Sisukord
481 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Aasta keskmine sademete hulk, Absoluutne kõrgus, Adramaa, Aedlinn, Ago Pajur, Ain Kalmus, Ain Padrik, Aivar Kriiska, Ajaloomälestis, Akronüüm, Aksel Telgmaa, Aleksei Tammiste, Alev, Aluskord, Andres Andresen, Andres Tvauri, Angerjas, Anti Selart, Anto Raukas, Anton Heidrich, Ants Leemets, Antsülusjärv, Antsla, Apteek, Arheoloogiamälestis, Arhitekt, Arhitektuur, Arnold Matteus, Arved Viirlaid, Arvi Järvekülg, Arvo Rõõmusoks, Asenduskodu, Astrid Lepa, Asula, Asundus, Aurumasin, Auto, Avamus, Avita, Üldplaneering, Ülo Jõgi, Ööpartei, Äripäev, Baar, Balti raudtee, Balti sõrmkäpp, Barsbütteli vald, Bauhof, Bürgermeister, ... Laienda indeks (431 rohkem) »
- Eesti linnad
Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.
Vaata Keila ja Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Vaata Keila ja Aasta keskmine sademete hulk
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Vaata Keila ja Absoluutne kõrgus
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Keila ja Adramaa
Aedlinn
Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega "Kuhu inimesed minna tahavad?" (''Where will the people go?''), mille valikvastused on "linn" (''Town''), "maakoht" (''Country'') ja "linnalähedane maakoht" (''Town-Country'') Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi 1898.
Vaata Keila ja Aedlinn
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Vaata Keila ja Ago Pajur
Ain Kalmus
Ain Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd; 8. juuni 1906 Hiiumaa, Emmaste kihelkond Tilga küla – 15. november 2001 Amherst, Massachusetts) oli eesti kirjanik ja baptisti vaimulik.
Vaata Keila ja Ain Kalmus
Ain Padrik
Ain Padrik (sündinud 27. aprillil 1947) on eesti arhitekt.
Vaata Keila ja Ain Padrik
Aivar Kriiska
Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.
Vaata Keila ja Aivar Kriiska
Ajaloomälestis
Ajaloomälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla hoone, rajatis, paik või ese, mis on seotud mingi kultuuriprotsessi, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- või kultuuritegelaste elu ja tegevusega.
Vaata Keila ja Ajaloomälestis
Akronüüm
Akronüüm (vanakreeka sõnadest ἄκρος akros 'äärmine' ja ὄνυμα onyma 'nimi') on sõnana häälduv ühend, mis on moodustunud mitme sõna algustähtedest.
Vaata Keila ja Akronüüm
Aksel Telgmaa
Aksel Telgmaa (kuni 1935 Dellmann; 10. veebruar 1932 Padise vald – 7. mai 2017) oli eesti matemaatik, õpetaja ja kasvatusteadlane.
Vaata Keila ja Aksel Telgmaa
Aleksei Tammiste
Aleksei Tammiste (sündinud 29. juulil 1946 Türil) on endine Eesti korvpallur (vaadatud 11.08.2015).
Vaata Keila ja Aleksei Tammiste
Alev
Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.
Vaata Keila ja Alev
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Vaata Keila ja Aluskord
Andres Andresen
Andres Andresen Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.
Vaata Keila ja Andres Andresen
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Vaata Keila ja Andres Tvauri
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Keila ja Angerjas
Anti Selart
Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.
Vaata Keila ja Anti Selart
Anto Raukas
Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).
Vaata Keila ja Anto Raukas
Anton Heidrich
Anton Heidrich (4. november 1636 Tallinn – 8. mai 1692 Keila) oli Eesti vaimulik.
Vaata Keila ja Anton Heidrich
Ants Leemets
Ants Leemets (1999)Foto: Jaan Künnap Ants Leemets (23. juuni 1950 Rakvere – 23. november 2019) oli eesti poliitik ja muuseumijuht.
Vaata Keila ja Ants Leemets
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Vaata Keila ja Antsülusjärv
Antsla
Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.
Vaata Keila ja Antsla
Apteek
Apteegi sisustus u 1900. aastal USAs Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on koht, kus müüakse ravimeid.
Vaata Keila ja Apteek
Arheoloogiamälestis
Arheoloogiamälestis on riigi kaitse all olev muistis, üks kultuurimälestise liike.
Vaata Keila ja Arheoloogiamälestis
Arhitekt
Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.
Vaata Keila ja Arhitekt
Arhitektuur
Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Vaata Keila ja Arhitektuur
Arnold Matteus
J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.
Vaata Keila ja Arnold Matteus
Arved Viirlaid
Arved Viirlaid (Arved Neumann; 11. aprill 1922 Padise vald, Harjumaa – 21. juuni 2015 Mount Forest, Ontario, Kanada) oli eesti kirjanik.
Vaata Keila ja Arved Viirlaid
Arvi Järvekülg
Arvi Järvekülg (27. detsember 1929 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 4. november 2002 Tartu) oli eesti hüdrobioloog ja zooloog.
Vaata Keila ja Arvi Järvekülg
Arvo Rõõmusoks
Arvo Rõõmusoks (17. jaanuaril 1928 – 26. november 2010) oli eesti geoloog, paleontoloog.
Vaata Keila ja Arvo Rõõmusoks
Asenduskodu
* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.
Vaata Keila ja Asenduskodu
Astrid Lepa
Astrid Lepa (aastani 1936 Astrid Lepler; 7. aprill 1924 Keila – 30. november 2015) oli eesti näitleja, lavastaja ja režissöör.
Vaata Keila ja Astrid Lepa
Asula
Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Vaata Keila ja Asula
Asundus
Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.
Vaata Keila ja Asundus
Aurumasin
James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast Aurumasin on soojusmootor, mis muudab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.
Vaata Keila ja Aurumasin
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Vaata Keila ja Auto
Avamus
aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.
Vaata Keila ja Avamus
Avita
Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.
Vaata Keila ja Avita
Üldplaneering
Üldplaneering on ruumiline planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.
Vaata Keila ja Üldplaneering
Ülo Jõgi
Ülo Jõgi (12. märts 1921 Tallinn – 14. mai 2007 Tallinn) oli eesti sõjaväelane ja luuraja, üks Erna salga liikmetest.
Vaata Keila ja Ülo Jõgi
Ööpartei
Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) (lühendina EKP; vene keeles Kommunistitšeskaja partija Estonii), mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel.
Vaata Keila ja Ööpartei
Äripäev
Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti ajaleht, mis asutati 1989.
Vaata Keila ja Äripäev
Baar
Baar Šveitsis Baar on toitlustusettevõte, kus pakutakse koha peal joomiseks alkohoolseid jooke.
Vaata Keila ja Baar
Balti raudtee
Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.
Vaata Keila ja Balti raudtee
Balti sõrmkäpp
Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Vaata Keila ja Balti sõrmkäpp
Barsbütteli vald
Barsbütteli vald on vald Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Stormarni kreisis Hamburgist idas.
Vaata Keila ja Barsbütteli vald
Bauhof
Bauhof Group AS (varem Ehitus Service) on ehitusmaterjalide ja aiakaupade jaekaubandusettevõte, mis kasutab ka kaubamärki Aiaparadiis. 2000.
Vaata Keila ja Bauhof
Bürgermeister
Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.
Vaata Keila ja Bürgermeister
Bioherm
Bioherm on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist.
Vaata Keila ja Bioherm
Birštonas
left Birštonas (poola keeles Birsztany, saksa keeles vanasti Birschtannen, Birstein) on linn Leedus, Birštonase omavalitsuse halduskeskus.
Vaata Keila ja Birštonas
Diskoteek
Diskoteek Diskoteek on lõbustuskoht, kus tantsitakse heliplaatidelt mängitava muusika saatel.
Vaata Keila ja Diskoteek
Edgar Kant
Edgar Kant Tartu ülikooli keemiahoone nurgakivi panekul kõnet pidamas Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane, Eesti linnageograafia alusepanijaid.
Vaata Keila ja Edgar Kant
Eduard Georg Fick
Eduard Georg Fick (7/19. august 1838 Keila kirikumõis – 30. juuni/13. juuli 1908 Moskva) oli baltisaksa arst.
Vaata Keila ja Eduard Georg Fick
Eduard Vilde
Kadriorus, kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast Eduard Vilde muuseum Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja.
Vaata Keila ja Eduard Vilde
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).
Vaata Keila ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti Arhitektuurimuuseum
Rotermanni soolaladu Eesti Arhitektuurimuuseumi hoone – Rotermanni soolaladu.Foto: Milan Michael Horák Eesti Arhitektuurimuuseum (nimetatud ka Tallinna Arhitektuurimuuseum) on muuseum Tallinnas Rotermanni soolalaos, aadressil Ahtri tänav 2.
