VäljuvSaabuva

🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!

Sisukord

1. 481 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Aasta keskmine sademete hulk, Absoluutne kõrgus, Adramaa, Aedlinn, Ago Pajur, Ain Kalmus, Ain Padrik, Aivar Kriiska, Ajaloomälestis, Akronüüm, Aksel Telgmaa, Aleksei Tammiste, Alev, Aluskord, Andres Andresen, Andres Tvauri, Angerjas, Anti Selart, Anto Raukas, Anton Heidrich, Ants Leemets, Antsülusjärv, Antsla, Apteek, Arheoloogiamälestis, Arhitekt, Arhitektuur, Arnold Matteus, Arved Viirlaid, Arvi Järvekülg, Arvo Rõõmusoks, Asenduskodu, Astrid Lepa, Asula, Asundus, Aurumasin, Auto, Avamus, Avita, Üldplaneering, Ülo Jõgi, Ööpartei, Äripäev, Baar, Balti raudtee, Balti sõrmkäpp, Barsbütteli vald, Bauhof, Bürgermeister, ... Laienda indeks (431 rohkem) » « Kahaneb indeks

2. Eesti linnad

Aasta keskmine õhutemperatuur

Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.

Vaata Keila ja Aasta keskmine õhutemperatuur

Aasta keskmine sademete hulk

Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.

Vaata Keila ja Aasta keskmine sademete hulk

Absoluutne kõrgus

Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.

Vaata Keila ja Absoluutne kõrgus

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Vaata Keila ja Adramaa

Aedlinn

Ebenezer Howardi kolme tõmbejõu diagramm küsimusega "Kuhu inimesed minna tahavad?" (''Where will the people go?''), mille valikvastused on "linn" (''Town''), "maakoht" (''Country'') ja "linnalähedane maakoht" (''Town-Country'') Aedlinn on inglase Ebenezer Howardi 1898.

Vaata Keila ja Aedlinn

Ago Pajur

Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.

Vaata Keila ja Ago Pajur

Ain Kalmus

Ain Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd; 8. juuni 1906 Hiiumaa, Emmaste kihelkond Tilga küla – 15. november 2001 Amherst, Massachusetts) oli eesti kirjanik ja baptisti vaimulik.

Vaata Keila ja Ain Kalmus

Ain Padrik

Ain Padrik (sündinud 27. aprillil 1947) on eesti arhitekt.

Vaata Keila ja Ain Padrik

Aivar Kriiska

Aivar Kriiska pidamas kõnet Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi bakalaureuseõppe lõpuaktusel 29. juunil 2010. Aivar Kriiska pidamas kõnet Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2008 Narvas. Aivar Kriiska (sündinud 15. augustil 1965 Mustvees) on eesti arheoloog.

Vaata Keila ja Aivar Kriiska

Ajaloomälestis

Ajaloomälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla hoone, rajatis, paik või ese, mis on seotud mingi kultuuriprotsessi, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- või kultuuritegelaste elu ja tegevusega.

Vaata Keila ja Ajaloomälestis

Akronüüm

Akronüüm (vanakreeka sõnadest ἄκρος akros 'äärmine' ja ὄνυμα onyma 'nimi') on sõnana häälduv ühend, mis on moodustunud mitme sõna algustähtedest.

Vaata Keila ja Akronüüm

Aksel Telgmaa

Aksel Telgmaa (kuni 1935 Dellmann; 10. veebruar 1932 Padise vald – 7. mai 2017) oli eesti matemaatik, õpetaja ja kasvatusteadlane.

Vaata Keila ja Aksel Telgmaa

Aleksei Tammiste

Aleksei Tammiste (sündinud 29. juulil 1946 Türil) on endine Eesti korvpallur (vaadatud 11.08.2015).

Vaata Keila ja Aleksei Tammiste

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Vaata Keila ja Alev

Aluskord

Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.

Vaata Keila ja Aluskord

Andres Andresen

Andres Andresen Andres Andresen (sündinud 2. detsembril 1971 Tallinnas) on eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli Eesti uusaja ajaloo kaasprofessor.

Vaata Keila ja Andres Andresen

Andres Tvauri

Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.

Vaata Keila ja Andres Tvauri

Angerjas

Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.

Vaata Keila ja Angerjas

Anti Selart

Anti Selart (sündinud 11. augustil 1973 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 2002 filosoofiadoktor.

Vaata Keila ja Anti Selart

Anto Raukas

Anto Raukas (17. veebruar 1935 Tartu – 19. aprill 2021) oli eesti geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane; Eesti Teaduste Akadeemia liige (1977).

Vaata Keila ja Anto Raukas

Anton Heidrich

Anton Heidrich (4. november 1636 Tallinn – 8. mai 1692 Keila) oli Eesti vaimulik.

Vaata Keila ja Anton Heidrich

Ants Leemets

Ants Leemets (1999)Foto: Jaan Künnap Ants Leemets (23. juuni 1950 Rakvere – 23. november 2019) oli eesti poliitik ja muuseumijuht.

