Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Herilaseviu ja Hiireviu
Herilaseviu ja Hiireviu on 36 ühist asja (Unioonpeedia): Aafrika, Carl von Linné, Hall (värvus), Harilik kuusk, Harilik mänd, Haudumine, Haugaslased, Haukalised, Jalg, Küünis, Keelikloomad, Kollane, Kurn, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loomade elu, Mai, Marek Vahula, Muna, Must, Nokk, Päriskonnalised, Pea, Perekond (bioloogia), Pesa, Pruun, Puu, Roomajad, Saba, ..., September, Sugukond (bioloogia), Tiib, Valge, Vikerkest, Viu. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Aafrika ja Herilaseviu · Aafrika ja Hiireviu ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Herilaseviu · Carl von Linné ja Hiireviu ·
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Hall (värvus) ja Herilaseviu · Hall (värvus) ja Hiireviu ·
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Harilik kuusk ja Herilaseviu · Harilik kuusk ja Hiireviu ·
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Harilik mänd ja Herilaseviu · Harilik mänd ja Hiireviu ·
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Haudumine ja Herilaseviu · Haudumine ja Hiireviu ·
Haugaslased
Haugaslased (Accipitridae) on päevase eluviisiga röövlindude sugukond pistrikuliste seltsist.
Haugaslased ja Herilaseviu · Haugaslased ja Hiireviu ·
Haukalised
Haukalised ehk kullilised (Accipitriformes) on linnuselts.
Haukalised ja Herilaseviu · Haukalised ja Hiireviu ·
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Herilaseviu ja Jalg · Hiireviu ja Jalg ·
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Herilaseviu ja Küünis · Hiireviu ja Küünis ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Herilaseviu ja Keelikloomad · Hiireviu ja Keelikloomad ·
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Herilaseviu ja Kollane · Hiireviu ja Kollane ·
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Herilaseviu ja Kurn · Hiireviu ja Kurn ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Herilaseviu ja Linnud · Hiireviu ja Linnud ·
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Herilaseviu ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis · Hiireviu ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Herilaseviu ja Loomad · Hiireviu ja Loomad ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Herilaseviu ja Loomade elu · Hiireviu ja Loomade elu ·
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Herilaseviu ja Mai · Hiireviu ja Mai ·
Marek Vahula
Marek Vahula oma vanima hiireviu pesa all. Neerutimaa, Patermägi, 2013 Marek Vahula (sündinud 17. novembril 1971 Neeruti külas Kadrina vallas), pseudonüümiga Mark Pusta, on eesti bioloog, kirjamees, looduskaitsja, helilooja ja filmitegija.
Herilaseviu ja Marek Vahula · Hiireviu ja Marek Vahula ·
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Herilaseviu ja Muna · Hiireviu ja Muna ·
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Herilaseviu ja Must · Hiireviu ja Must ·
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Herilaseviu ja Nokk · Hiireviu ja Nokk ·
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Herilaseviu ja Päriskonnalised · Hiireviu ja Päriskonnalised ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Herilaseviu ja Pea · Hiireviu ja Pea ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Herilaseviu ja Perekond (bioloogia) · Hiireviu ja Perekond (bioloogia) ·
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Herilaseviu ja Pesa · Hiireviu ja Pesa ·
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Herilaseviu ja Pruun · Hiireviu ja Pruun ·
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Herilaseviu ja Puu · Hiireviu ja Puu ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Herilaseviu ja Roomajad · Hiireviu ja Roomajad ·
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Herilaseviu ja Saba · Hiireviu ja Saba ·
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Herilaseviu ja September · Hiireviu ja September ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Herilaseviu ja Sugukond (bioloogia) · Hiireviu ja Sugukond (bioloogia) ·
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Herilaseviu ja Tiib · Hiireviu ja Tiib ·
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Herilaseviu ja Valge · Hiireviu ja Valge ·
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Herilaseviu ja Vikerkest · Hiireviu ja Vikerkest ·
Viu
Viu (Buteo) on haugaslaste sugukonda kuuluv röövlindude perekond.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Herilaseviu ja Hiireviu ühist
- Millised on sarnasused Herilaseviu ja Hiireviu
Võrdlus Herilaseviu ja Hiireviu
Herilaseviu on 86 suhted, samas Hiireviu 78. Kuna neil ühist 36, Jaccard indeks on 21.95% = 36 / (86 + 78).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Herilaseviu ja Hiireviu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