Vaata Keila ja Eesti Arhitektuurimuuseum
Eesti Ekspress
Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.
Vaata Keila ja Eesti Ekspress
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Keila ja Eesti entsüklopeedia
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Vaata Keila ja Eesti Entsüklopeedia
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Keila ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti haldusjaotus
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.
Vaata Keila ja Eesti haldusjaotus
Eesti keskaeg
Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.
Vaata Keila ja Eesti keskaeg
Eesti kohanimeraamat
Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.
Vaata Keila ja Eesti kohanimeraamat
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Keila ja Eesti Loodus
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.
Vaata Keila ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut
Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.
Vaata Keila ja Eesti omavalitsuste haldusreform
Eesti Päevaleht
Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.
Vaata Keila ja Eesti Päevaleht
Eesti Raamat
Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.
Vaata Keila ja Eesti Raamat
Eesti Rahvahariduse Selts
Eesti(maa) Rahvahariduse Selts (lühemalt Eesti Hariduse Selts, Eesti Haridusselts) oli 1906.
Vaata Keila ja Eesti Rahvahariduse Selts
Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.
Vaata Keila ja Eesti Rahvusringhääling
Eesti Raudteemuuseum
Haapsalu jaamahoone imperaatoripaviljon, milles paikneb Raudteemuuseumi siseekspositsioon. Muuseumi väliekspositsioon, esiplaanil mootorvedur TEP60 DR1BJ-2717 saabumine muuseumisse 26. juulil 2023. Eesti Raudteemuuseum on Haapsalu raudteejaamas asuv väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu.
Vaata Keila ja Eesti Raudteemuuseum
Eesti Reformierakond
Eesti Reformierakond on 13.
Vaata Keila ja Eesti Reformierakond
Eesti soojumikas
Õied koonduvad õisikutesse Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.
Vaata Keila ja Eesti soojumikas
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Vaata Keila ja Eesti taasiseseisvumine
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.
Vaata Keila ja Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus
Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus (inglise keeles Estonian Academy Publishers) on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.
Vaata Keila ja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.
Vaata Keila ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Vaata Keila ja Eestlased
Ehitismälestis
Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.
Vaata Keila ja Ehitismälestis
Elektrirong
Elektrirong Saksamaal Elektrirong PESA Varssavi ja Łódźi vahel Elektrirong on elektri jõul sõitev rong.
Vaata Keila ja Elektrirong
Emakeele Sihtasutus
Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.
Vaata Keila ja Emakeele Sihtasutus
Emigratsioon
Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.
Vaata Keila ja Emigratsioon
EMK Keila kogudus
Eesti Metodisti Kiriku Keila koguduse hoone Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus on Keilas tegutsev Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kogudus.
Vaata Keila ja EMK Keila kogudus
Endel Kukner
Endel Kukner (7. aprill 1924 Salutaguse, Virumaa – 20. juuni 1995 Tallinn) oli eesti õpetaja ja koolijuht.
Vaata Keila ja Endel Kukner
Endel Varep
Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.
Vaata Keila ja Endel Varep
Enno Fels
Enno Fels. Enno Fels (sündinud 6. septembril 1954 Sõrandu külas Järvamaal) on Eesti omavalitsustegelane, aastast 2012 Keila linnapea.
Vaata Keila ja Enno Fels
Erik Lillo
Erik Lillo (sündinud 29. juunil 1944 Rakveres) on eesti spordiajakirjanik.
Vaata Keila ja Erik Lillo
Erik Tohvri
Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu; 22. märts 1933 Rakvere – 12. juuni 2020) oli eesti kirjanik, hariduselt elektritehnik.
Vaata Keila ja Erik Tohvri
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Vaata Keila ja Esiaeg
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Keila ja Esimene maailmasõda
Gild
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.
Vaata Keila ja Gild
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Keila ja Gruusia
Halduskeskus
Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.
Vaata Keila ja Halduskeskus
Haljala lade
Haljala lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Keila ja Haljala lade
Hall käpp
Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Vaata Keila ja Hall käpp
Harilik käoraamat
Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Harilik käoraamat
Harilik porss
Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).
Vaata Keila ja Harilik porss
Harilik ungrukold
Harilik ungrukold Harilik ungrukold Harilik ungrukold (Huperzia selago) on kollaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Vaata Keila ja Harilik ungrukold
Harju Elekter
AS Harju Elekter Group on Eesti börsiettevõte, mis toodab ja müüb elektriseadmeid ning arendab ja rendib tööstuskinnisvara.
Vaata Keila ja Harju Elekter
Harju Elu
Harju Elu on Harju maakonnaleht, ilmunud alates 1944.
Vaata Keila ja Harju Elu
Harju KEK
Harju KEK AS on Eesti ettevõte, mis alustas tegevust 1956.
Vaata Keila ja Harju KEK
Harju KEKi tehnotalituse hoone
Harju KEKi peahoone Harju KEKi tehnotalituse hoone oli tähelepanuväärne 20.
Vaata Keila ja Harju KEKi tehnotalituse hoone
Harju lavamaa
Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.
Vaata Keila ja Harju lavamaa
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Keila ja Harju maakond
Harju Maakonnaraamatukogu
Harju Maakonnaraamatukogu Harju Maakonnaraamatukogu on Harju maakonnas Keila linnas aadressil Ehitajate tee 1 asuv maakonnaraamatukogu, mida haldab Keila linnavalitsus.
Vaata Keila ja Harju Maakonnaraamatukogu
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Vaata Keila ja Harjumaa
Harjumaa Muuseum
Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.
Vaata Keila ja Harjumaa Muuseum
Harku vald
Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Harku vald
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Keila ja Haug
Hõbemünt
Hõbemünt on münt, mis sisaldab oma kaalust üle 500 tuhandiku (500‰ ehk 50%) puhast hõbedat.
Vaata Keila ja Hõbemünt
Heini Vaikmaa
XI noorte laulu- ja tantsupeol pärast laulu "Mägede hääl" esitust rokkansamblite ja rokikoori poolt Heini Vaikmaa (sündinud 5. juulil 1958) on eesti muusik ja helilooja.
Vaata Keila ja Heini Vaikmaa
Heino Gustavson
Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.
Vaata Keila ja Heino Gustavson
Hella Kink
Hella Kink (26. aprill 1933 Tallinn – 9. juuni 2014 Tallinn) oli eesti geoloog.
Vaata Keila ja Hella Kink
Helvi Jürisson
Helvi Jürisson (1953–1962 õieti Helvi Volkonskaja, alates 1962. aastast Helvi Soans; 5. oktoober 1928 Tallinn – 16. september 2023 Tallinn) oli eesti kirjanik, arst ja tõlkija.
Vaata Keila ja Helvi Jürisson
Hiireviu
Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.
Vaata Keila ja Hiireviu
Hillar Nahkmann
Hillar Nahkmann (27. juuli 1964 Tallinn – 22. detsember 2008) oli eesti ajakirjanik.
Vaata Keila ja Hillar Nahkmann
Hillar Palamets
Hillar Palamets (kuni 1936 Hillar Heisvald; 13. juuli 1927 Tallinn – 20. mai 2022 Tallinn) oli eesti ajaloolane, pedagoog, ajaloo õpetamise metoodik ja raadioesineja.
Vaata Keila ja Hillar Palamets
Huittineni linn
Huittineni kirik Huittinen on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Lääne-Soome läänis Satakunta maakonnas.
Vaata Keila ja Huittineni linn
Ida-Euroopa platvorm
Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.
Vaata Keila ja Ida-Euroopa platvorm
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Vaata Keila ja Idee
Ilmamaa
Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.
Vaata Keila ja Ilmamaa
Ilmar Külvet
Ilmar Külvet (21. november 1920 Keila – 27. aprill 2002 Toronto) oli eesti luuletaja, proosa- ja näitekirjanik ning ajakirjanik.
Vaata Keila ja Ilmar Külvet
Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on mitmes keeles ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates oktoobrist 2011.
Vaata Keila ja Imeline Ajalugu
Indrek Peil
Indrek Peil 2009. aastal Indrek Peil (sündinud 18. märtsil 1973 Tallinnas) on eesti arhitekt.
Vaata Keila ja Indrek Peil
Indrek Sei
Indrek Sei (sündinud 26. juulil 1972 Tallinnas) on Eesti ettevõtja ja endine ujuja.
Vaata Keila ja Indrek Sei
Interliikumine
Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Vaata Keila ja Interliikumine
Jaama tänav (Keila)
Jaama tänav on tänav Keilas.
Vaata Keila ja Jaama tänav (Keila)
Jaemüük
Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal. See oli Eesti esimene hüpermarket Aja jooksul on väikepoode vähemaks jäänud ja nende rolli on üle võtnud suured kaubanduskeskused Jaemüük ehk jaekaubandus on kaupade müümine väiksemas koguses ja otse tarbijale.
