Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Alus (keemia), Boor, Elektron, Elektronegatiivsus, Fosfor, Halogeenid, Hape, Hõbe, Keemiline element, Lämmastik, Leelismetallid, Leelismuldmetallid, Mangaan, Metallid, Mittemetallid, Oksüdatsiooniaste, Orbitaal, Pallaadium, Soolad, Strontsium, Sulamistemperatuur, Tihedus, Valentselektron, Väärisgaasid, Väävel, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Hüdriidid · Aatom ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Alus (keemia) ja Hüdriidid · Alus (keemia) ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Boor ja Hüdriidid · Boor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Elektron ja Hüdriidid · Elektron ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Hüdriidid · Elektronegatiivsus ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Hüdriidid · Fosfor ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Hüdriidid ja Halogeenid · Halogeenid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Hüdriidid ja Hape · Hape ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Hüdriidid · Hõbe ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Hüdriidid ja Keemiline element · Keemiline element ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Hüdriidid ja Lämmastik · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Lämmastik ·
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Hüdriidid ja Leelismetallid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismetallid ·
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Hüdriidid ja Leelismuldmetallid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Leelismuldmetallid ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Hüdriidid ja Mangaan · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mangaan ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Hüdriidid ja Metallid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Metallid ·
Mittemetallid
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.
Hüdriidid ja Mittemetallid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Mittemetallid ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Hüdriidid ja Oksüdatsiooniaste · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Oksüdatsiooniaste ·
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Hüdriidid ja Orbitaal · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Orbitaal ·
Pallaadium
Pallaadium Pallaadium (keemilise sümboliga Pd) on keemiline element järjenumbriga 46.
Hüdriidid ja Pallaadium · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Pallaadium ·
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Hüdriidid ja Soolad · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Soolad ·
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Hüdriidid ja Strontsium · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Strontsium ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Hüdriidid ja Sulamistemperatuur · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Sulamistemperatuur ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Hüdriidid ja Tihedus · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Tihedus ·
Valentselektron
Valentselektronideks nimetatakse elektrone, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel.
Hüdriidid ja Valentselektron · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Valentselektron ·
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Hüdriidid ja Väärisgaasid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid ·
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Hüdriidid ja Väävel · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Hüdriidid ja Vesi · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Hüdriidid ja Vesinik · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesinik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ühist
- Millised on sarnasused Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Võrdlus Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Hüdriidid on 100 suhted, samas Keemiliste elementide perioodilisussüsteem 220. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 8.75% = 28 / (100 + 220).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Hüdriidid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
