Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Karbiidid ja Nikkel
Karbiidid ja Nikkel on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Boor, Hape, Keemiline element, Kroom, Metallid, Raud, Räni, Süsinik, Soolad, Sulamistemperatuur, Tihedus, Vesi, Vesinik.
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Boor ja Karbiidid · Boor ja Nikkel ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hape ja Karbiidid · Hape ja Nikkel ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Karbiidid ja Keemiline element · Keemiline element ja Nikkel ·
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Karbiidid ja Kroom · Kroom ja Nikkel ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Karbiidid ja Metallid · Metallid ja Nikkel ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Karbiidid ja Raud · Nikkel ja Raud ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Karbiidid ja Räni · Nikkel ja Räni ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Karbiidid ja Süsinik · Nikkel ja Süsinik ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Karbiidid ja Soolad · Nikkel ja Soolad ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Karbiidid ja Sulamistemperatuur · Nikkel ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Karbiidid ja Tihedus · Nikkel ja Tihedus ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Karbiidid ja Vesi · Nikkel ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Karbiidid ja Nikkel ühist
- Millised on sarnasused Karbiidid ja Nikkel
Võrdlus Karbiidid ja Nikkel
Karbiidid on 91 suhted, samas Nikkel 103. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 6.70% = 13 / (91 + 103).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Karbiidid ja Nikkel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