Vaata Keila ja Jaemüük
Jakob Kukk
Piiskop Jakob Kukk Jakob Kuke haud Siselinna kalmistul Jakob Kukk (28. august/9. september 1870 Ilmatsalu vald, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa – 25. juuli 1933 Tallinn) oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop.
Vaata Keila ja Jakob Kukk
Jüri Kuuskemaa
Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Vaata Keila ja Jüri Kuuskemaa
Jõepark
Keila Jõepargi Orjakivi Vasallilinnuse varemed Jõepargis Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitsealune park Keila linnas Keila jõe kaldal (varem oli pargi ala Keila jõest ümbritsetud).
Vaata Keila ja Jõepark
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Vaata Keila ja Jõesilm
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Keila ja Jõgi
Jehoova tunnistajad
Jehoova tunnistajad on 19.
Vaata Keila ja Jehoova tunnistajad
Johanna Lahesalu
Johanna Lahesalu (10. märts 1899 – 8. märts 1979 Tallinn) oli Keila elanik; sai tuntuks ajaloolise kirjutisega Keila minevikust.
Vaata Keila ja Johanna Lahesalu
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Keila ja Juudid
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Keila ja Kabel
Kadri Hunt
Kadri Hunt (sündinud 15. novembril 1964 Tallinnas) on eesti laulja (alt) ja muusikaõpetaja.
Vaata Keila ja Kadri Hunt
Kahelehine käokeel
Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Vaata Keila ja Kahelehine käokeel
Kahkjaspunane sõrmkäpp
Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Kahkjaspunane sõrmkäpp
Kahula kihistu
Kahula kihistu (inglise Kahula Formation) on ordoviitsiumi ladestu Viru ladestiku kihistu.
Vaata Keila ja Kahula kihistu
Kaldasammas
Kaldasammas, Ontario Kaldasammas (inglise abutment) on silla vm ehitise kaldaäärne tugisammas.
Vaata Keila ja Kaldasammas
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Keila ja Kambrium
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Keila ja Kana
Kangur
Kangur on kutseline kangakuduja.
Vaata Keila ja Kangur
Karl Friedrich von Rehbinder
Krahv Karl Friedrich von Rehbinder Krahv Karl Friedrich von Rehbinder (10. november 1764 Saue mõis – 18. november 1841 Saue mõis) oli baltisaksa päritolu Saku, Saue, Rahula ja Jälgimäe mõisnik.
Vaata Keila ja Karl Friedrich von Rehbinder
Karl XII
Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.
Vaata Keila ja Karl XII
Kasiino
Kasiino on asutus, kus korraldatakse hasartmänge.
Vaata Keila ja Kasiino
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Vaata Keila ja Katekismus
Katk
Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).
Vaata Keila ja Katk
Katrin Mandel
Katrin Mandel (sünninimi Katrin Aare; varem esinejanimega Kate; sündinud 10. aprillil 1971 Keilas) on eesti laulja ja muusikapedagoog.
Vaata Keila ja Katrin Mandel
Kaunis kuldking
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Vaata Keila ja Kaunis kuldking
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Vaata Keila ja Käpalised
Kärbesõis
Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Kärbesõis
Kärt Tomingas
Kärt Tomingas (sündinud 5. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog.
Vaata Keila ja Kärt Tomingas
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Vaata Keila ja Käsitööline
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Vaata Keila ja Käsitiivalised
Köösner
Köösner (saksa sõnast Kürschner; ka karusnahatöötleja, kasuksepp) on inimene, kes valmistab pargitud ja viimistletud karusnahast esemeid.
Vaata Keila ja Köösner
Küüditamine
Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.
Vaata Keila ja Küüditamine
Küllo Arjakas
Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.
Vaata Keila ja Küllo Arjakas
Kõrge kannike
Kõrge kannike (Viola elatior) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Kõrge kannike
Kõrgendik
Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.
Vaata Keila ja Kõrgendik
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Vaata Keila ja Kõrts
Kegel (aadlisuguvõsa)
Kegelite genealoogia Kegel on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Keila ja Kegel (aadlisuguvõsa)
Keila (täpsustus)
* Keila on linn Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Keila (täpsustus)
Keila ajalugu
Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.
Vaata Keila ja Keila ajalugu
Keila algkooli hoone
Keila algkooli hoone Keila algkooli hoone talvel Keila algkooli hoone küljelt Keila algkooli hoone asub Keilas aadressil Pargi tänav 2.
Vaata Keila ja Keila algkooli hoone
Keila baptisti kirik
Keila baptisti kirik, vaade teiselt poolt Haapsalu maanteedFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila baptisti kirik, vaade värava pooltFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila baptisti kirik on baptisti kirik Harju maakonnas Keilas aadressil Haapsalu maantee 10.
Vaata Keila ja Keila baptisti kirik
Keila Jõepargi Orjakivi
Keila Jõepargi Orjakivi (juuni 2011) Keila Jõepargi Orjakivi on rändrahn ja kultusekivi Harju maakonnas Keila Jõepargis.
Vaata Keila ja Keila Jõepargi Orjakivi
Keila jõesaar
Keila Jõesaarele viiva jalakäijate silla avamine 2012. aastal Keila jõesaar (ka Keila Jõesaar) on Keila linna juures Keila jõe kahe haru vahele jääv ala (jõesaar).
Vaata Keila ja Keila jõesaar
Keila jõgi
Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.
Vaata Keila ja Keila jõgi
Keila JK
Vasakul mustas on Keila JK ja parema kollases Viljandi Tulevik Keila JK on 1995.
Vaata Keila ja Keila JK
Keila kalmistu
Ratasrist endisaegsel Keila kalmistul (juuni 2011) Keila (vana) kalmistu on endine kalmistu Harju maakonnas Keilas.
Vaata Keila ja Keila kalmistu
Keila küla
Keila on endine küla Harju maakonnas Keila kihelkonnas.
Vaata Keila ja Keila küla
Keila kihelkond
Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.
Vaata Keila ja Keila kihelkond
Keila kirik
Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.
Vaata Keila ja Keila kirik
Keila Kool
Keila Kool (arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk) Keila Kool (varem: Keila 1. Keskkool, Keila Gümnaasium) on kool Keilas.
Vaata Keila ja Keila Kool
Keila Kultuurikeskus
Keila Kultuurikeskus (oktoober 2011) Keila Kultuurikeskus (varem Keila kultuurimaja) on Harju maakonnas Keilas asuv kultuurimaja.
Vaata Keila ja Keila Kultuurikeskus
Keila kultuuripreemia
Keila linna kultuuripreemia, ka Keila kultuuripreemia on Keila linna antav auhind kultuurivaldkonnas.
Vaata Keila ja Keila kultuuripreemia
Keila lade
Keila paemurrus Keila lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).
Vaata Keila ja Keila lade
Keila lahing (1918)
Keila lahing oli 23.
Vaata Keila ja Keila lahing (1918)
Keila lahing (1944)
Keila lahing oli heitlus Eesti üksuste ja Punaarmee 72.
Vaata Keila ja Keila lahing (1944)
Keila Leht
Keila Leht on ajaleht, mis ilmus 1991–1995 ja ilmub uuesti aastast 2007 Keilas.
Vaata Keila ja Keila Leht
Keila linna teenetemärk
Keila linna teenetemärk asutati Keila Linnavolikogu 12. mai 1998.a. määrusega seoses Keilale linnaõiguste andmise 60.aastapäevaga.
Vaata Keila ja Keila linna teenetemärk
Keila Linnaorkester
Keila Linnaorkester on puhkpilliorkester Keilas.
Vaata Keila ja Keila Linnaorkester
Keila linnavolinike loend
15.
Vaata Keila ja Keila linnavolinike loend
Keila lipp
Keila lipp Keila lipp on Harju maakonnas asuva Eesti linna Keila lipp.
Vaata Keila ja Keila lipp
Keila mägi
Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45 m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45 m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m Keila mägi on kõrgendik Harju maakonnas Keilas ja Valkses.
Vaata Keila ja Keila mägi
Keila mõis
Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Keila ja Keila mõis
Keila Miikaeli kogudus
EELK Keila Miikaeli kogudus on luterlik kogudus Keilas.
Vaata Keila ja Keila Miikaeli kogudus
Keila Muusikakool
Keila Muusikakool.Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila Muusikakool on muusikakool Harju maakonnas Keilas aadressil Ehitajate tee 1.
Vaata Keila ja Keila Muusikakool
Keila paemurd
Keila paemurd Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas.
Vaata Keila ja Keila paemurd
Keila pastoraat
Keila pastoraadi peahoone (august 2011) Keila pastoraat oli pastoraat Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kumnas.
Vaata Keila ja Keila pastoraat
Keila Põhikool
Keila Põhikooli õppehoone, Keila Kooli Pargi tänava õppehooneFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila Põhikool oli vene õppekeelega üldhariduskool Keilas.
