Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kahepaiksed ja Kloaak
Kahepaiksed ja Kloaak on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Imetajad, Kalad, Kloaak, Linnud, Luukalad, Maolised, Munajuha, Näärmed, Neerud, Roomajad, Selgroogsed, Siugkonnalised, Sool (anatoomia).
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Kloaak ·
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Kahepaiksed ja Kalad · Kalad ja Kloaak ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Kahepaiksed ja Kloaak · Kloaak ja Kloaak ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Kahepaiksed ja Linnud · Kloaak ja Linnud ·
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Kahepaiksed ja Luukalad · Kloaak ja Luukalad ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Kahepaiksed ja Maolised · Kloaak ja Maolised ·
Munajuha
Munajuha (ladina keeles tuba uterina; tuba faloppii; ka: salpinx) on selgroogse emasloomade (sh naise) torukujuline sisesuguelund, mille kaudu kandub munarakk emakasse.
Kahepaiksed ja Munajuha · Kloaak ja Munajuha ·
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Kahepaiksed ja Näärmed · Kloaak ja Näärmed ·
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Kahepaiksed ja Neerud · Kloaak ja Neerud ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kahepaiksed ja Roomajad · Kloaak ja Roomajad ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kahepaiksed ja Selgroogsed · Kloaak ja Selgroogsed ·
Siugkonnalised
Siugkonnaliste eellane ''Eocaecilia'' Siugkonnalised (Apoda ehk Gymnophiona) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Kahepaiksed ja Siugkonnalised · Kloaak ja Siugkonnalised ·
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Kahepaiksed ja Sool (anatoomia) · Kloaak ja Sool (anatoomia) ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kahepaiksed ja Kloaak ühist
- Millised on sarnasused Kahepaiksed ja Kloaak
Võrdlus Kahepaiksed ja Kloaak
Kahepaiksed on 117 suhted, samas Kloaak 61. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 7.30% = 13 / (117 + 61).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Kloaak. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
