Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kahepaiksed ja Süda
Kahepaiksed ja Süda on 23 ühist asja (Unioonpeedia): Aordikaar, Arter, Hingamine, Imetajad, Kapillaar (anatoomia), Keelikloomad, Kopskalad, Kopsuarter, Kopsud, Kraniaalnärvid, Lõpused, Linnud, Maks, Päriskonnalised, Poikilotermia, Roided, Söögitoru, Selgroogsed, Talveuni, Tüümus, Väike vereringe, Vereringe, Veri.
Aordikaar
Aordikaareks (ladina arcus aortae) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat arterit, mis on aordi osa.
Aordikaar ja Kahepaiksed · Aordikaar ja Süda ·
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Arter ja Kahepaiksed · Arter ja Süda ·
Hingamine
Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga.
Hingamine ja Kahepaiksed · Hingamine ja Süda ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kahepaiksed · Imetajad ja Süda ·
Kapillaar (anatoomia)
Kapillaarid ehk juussooned (ladina keeles ains vas capillare; mitm vasa capillaria) on peenimad vere- või lümfisooned, mille sooneseina moodustavad endoteel (endoteelirakud) ja basaalmembraan.
Kahepaiksed ja Kapillaar (anatoomia) · Kapillaar (anatoomia) ja Süda ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Kahepaiksed ja Keelikloomad · Keelikloomad ja Süda ·
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Kahepaiksed ja Kopskalad · Kopskalad ja Süda ·
Kopsuarter
Kopsuarter (ladina arteria pulmonalis; mitm arteriae pulmonales) on paljude suletud südame-veresoonkonnaga selgroogsete loomade väikese vereringe veresoon, mis suundub kopsudesse.
Kahepaiksed ja Kopsuarter · Kopsuarter ja Süda ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kahepaiksed ja Kopsud · Kopsud ja Süda ·
Kraniaalnärvid
Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nervi craniales) on keelikloomadel peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).
Kahepaiksed ja Kraniaalnärvid · Kraniaalnärvid ja Süda ·
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Kahepaiksed ja Lõpused · Lõpused ja Süda ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Kahepaiksed ja Linnud · Linnud ja Süda ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Kahepaiksed ja Maks · Maks ja Süda ·
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Kahepaiksed ja Päriskonnalised · Päriskonnalised ja Süda ·
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Kahepaiksed ja Poikilotermia · Poikilotermia ja Süda ·
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Kahepaiksed ja Roided · Roided ja Süda ·
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Kahepaiksed ja Söögitoru · Söögitoru ja Süda ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kahepaiksed ja Selgroogsed · Süda ja Selgroogsed ·
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Kahepaiksed ja Talveuni · Süda ja Talveuni ·
Tüümus
Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.
Kahepaiksed ja Tüümus · Süda ja Tüümus ·
Väike vereringe
Väike vereringeTõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido.
Kahepaiksed ja Väike vereringe · Süda ja Väike vereringe ·
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Kahepaiksed ja Vereringe · Süda ja Vereringe ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kahepaiksed ja Süda ühist
- Millised on sarnasused Kahepaiksed ja Süda
Võrdlus Kahepaiksed ja Süda
Kahepaiksed on 117 suhted, samas Süda 215. Kuna neil ühist 23, Jaccard indeks on 6.93% = 23 / (117 + 215).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kahepaiksed ja Süda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