Vaata Keila ja Keila Põhikool
Keila põllumeeste konvent
Keila põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Keila linnas.
Vaata Keila ja Keila põllumeeste konvent
Keila rajoon
Keila rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.
Vaata Keila ja Keila rajoon
Keila raudteejaam
Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.
Vaata Keila ja Keila raudteejaam
Keila SOS Hermann Gmeineri Kool
Keila SOS Hermann Gmeineri Kool oli kool Harju maakonnas Keilas.
Vaata Keila ja Keila SOS Hermann Gmeineri Kool
Keila Spordi Ring
Keila Spordi Ring oli enne Teist maailmasõda Harjumaal Keilas tegutsenud spordiorganisatsioon; ühtlasi esimene Keila spordiorganisatsioon.
Vaata Keila ja Keila Spordi Ring
Keila staadion
Keila staadion on Harju maakonnas Keilas aadressil Ehitajate tee 13 asuv jalgpallistaadion.
Vaata Keila ja Keila staadion
Keila tammik
Liivaaugu tamm (juuli 2012) Keila tammik on tammik Harju maakonnas Keila lääneosas.
Vaata Keila ja Keila tammik
Keila tänavate loend
Siin on loetletud Keila teid ja tänavaid.
Vaata Keila ja Keila tänavate loend
Keila tervisekeskus
Keila tervisekeskus valmis 2001. aastal Ujula sisevaade Ujula sisevaade Keila tervisekeskus koosneb ujulast ja spordikompleksist ning see oli rajamisel üks Eesti esimesi tänapäevaseid ujulaid.
Vaata Keila ja Keila tervisekeskus
Keila Uusapostlik kirik
Keila Uusapostlik kirikFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila Uusapostlik kirik on kirik Keilas.
Vaata Keila ja Keila Uusapostlik kirik
Keila vald
Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.
Vaata Keila ja Keila vald
Keila vald (Keila kihelkond)
Keila vald (saksa keeles Gemeinde Kegel) oli vald Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Keila ja Keila vald (Keila kihelkond)
Keila vapp
Keila vapp Keila vapp on Harju maakonnas asuva Eesti linna Keila vapp.
Vaata Keila ja Keila vapp
Keila vasallilinnus
Linnuse varemed 2012. aastal Linnuse plaan Keila vasallilinnus asub Harjumaal Keila linna kaguosas 22,4 hektari suuruses Jõepargis.
Vaata Keila ja Keila vasallilinnus
Keila–Ääsmäe tee
Keila–Ääsmäe tee (registrinumbriga 11370) on kõrvalmaantee Keila linnas, Lääne-Harju vallas ja Saue vallas.
Vaata Keila ja Keila–Ääsmäe tee
Keila–Haapsalu maantee
Maantee Lemmaru küla ja Vasalemma aleviku piiril Vasalemma sild Risti kihelkonna piir Keila–Haapsalu maanteel Keila–Haapsalu maantee (registrinumbriga 17) on üks Eesti tugimaanteedest.
Vaata Keila ja Keila–Haapsalu maantee
Keila–Haapsalu raudteelõik
Keila–Haapsalu raudteelõik oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Keilat Haapsaluga.
Vaata Keila ja Keila–Haapsalu raudteelõik
Keila–Ohtu tee
Keila–Ohtu tee (registrinumbriga 11371) on kõrvalmaantee Lääne-Harju vallas ja Keila linnas.
Vaata Keila ja Keila–Ohtu tee
Keila–Paldiski raudteelõik
Keila–Paldiski raudteelõik on 20,8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel.
Vaata Keila ja Keila–Paldiski raudteelõik
Keila–Turba raudteelõik
Keila–Turba raudteelõik on raudtee Keila ja Turba vahel.
Vaata Keila ja Keila–Turba raudteelõik
Kerava
Kerava on linn Soomes Uusimaa maakonnas.
Vaata Keila ja Kerava
Kerttu Soans
Kerttu Soans (kodanikunimega Kerttu Soans-Tammisto; sündinud 9. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik, ajakirjanik, dokumentalist ja maalikunstnik.
Vaata Keila ja Kerttu Soans
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Vaata Keila ja Keskaeg
Keskkonnaregister
Keskkonnaregister oli Eesti loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister.
Vaata Keila ja Keskkonnaregister
Keskpark (Keila)
Keskpark on park Keila linnas Paldiski maantee, Haapsalu maantee ja Jaama tänava vahelises kolmnurgas.
Vaata Keila ja Keskpark (Keila)
Keskväljak (Keila)
Keila Keskväljaku tänav 2001. aastal Keskväljak (ka Raekoja plats) on tänav Keilas.
Vaata Keila ja Keskväljak (Keila)
Kettagolf
pisi Kettagolf (inglise keeles disc golf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi.
Vaata Keila ja Kettagolf
Kingsepp
Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.
Vaata Keila ja Kingsepp
Kino
Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Vaata Keila ja Kino
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Vaata Keila ja Kirik (pühakoda)
Kirikutorn
Ulmi toomkiriku torn on maailma kõrgeim kirikutorn Kirikutorn on kirikuhoone juurde kuuluv torn.
Vaata Keila ja Kirikutorn
Klooga raudteejaam
Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.
Vaata Keila ja Klooga raudteejaam
Kohvik
"Õhtune kohvikuterrass", Vincent van Gogh, 1888 Kohvik (varem kohvimaja) on toitlustusasutus, mille toiduvalikus on kohv, pagari- ja kondiitritooted, sageli ka tee ja võileivad.
Vaata Keila ja Kohvik
Koit Pikaro
Koit Pikaro (sündinud 13. augustil 1949 Keilas) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik.
Vaata Keila ja Koit Pikaro
Kollektiivne Töö (ajaleht)
Kollektiivne Töö oli eestikeelne ajaleht, mis ilmus Keilas 1. jaanuarist 1953 kuni 3. aprillini 1962; Eestimaa Kommunistliku Partei Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja.
Vaata Keila ja Kollektiivne Töö (ajaleht)
Kolmanda astme linn
Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.
Vaata Keila ja Kolmanda astme linn
Korallrahu
kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Vaata Keila ja Korallrahu
Krista Kodres
Krista Kodres 5. aprillil 2014 Tallinna Raamatumessil vestlemas Mart Kalmuga Eesti Humanitaarinstituudi aastapäeva puhul korraldatud konverentsil "Eesti humanitaarne tulevik" Krista Kodres (kuni 1979. aastani Krista Saar; sündinud 15. oktoobril 1957 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Vaata Keila ja Krista Kodres
Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Vaata Keila ja Kristalne kivim
Kruus
Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.
Vaata Keila ja Kruus
Kukruse lade
Kukersiit ehk Eesti põlevkivi Kukruse lade (läti keeles Kukruzes, vene keeles Кукрузеский)Stratigraafia Komisjon: on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku vanim eristatud regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.
Vaata Keila ja Kukruse lade
Kulna
Kulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Keila ja Kulna
Kultuskivi
Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.
Vaata Keila ja Kultuskivi
Kultuurimälestis
Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.
Vaata Keila ja Kultuurimälestis
Kultuurimälestiste riiklik register
Kultuurimälestiste riiklik register on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asjade riiklik register Eestis.
Vaata Keila ja Kultuurimälestiste riiklik register
Kumna
Kumna on küla Harku vallas Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Kumna
Kuninga-kuuskjalg
Kuninga-kuuskjalg (ka suur kuuskjalg) (Pedicularis sceptrum-carolinum) on soomukaliste sugukonda kuuskjala perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Keila ja Kuninga-kuuskjalg
Kuningriigisaal
Kuningriigisaal Keilas (aprill 2022) Kuningriigisaal Viljandis (juuni 2022). Pildil on näha istekohad, lava, ning lava kohal aastatekst. Kuningriigisaal Põltsamaal (oktoober 2013) Kuningriigisaal Poolas (enne 2012) Kuningriigisaalid on avalikud hooned, mida kasutavad Jehoova tunnistajad.
Vaata Keila ja Kuningriigisaal
Kunst (kirjastus)
Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.
Vaata Keila ja Kunst (kirjastus)
Kunstiajalugu
Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.
Vaata Keila ja Kunstiajalugu
Kunstimälestis
Kunstimälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla kujutava või tarbekunsti teos, millel on kunstiline, kultuurilooline, sakraalne, tehnoloogiline või muu väärtus.
Vaata Keila ja Kunstimälestis
Kuradi-sõrmkäpp
Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Keila ja Kuradi-sõrmkäpp
Kuumaõhupall
Kuumaõhupalli esimene lend 5. juunil 1783 Kuumõhupall on õhutiheda kestaga, õhust kergem pall, mille aerostaatilise tõstejõu tekitab palli sisemust täitev ümbritsevast õhust kergem soe õhk.
Vaata Keila ja Kuumaõhupall
Lääne-Harju vald
Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Lääne-Harju vald
Läte (kool)
Läte on Waldorfi kool Harju maakonnas Keilas aadressil Keskväljak 15.
Vaata Keila ja Läte (kool)
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Keila ja Läti
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Vaata Keila ja Lätlased
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Keila ja Lõhe
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Keila ja Leedu
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Vaata Keila ja Leedulased
Leele Välja
Leele Välja (sündinud 20. jaanuaril 1968) on eesti kunstiteadlane.
Vaata Keila ja Leele Välja
Leer
Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.
Vaata Keila ja Leer
Leino Mägi
Leino Mägi (sündinud 22. märtsil 1955 Tallinnas) on eesti poliitik ja sporditegelane, X ja XI Riigikogu liige.
Vaata Keila ja Leino Mägi
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Keila ja Liik (bioloogia)
Liivaaugu tamm
Liivaaugu tamm Liivaaugu tamm on harilik tamm, mis kasvab Keila linna piiril kahe raudteeharu vahel (Kulna küla territooriumil).
Vaata Keila ja Liivaaugu tamm
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Vaata Keila ja Liivi sõda
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Keila ja Liivimaa ordu
Liivsavi
Liivsavist pealiskate Liivsavi on pude noor mandri peal tekkinud sete, mille koostisosadeks on peenikesed alla 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 30–50%) peliidi- või saviosakesed ning üle 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 70–60%) argilliidi- ja liivaosakesed.
Vaata Keila ja Liivsavi
Lilian Hansar
Lilian Hansar (neiuna Lilian Virveste; sündinud 6. septembril 1949 KuressaaresEesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 98) on Eesti arhitekt, muinsuskaitsja ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.
Vaata Keila ja Lilian Hansar
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Keila ja Linn
Linnakodanik
Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.
Vaata Keila ja Linnakodanik
Linnaseadus
Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.
Vaata Keila ja Linnaseadus
Linnuse tänav (Keila)
Keila Jõesaarele viiv Linnuse tänava sild 1930. aastatel. Vaade Jõesaare poolt Linnuse tänav on tänav Keilas.
Vaata Keila ja Linnuse tänav (Keila)
Loigu keerdkadakas
Loigu keerdkadakas on harilik kadakas, mis kasvab Keilas.
Vaata Keila ja Loigu keerdkadakas
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Keila ja Looduskaitse
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Vaata Keila ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Loomulik iive
Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.
Vaata Keila ja Loomulik iive
Maa-amet
Maa-amet on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis osaleb riikliku maapoliitika arendamisel ja elluviimisel ning varustab ühiskonda ajakohase informatsiooniga maa kohta.
Vaata Keila ja Maa-amet
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Keila ja Maakond
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Vaata Keila ja Maantee
Maanteeamet
Maanteeamet oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.
Vaata Keila ja Maanteeamet
Maaparandus
Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.
Vaata Keila ja Maaparandus
Maardu
Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.
Vaata Keila ja Maardu
Majandusgeograafia
Inimese majandustegevus on piiratud tema tegevusruumiga planeedil Maa Majandusgeograafia uurib piiratud inim- ja loodusressursside ruumis paiknemisega seotud protsesse ning põhimõtteid.
Vaata Keila ja Majandusgeograafia
Mart Kalm
Mart Kalm (sündinud 3. septembril 1961 Tallinnas) on eesti arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor (alates 2015) ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010), asepresident (alates 2014).
Vaata Keila ja Mart Kalm
Mati Mandel
Mati Mandel Läänemaa Muuseumi 2011. aasta konverentsil esinemas Mati Mandel (sündinud 11. juunil 1945 Tartus) on eesti arheoloog ja ajaloolane.
Vaata Keila ja Mati Mandel
Max Wilhelm Fick
Max Wilhelm von Fick (2. veebruar 1838 Keila – 24. november 1918 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
Vaata Keila ja Max Wilhelm Fick
Maxima
Maxima logo Maxima kauplus Pärnus Maxima pood Tartus Narva maanteel. MAXIMA Eesti OÜ (varem T-market) on Baltimaades, Poolas ja Bulgaarias tegutsev jaekaubanduskett, mis kuulub Leedu ettevõttele Maxima Grupe UAB, mille omanik on VP Grupė.
Vaata Keila ja Maxima
Märjamaa
Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.
Vaata Keila ja Märjamaa
Meeskoor
Inseneride Meeskoor Meeskoor on kooriliik, mille lauljaiks on häälemurde läbinud mehed, häälerühmadeks tavaliselt I tenor ja II tenor ning bariton ja bass (ühendkooris vastavalt I ja II bass).
Vaata Keila ja Meeskoor
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Vaata Keila ja Mesindus
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Vaata Keila ja Mets
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Keila ja Muda
Muinaskihelkond
Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.
Vaata Keila ja Muinaskihelkond
Must mänd
Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).
Vaata Keila ja Must mänd
Mustamäe
Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.
Vaata Keila ja Mustamäe
Nacka vald
Nacka vald on vald Rootsis Södermanlandi ja Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.
Vaata Keila ja Nacka vald
Nadežda (raadiojaam)
Nadežda oli Interliikumise raadiojaam.
Vaata Keila ja Nadežda (raadiojaam)
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Keila ja Narva
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Keila ja Nõukogude Liit
Nõva vald
Nõva vallamaja Nõva vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.
Vaata Keila ja Nõva vald
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Keila ja Niit
Niitvälja
Niitvälja on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Keila ja Niitvälja
Niitvälja soo
Niitvälja soo (oktoober 2015) Niitvälja soo on soo Harju maakonnas Lääne-Harju valla ja Keila linna territooriumil.
Vaata Keila ja Niitvälja soo
Nissi
Nissi on paikkond ja endine alevik Riisipere aleviku lõunaosas Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Keila ja Nissi
Nublu (räppar)
Nublu (kodanikunimega Markkus Pulk; (sündinud 26. juunil 1996) on Keilast pärit Eesti räppar. Tema õde on iluuisutaja ja üksiksõitja Eva-Lotta Kiibus.
Vaata Keila ja Nublu (räppar)
OG Elektra AS
OG Elektra AS on OG Elektra kontserni kuuluv jaekaubandusettevõte, mis alustas tegevust 1991.
Vaata Keila ja OG Elektra AS
Ohtu
Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Keila ja Ohtu
Ohtu mõis
Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.
Vaata Keila ja Ohtu mõis
Oleg Sõlg
Oleg Sõlg (Oleg Jolkin; 31. juuli 1951 – 17. märts 2006) oli eesti muusik, ansamblite Polyphon ja Consilium solist.
Vaata Keila ja Oleg Sõlg
Olev Soans
Olev Soans (29. mai 1925 Tallinn – 28. aprill 1995 Keila) oli eesti graafik ja pedagoog.
Vaata Keila ja Olev Soans
Oliver Alver
Oliver Alver (sündinud 2. märtsil 1977 Tallinnas) on eesti arhitekt.
Vaata Keila ja Oliver Alver
Omavalitsusüksus
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.
Vaata Keila ja Omavalitsusüksus
Ott Kurs
Ott Kurs 2011. aastal Ott Valdeko Kurs (sündinud 24. märtsil 1939 Tartus) on eesti geograaf, etnoloog, turkoloog ja fennougrist.
Vaata Keila ja Ott Kurs
Otto Hermann
Otto Benedikt Hermann (13. detsember 1878 Tartu – 17. oktoober 1933 Tallinn) oli eesti dirigent ja helilooja.
Vaata Keila ja Otto Hermann
Otto Reinhold von Holtz
Otto Reinhold von Holtz (21. aprill 1757 Keila – 28. aprill 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees.
Vaata Keila ja Otto Reinhold von Holtz
Paas-kolmissõnajalg
Paas-kolmissõnajalg Paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum) on naistesõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.
Vaata Keila ja Paas-kolmissõnajalg
Padise vald
Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Padise vald
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Vaata Keila ja Paekivi
Pagar
Pagarid (2013) Pagar 16. sajandil Pagar on leiba-saia, pirukaid, küpsiseid ja muid selliseid küpsetisi valmistav oskustööline.
Vaata Keila ja Pagar
Pais
Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.
Vaata Keila ja Pais
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Keila ja Paldiski
Paldiski maantee (Keila)
Paldiski maantee on tänav Keilas.
Vaata Keila ja Paldiski maantee (Keila)
Pank
Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.
Vaata Keila ja Pank
Park
Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.
Vaata Keila ja Park
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Keila ja Pärnu
Püst-linalehik
Püst-linalehik Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) on linalehikuliste (Santalaceae) sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Püst-linalehik
Põõsasmaran
Põõsasmaran Vääna maastikukaitsealal. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Vaata Keila ja Põõsasmaran
Põhja-Eesti
Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.
Vaata Keila ja Põhja-Eesti
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a sünnitusabi.
Vaata Keila ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Põhja-nahkhiir
Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.
Vaata Keila ja Põhja-nahkhiir
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Keila ja Põhjasõda
Põhjaveekiht
Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.
Vaata Keila ja Põhjaveekiht
Põhjavesi
Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.
Vaata Keila ja Põhjavesi
Põlispuu
Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.
Vaata Keila ja Põlispuu
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Keila ja Põllumajandus
Põlva
Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.
Vaata Keila ja Põlva
Peeter Volkonski
Peeter Volkonski 2010. aastal. Peeter Volkonski (sündinud 12. septembril 1954) on Eesti muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja.
Vaata Keila ja Peeter Volkonski
Pekka Erelt
Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.
Vaata Keila ja Pekka Erelt
Perioodika (kirjastus)
Kirjastus Perioodika oli 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis toimis aastani 2004.
Vaata Keila ja Perioodika (kirjastus)
Philipp von Scheiding
Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.
Vaata Keila ja Philipp von Scheiding
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Vaata Keila ja Pinnakate
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Vaata Keila ja Pinnas
Politsei- ja Piirivalveamet
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on Eesti korrakaitse keskasutus, mis loodi Siseministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 2010 Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel.
Vaata Keila ja Politsei- ja Piirivalveamet
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Keila ja Poolakad
Postimaantee
Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.
Vaata Keila ja Postimaantee
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Vaata Keila ja Postimees
Priit Tomson
Priit Tomson (sündinud 3. novembril 1942 Tallinnas) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur, kes mängis aastatel 1963–1976 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises ning võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega tiitlivõistlustelt seitse medalit.
Vaata Keila ja Priit Tomson
Projekt (ehitus)
Projekt on tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava, remonditava, rekonstrueeritava või restaureeritava objekti kirjelduse, joonised, põhjendavad arvestused ja vahel ka maketti.
Vaata Keila ja Projekt (ehitus)
Pruunikas pesajuur
Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Pruunikas pesajuur
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Vaata Keila ja Puit
Puusepp
Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.
Vaata Keila ja Puusepp
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Vaata Keila ja Raamatukogu
Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Vaata Keila ja Rahvastikuregister
Rahvastikutihedus
Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.
Vaata Keila ja Rahvastikutihedus
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Keila ja Rahvusarhiiv
Rajoon (NSVL)
Rajoon (prantsuse sõnast rayon 'piirkond') oli Nõukogude Liidus haldusüksuse tüüp.
Vaata Keila ja Rajoon (NSVL)
Rannavall
Klibuvall Kassaril Rannavall (vananenud termin randvall ehk randrõõne) on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.
Vaata Keila ja Rannavall
Raudbetoon
Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja (teras-)sarrusest.
Vaata Keila ja Raudbetoon
Raudtee
Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.
Vaata Keila ja Raudtee
Raudteejaam
Pariisi raudteejaamad Gare de l'Est ja Gare du Nord Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist.
Vaata Keila ja Raudteejaam
Raudteesild
Emajõe Raudteesild on sild, mis viib raudtee üle jõe, maantee, tänava või muu takistuse.
Vaata Keila ja Raudteesild
Rauno Nurger
Rauno Nurger (sündinud 24. novembril 1993 Keilas) on eesti elukutseline korvpallur, kes mängib 2020.
Vaata Keila ja Rauno Nurger
Rauno Pehka
Rauno Pehka (sündinud 1. jaanuaril 1969 Keilas) on eesti endine korvpallur, korvpallitreener ja laulja.
Vaata Keila ja Rauno Pehka
Rätsep
Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.
Vaata Keila ja Rätsep
Rõngasrist
Rõngasrist Rõngasrist ehk päikeseratas ehk päikeserist ehk ratasrist on rist, mis koosneb rõngast ja ristist rõnga sees.
Vaata Keila ja Rõngasrist
Rein Tomingas
Rein Tomingas (25. november 1944 Tallinn – 19. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti arhitekt.
Vaata Keila ja Rein Tomingas
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Vaata Keila ja Revala
Riigi Ilmateenistus
Riigi Ilmateenistus on Keskkonnaagentuuri alluvuses tegutsev üksus, mis täidab oma eelkäija (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) ülesandeid.
Vaata Keila ja Riigi Ilmateenistus
Riigi Teataja
Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.
Vaata Keila ja Riigi Teataja
Rimi Baltic
Rimi hüpermarket Vilniuses. Rimi Baltic on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega.
Vaata Keila ja Rimi Baltic
Risti
Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.
Vaata Keila ja Risti
Rohekas käokeel
Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Rohekas käokeel
Roosärg
Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Keila ja Roosärg
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Keila ja Rootsi
Russowi sõrmkäpp
Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) on käpaliste sugukonna sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.
Vaata Keila ja Russowi sõrmkäpp
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Vaata Keila ja Sademed
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Keila ja Saksamaa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Keila ja Sakslased
Saluut (Keila kino)
Kinohoone enne juurdeehitust Keila kino tagune 1960. aastal Keila kino tänapäeval koos juurdeehitusega Saluut oli kino Keilas.
Vaata Keila ja Saluut (Keila kino)
Saue
Saue linn on linn Harju maakonnas Saue vallas Tallinnast 4–5 kilomeetrit edela pool.
Vaata Keila ja Saue
Saue mõis
Mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ait Park Valitsejamaja Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Saue mõis
Saue vald
Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.
Vaata Keila ja Saue vald
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Keila ja Särg
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Vaata Keila ja Sümbol
Sündimus
Sündimus ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).
Vaata Keila ja Sündimus
Sõidutee
Sõidutee on ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa.
Vaata Keila ja Sõidutee
Selts
Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.
Vaata Keila ja Selts
Selver
Selver AS on Eestis tegutsev kaubanduskett, kuhu kuuluvad super- ja hüpermarketid ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused Selver ABC kaubamärgi all.
Vaata Keila ja Selver
Sepp
Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.
Vaata Keila ja Sepp
Sigulda
Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.
Vaata Keila ja Sigulda
Sihtasutus
Sihtasutus on mittetulundusühendus, mis on asutatud mitteärilisel otstarbel ning registreeritud sihtasutuste seaduse kohaselt.
Vaata Keila ja Sihtasutus
Siiri Sisask
Siiri Sisask (2011) Siiri Sisask (sündinud 21. septembril 1968 Raplas) on eesti laulja ja muusik.
Vaata Keila ja Siiri Sisask
Siiri Vallner
Siiri Vallner 2009. aastal Siiri Vallner (sündinud 9. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti arhitekt.
Vaata Keila ja Siiri Vallner
Sile tondipea
Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) on huulõieliste sugukonda tondipea perekonda kuuluv looduskaitsealune rohttaimeliik.
Vaata Keila ja Sile tondipea
Sisekujundus
Raehoone sisekujundus. Kłodzko, Poola Sisekujundus (ka sisearhitektuur, ruumikujundus) on ehitise siseruumide kujundus, mis hõlmab värvide ja materjalide kasutust, mööbli valikut ja paigutust jne.
Vaata Keila ja Sisekujundus
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Keila ja Soo
Soo-neiuvaip
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Keila ja Soo-neiuvaip
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Keila ja Soome
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Keila ja Soome keel
Soomlased
Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.
Vaata Keila ja Soomlased
Soostumine
Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
Vaata Keila ja Soostumine
SOS Lasteküla
Kõikidel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele SOS Lasteküla (inglise k SOS Children's Villages) on valitsusväline, mittepoliitiline ja mittekonfessionaalne organisatsioon, mille töö põhineb peamiselt avalikul huvil ning mille eesmärgiks on abi vajavate laste ja perede sotsiaalne ja majanduslik abistamine.
Vaata Keila ja SOS Lasteküla
Stadler FLIRT
AS Elroni Stadler FLIRT elektrirong 1401 "Kegel" Stadler FLIRT rong Šveitsis Keila jaamas Stadler FLIRT (saksa keeles flinker leichter innovativer Regional-Triebzug, inglise keeles Fast Light Innovative Regional Train 'kiire kerge uuenduslik regionaalrong') on elektri- või diiselrong, mida toodab Šveitsi ettevõte Stadler Rail AG.
Vaata Keila ja Stadler FLIRT
Stalinistlik arhitektuur
Stalinistlik arhitektuur (ka sotsialistlik klassitsism, stalinistlik uusklassitsism; vene keeles сталинский ампир 'stalinlik ampiir', сталинский неоренессанс 'stalinlik uusrenessanss') on Nõukogude Liidus viljeldud uusklassitsism, mille alguspunktiks loetakse 1933.
Vaata Keila ja Stalinistlik arhitektuur
Statistikaamet
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.
Vaata Keila ja Statistikaamet
Suhteline õhuniiskus
Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.
Vaata Keila ja Suhteline õhuniiskus
Supelrand
Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.
Vaata Keila ja Supelrand
Suur käopõll
Suur käopõll (Listera ovata) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Suur käopõll
Suur nälg
Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.
Vaata Keila ja Suur nälg
Suurvesi
Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
Vaata Keila ja Suurvesi
Suurvidevlane
Suurvidevlane (Nyctalus noctula) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.
Vaata Keila ja Suurvidevlane
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Keila ja Taani hindamisraamat
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Keila ja Tallinn
Tallinna Eesti Põllumeeste Selts
Tallinna Eesti Põllumeeste Selts (ka Eesti Põllumeeste Selts Tallinnas) oli 1888.
Vaata Keila ja Tallinna Eesti Põllumeeste Selts
Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.
Vaata Keila ja Tallinna komtuurkond
Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus
Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus (lühendatult TTÜ kirjastus, inglise keeles Tallinn University of Technology Press) on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu struktuuriüksus, mis tegeleb Tallinna Tehnikaülikooli väljaannete kirjastamise ja trükkimise korraldamisega.
Vaata Keila ja Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Vaata Keila ja Tallinna toomkirik
Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.
Vaata Keila ja Tallinna–Haapsalu postimaantee
Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.
Vaata Keila ja Tallinna–Keila raudteelõik
Tallinna–Paldiski maantee
Maantee Valkse külas Tallinna–Paldiski maantee (põhimaantee nr 8) on üks Eesti põhimaanteid.
Vaata Keila ja Tallinna–Paldiski maantee
Tallinna–Paldiski rongiliin
AS Elroni reisirong Stadler FLIRT väljumas Klooga jaamast Paldiski suunal Tallinna–Paldiski rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Harju maakonnas Paldiskis.
Vaata Keila ja Tallinna–Paldiski rongiliin
Tank
M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.
Vaata Keila ja Tank
Tarmo Leinatamm
Tarmo Leinatamm 2011. aastal Tarmo Leinatamm 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis Tarmo Leinatamm (2. september 1957 Keila – 13. oktoober 2014) oli eesti dirigent, koomik ja poliitik.
Vaata Keila ja Tarmo Leinatamm
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Keila ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Vaata Keila ja Tatarlased
Tšiathura
Tšiathura (varsem eestikeelne nimi Tšiatura) on linn Gruusias Imerethi piirkonnas.
Vaata Keila ja Tšiathura
Tänapäev
Tänapäev on kirjastus Tallinnas, mis alustas tegevust 1.
Vaata Keila ja Tänapäev
Tööandja
Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.
Vaata Keila ja Tööandja
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Keila ja Tööstus
Tütarettevõte
Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte, mida nimetatakse emaettevõtteks.
Vaata Keila ja Tütarettevõte
Tõmmiku
Tõmmiku on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Keila ja Tõmmiku
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Keila ja Teine maailmasõda
Tekstiilitööstus
Tekstiilitööstuse ettevõtete müügitulu ja ekspordi muutus perioodil 2010-2020 Lapsed jooksevad Bangladeshis kuivama asetatud värvitud tekstiili vahel (2021) Tekstiilitööstus (ka tekstiilitootmine) on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.
Vaata Keila ja Tekstiilitööstus
Telegraafside
Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.
Vaata Keila ja Telegraafside
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Keila ja Teras
Tiina Laanem
Tiina Laanem Imbi Viiroki raamatu "Teadlik tutvumine. Uus lähenemine õige kaaslase leidmisele" esitlusel Viru keskuse Rahva Raamatus 9. jaanuaril 2014 Tiina Laanem-Murde (sündinud 10. septembril 1974) on eesti kirjanik ja kirjastaja.
Vaata Keila ja Tiina Laanem
Tulumaks
Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.
Vaata Keila ja Tulumaks
Turb
Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Keila ja Turb
Tuula
Tuula on küla Harju maakonnas Saue vallas, Keilast 4 km kagus.
Vaata Keila ja Tuula
Ujula
Siseujula Ujula on spordirajatis, kus saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega.
Vaata Keila ja Ujula
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Keila ja Ukrainlased
Urmas Viilma
Urmas Viilma (sündinud 13. augustil 1973 Tallinnas) on eesti vaimulik, EELK peapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu president.
Vaata Keila ja Urmas Viilma
Uus Eesti
Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.
Vaata Keila ja Uus Eesti
Uusapostlik kirik
Uusapostlik kirik (saksa keeles Neuapostolische Kirche, lühend NAK; inglise keeles New Apostolic Church (NAC) ja prantsuse keeles Église néo-apostolique (ENA)) on kiliastiline usuline liikumine, mis tekkis 19.
Vaata Keila ja Uusapostlik kirik
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Vaata Keila ja Vabadussõda
Valdeko Vende
Valdeko Vende (12. oktoober 1920 – 2. aprill 2009) oli eesti insener ja kodu-uurija.
Vaata Keila ja Valdeko Vende
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Keila ja Valgevenelased
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Keila ja Valgus (kirjastus)
Valingu
Valingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.
Vaata Keila ja Valingu
Valkse
Valkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Keila ja Valkse
Vasalemma raudteejaam
Vasalemma raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus.
Vaata Keila ja Vasalemma raudteejaam
Vasalemma vald
Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas.
Vaata Keila ja Vasalemma vald
Vääna mõis
Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Vaata Keila ja Vääna mõis
Vöörmünder
Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.
Vaata Keila ja Vöörmünder
Vööthuul-sõrmkäpp
Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Keila ja Vööthuul-sõrmkäpp
Võõpsu
Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.
Vaata Keila ja Võõpsu
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Vaata Keila ja Võlv
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Vaata Keila ja Veekogu
Veelendlane
Veelendlane Talvituv veelendlane Veelendlase hääl salvestatud lennul üle Taw jõe Põhja-Devonis, Suurbritannias Veelendlane (Myotis daubentonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.
Vaata Keila ja Veelendlane
Veis
Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.
Vaata Keila ja Veis
Vello Vensel
Vello Vensel (28. detsember 1941 Tuula – 22. detsember 2004 Tallinn) oli eesti majandusteadlane.
Vaata Keila ja Vello Vensel
Vendium
Vendium ehk Vend ehk Vendi kompleks on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus, mille asemel kasutatakse mõistet Ediacara.
Vaata Keila ja Vendium
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Keila ja Venelased
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Vaata Keila ja Vesiveski
Video
ülijuhi omadusi tutvustav Maxim Bilovitskiy video (2015) Video (ladina k video ’ma näen’) on videokaamera, digikaamera või veebikaameraga tehtud salvestis, nt koduvideo, muusikavideo, õppevideo, arvutivideo.
Vaata Keila ja Video
Vihmavesi
Vihmavesi on sademevee eriliik, mis jõuab maapinnale vihmana.
Vaata Keila ja Vihmavesi
Vill
Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.
Vaata Keila ja Vill
Vimb
Vimb (Vimba vimba) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Keila ja Vimb
Vomentaga
Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.
Vaata Keila ja Vomentaga
Voor
Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.
Vaata Keila ja Voor
Voor (transport)
Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.
Vaata Keila ja Voor (transport)
Waldorfi kool
Waldorfi kool Aucklandis Uus-Meremaal Waldorfi kool ehk Steineri kool (ka waldorfkool, steinerkool) on kool, kus järgitakse Rudolf Steineri loodud Waldorfi pedagoogika põhimõtteid.
Vaata Keila ja Waldorfi kool
10. sajand
10.
Vaata Keila ja 10. sajand
13. mai
13.
Vaata Keila ja 13. mai
13. sajand
13.
Vaata Keila ja 13. sajand
14. sajand
14.
Vaata Keila ja 14. sajand
15. sajand
15.
Vaata Keila ja 15. sajand
16. sajand
16.
Vaata Keila ja 16. sajand
19. aprill
19.
Vaata Keila ja 19. aprill
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Keila ja 19. sajand
2. aastatuhat
2.
Vaata Keila ja 2. aastatuhat
2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
2017.
Vaata Keila ja 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised
3. aastatuhat eKr
3.
Vaata Keila ja 3. aastatuhat eKr
9. sajand
9.
Vaata Keila ja 9. sajand
Vaata ka
Eesti linnad
- Abja-Paluoja
- Antsla
- Eesti linnad
- Elva
- Haapsalu
- Jõgeva
- Jõhvi
- Kärdla
- Kallaste
- Karksi-Nuia
- Kehra
- Keila
- Kilingi-Nõmme
- Kiviõli
- Kohtla-Järve
- Kunda
- Kuressaare
- Lihula
- Loksa
- Mõisaküla
- Maardu
- Mustvee
- Narva
- Narva-Jõesuu
- Otepää
- Pärnu
- Põltsamaa
- Põlva
- Püssi
- Paide
- Paldiski
- Räpina
- Rakvere
- Rapla
- Saue
- Sillamäe
- Sindi
- Suure-Jaani
- Tõrva
- Türi
- Tallinn
- Tamsalu
- Tapa
- Tartu
- Võhma
- Võru
- Valga
- Viljandi
Tuntud ka kui Kegel, Keila linn, Keila linnapea.
, Bioherm, Birštonas, Diskoteek, Edgar Kant, Eduard Georg Fick, Eduard Vilde, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ekspress, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti haldusjaotus, Eesti keskaeg, Eesti kohanimeraamat, Eesti Loodus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti Päevaleht, Eesti Raamat, Eesti Rahvahariduse Selts, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Raudteemuuseum, Eesti Reformierakond, Eesti soojumikas, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestlased, Ehitismälestis, Elektrirong, Emakeele Sihtasutus, Emigratsioon, EMK Keila kogudus, Endel Kukner, Endel Varep, Enno Fels, Erik Lillo, Erik Tohvri, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Gild, Gruusia, Halduskeskus, Haljala lade, Hall käpp, Harilik käoraamat, Harilik porss, Harilik ungrukold, Harju Elekter, Harju Elu, Harju KEK, Harju KEKi tehnotalituse hoone, Harju lavamaa, Harju maakond, Harju Maakonnaraamatukogu, Harjumaa, Harjumaa Muuseum, Harku vald, Haug, Hõbemünt, Heini Vaikmaa, Heino Gustavson, Hella Kink, Helvi Jürisson, Hiireviu, Hillar Nahkmann, Hillar Palamets, Huittineni linn, Ida-Euroopa platvorm, Idee, Ilmamaa, Ilmar Külvet, Imeline Ajalugu, Indrek Peil, Indrek Sei, Interliikumine, Jaama tänav (Keila), Jaemüük, Jakob Kukk, Jüri Kuuskemaa, Jõepark, Jõesilm, Jõgi, Jehoova tunnistajad, Johanna Lahesalu, Juudid, Kabel, Kadri Hunt, Kahelehine käokeel, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kahula kihistu, Kaldasammas, Kambrium, Kana, Kangur, Karl Friedrich von Rehbinder, Karl XII, Kasiino, Katekismus, Katk, Katrin Mandel, Kaunis kuldking, Käpalised, Kärbesõis, Kärt Tomingas, Käsitööline, Käsitiivalised, Köösner, Küüditamine, Küllo Arjakas, Kõrge kannike, Kõrgendik, Kõrts, Kegel (aadlisuguvõsa), Keila (täpsustus), Keila ajalugu, Keila algkooli hoone, Keila baptisti kirik, Keila Jõepargi Orjakivi, Keila jõesaar, Keila jõgi, Keila JK, Keila kalmistu, Keila küla, Keila kihelkond, Keila kirik, Keila Kool, Keila Kultuurikeskus, Keila kultuuripreemia, Keila lade, Keila lahing (1918), Keila lahing (1944), Keila Leht, Keila linna teenetemärk, Keila Linnaorkester, Keila linnavolinike loend, Keila lipp, Keila mägi, Keila mõis, Keila Miikaeli kogudus, Keila Muusikakool, Keila paemurd, Keila pastoraat, Keila Põhikool, Keila põllumeeste konvent, Keila rajoon, Keila raudteejaam, Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, Keila Spordi Ring, Keila staadion, Keila tammik, Keila tänavate loend, Keila tervisekeskus, Keila Uusapostlik kirik, Keila vald, Keila vald (Keila kihelkond), Keila vapp, Keila vasallilinnus, Keila–Ääsmäe tee, Keila–Haapsalu maantee, Keila–Haapsalu raudteelõik, Keila–Ohtu tee, Keila–Paldiski raudteelõik, Keila–Turba raudteelõik, Kerava, Kerttu Soans, Keskaeg, Keskkonnaregister, Keskpark (Keila), Keskväljak (Keila), Kettagolf, Kingsepp, Kino, Kirik (pühakoda), Kirikutorn, Klooga raudteejaam, Kohvik, Koit Pikaro, Kollektiivne Töö (ajaleht), Kolmanda astme linn, Korallrahu, Krista Kodres, Kristalne kivim, Kruus, Kukruse lade, Kulna, Kultuskivi, Kultuurimälestis, Kultuurimälestiste riiklik register, Kumna, Kuninga-kuuskjalg, Kuningriigisaal, Kunst (kirjastus), Kunstiajalugu, Kunstimälestis, Kuradi-sõrmkäpp, Kuumaõhupall, Lääne-Harju vald, Läte (kool), Läti, Lätlased, Lõhe, Leedu, Leedulased, Leele Välja, Leer, Leino Mägi, Liik (bioloogia), Liivaaugu tamm, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivsavi, Lilian Hansar, Linn, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnuse tänav (Keila), Loigu keerdkadakas, Looduskaitse, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomulik iive, Maa-amet, Maakond, Maantee, Maanteeamet, Maaparandus, Maardu, Majandusgeograafia, Mart Kalm, Mati Mandel, Max Wilhelm Fick, Maxima, Märjamaa, Meeskoor, Mesindus, Mets, Muda, Muinaskihelkond, Must mänd, Mustamäe, Nacka vald, Nadežda (raadiojaam), Narva, Nõukogude Liit, Nõva vald, Niit, Niitvälja, Niitvälja soo, Nissi, Nublu (räppar), OG Elektra AS, Ohtu, Ohtu mõis, Oleg Sõlg, Olev Soans, Oliver Alver, Omavalitsusüksus, Ott Kurs, Otto Hermann, Otto Reinhold von Holtz, Paas-kolmissõnajalg, Padise vald, Paekivi, Pagar, Pais, Paldiski, Paldiski maantee (Keila), Pank, Park, Pärnu, Püst-linalehik, Põõsasmaran, Põhja-Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Põhja-nahkhiir, Põhjasõda, Põhjaveekiht, Põhjavesi, Põlispuu, Põllumajandus, Põlva, Peeter Volkonski, Pekka Erelt, Perioodika (kirjastus), Philipp von Scheiding, Pinnakate, Pinnas, Politsei- ja Piirivalveamet, Poolakad, Postimaantee, Postimees, Priit Tomson, Projekt (ehitus), Pruunikas pesajuur, Puit, Puusepp, Raamatukogu, Rahvastikuregister, Rahvastikutihedus, Rahvusarhiiv, Rajoon (NSVL), Rannavall, Raudbetoon, Raudtee, Raudteejaam, Raudteesild, Rauno Nurger, Rauno Pehka, Rätsep, Rõngasrist, Rein Tomingas, Revala, Riigi Ilmateenistus, Riigi Teataja, Rimi Baltic, Risti, Rohekas käokeel, Roosärg, Rootsi, Russowi sõrmkäpp, Sademed, Saksamaa, Sakslased, Saluut (Keila kino), Saue, Saue mõis, Saue vald, Särg, Sümbol, Sündimus, Sõidutee, Selts, Selver, Sepp, Sigulda, Sihtasutus, Siiri Sisask, Siiri Vallner, Sile tondipea, Sisekujundus, Soo, Soo-neiuvaip, Soome, Soome keel, Soomlased, Soostumine, SOS Lasteküla, Stadler FLIRT, Stalinistlik arhitektuur, Statistikaamet, Suhteline õhuniiskus, Supelrand, Suur käopõll, Suur nälg, Suurvesi, Suurvidevlane, Taani hindamisraamat, Tallinn, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts, Tallinna komtuurkond, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinna toomkirik, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tallinna–Keila raudteelõik, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tank, Tarmo Leinatamm, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tatarlased, Tšiathura, Tänapäev, Tööandja, Tööstus, Tütarettevõte, Tõmmiku, Teine maailmasõda, Tekstiilitööstus, Telegraafside, Teras, Tiina Laanem, Tulumaks, Turb, Tuula, Ujula, Ukrainlased, Urmas Viilma, Uus Eesti, Uusapostlik kirik, Vabadussõda, Valdeko Vende, Valgevenelased, Valgus (kirjastus), Valingu, Valkse, Vasalemma raudteejaam, Vasalemma vald, Vääna mõis, Vöörmünder, Vööthuul-sõrmkäpp, Võõpsu, Võlv, Veekogu, Veelendlane, Veis, Vello Vensel, Vendium, Venelased, Vesiveski, Video, Vihmavesi, Vill, Vimb, Vomentaga, Voor, Voor (transport), Waldorfi kool, 10. sajand, 13. mai, 13. sajand, 14. sajand, 15. sajand, 16. sajand, 19. aprill, 19. sajand, 2. aastatuhat, 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, 3. aastatuhat eKr, 9. sajand.