Vaata Keila ja Ants Leemets

Antsülusjärv

Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).

Vaata Keila ja Antsülusjärv

Antsla

Antsla on linn Võru maakonnas Antsla vallas.

Vaata Keila ja Antsla

Apteek

Apteegi sisustus u 1900. aastal USAs Raeapteek Tallinnas on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke maailmas Apteek on koht, kus müüakse ravimeid.

Vaata Keila ja Apteek

Arheoloogiamälestis

Arheoloogiamälestis on riigi kaitse all olev muistis, üks kultuurimälestise liike.

Vaata Keila ja Arheoloogiamälestis

Arhitekt

Arhitekt on ehitisi projekteeriv kunstnik.

Vaata Keila ja Arhitekt

Arhitektuur

Tartu Ülikooli klassitsistlik peahoone Paul Klee, "Värviline arhitektuur" (1917) Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.

Vaata Keila ja Arhitektuur

Arnold Matteus

J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.

Vaata Keila ja Arnold Matteus

Arved Viirlaid

Arved Viirlaid (Arved Neumann; 11. aprill 1922 Padise vald, Harjumaa – 21. juuni 2015 Mount Forest, Ontario, Kanada) oli eesti kirjanik.

Vaata Keila ja Arved Viirlaid

Arvi Järvekülg

Arvi Järvekülg (27. detsember 1929 Kabala vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 4. november 2002 Tartu) oli eesti hüdrobioloog ja zooloog.

Vaata Keila ja Arvi Järvekülg

Arvo Rõõmusoks

Arvo Rõõmusoks (17. jaanuaril 1928 – 26. november 2010) oli eesti geoloog, paleontoloog.

Vaata Keila ja Arvo Rõõmusoks

Asenduskodu

* Asenduskodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust.

Vaata Keila ja Asenduskodu

Astrid Lepa

Astrid Lepa (aastani 1936 Astrid Lepler; 7. aprill 1924 Keila – 30. november 2015) oli eesti näitleja, lavastaja ja režissöör.

Vaata Keila ja Astrid Lepa

Asula

Asula Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.

Vaata Keila ja Asula

Asundus

Asundus ehk uusasula on uus (maa-)asula; Eestis olnud ka asula liike.

Vaata Keila ja Asundus

Aurumasin

James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast Aurumasin on soojusmootor, mis muudab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.

Vaata Keila ja Aurumasin

Auto

Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.

Vaata Keila ja Auto

Avamus

aluspõhja ladestute avamused Kihi või mõne muu geoloogilise struktuuri avamus on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks see kiht või struktuur.

Vaata Keila ja Avamus

Avita

Avita Tallinnas, Pikk 68 Avita (harvemini ka AVITA) on kirjastus Tallinnas.

Vaata Keila ja Avita

Üldplaneering

Üldplaneering on ruumiline planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine.

Vaata Keila ja Üldplaneering

Ülo Jõgi

Ülo Jõgi (12. märts 1921 Tallinn – 14. mai 2007 Tallinn) oli eesti sõjaväelane ja luuraja, üks Erna salga liikmetest.

Vaata Keila ja Ülo Jõgi

Ööpartei

Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP) (lühendina EKP; vene keeles Kommunistitšeskaja partija Estonii), mitteametlikult ka Ööpartei, oli 1990–1991 tegutsenud Eesti partei, mis tekkis senise Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemisel.

Vaata Keila ja Ööpartei

Äripäev

Äripäev (lühend: ÄP) on Eesti ajaleht, mis asutati 1989.

Vaata Keila ja Äripäev

Baar

Baar Šveitsis Baar on toitlustusettevõte, kus pakutakse koha peal joomiseks alkohoolseid jooke.

Vaata Keila ja Baar

Balti raudtee

Balti raudtee (vene Балтийская железная дорога) oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Balti kubermange ja Venemaa keisririigi pealinna ning Venemaa sisekubermange.

Vaata Keila ja Balti raudtee

Balti sõrmkäpp

Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Vaata Keila ja Balti sõrmkäpp

Barsbütteli vald

Barsbütteli vald on vald Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Stormarni kreisis Hamburgist idas.

Vaata Keila ja Barsbütteli vald

Bauhof

Bauhof Group AS (varem Ehitus Service) on ehitusmaterjalide ja aiakaupade jaekaubandusettevõte, mis kasutab ka kaubamärki Aiaparadiis. 2000.

Vaata Keila ja Bauhof

Bürgermeister

Bürgermeister (eesti kõnekeeles ka pürjermeister) on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus.

Vaata Keila ja Bürgermeister

Bioherm

Bioherm on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha, mis on ümbritsetud teistsuguse litoloogiaga kivimeist.

Vaata Keila ja Bioherm

Birštonas

left Birštonas (poola keeles Birsztany, saksa keeles vanasti Birschtannen, Birstein) on linn Leedus, Birštonase omavalitsuse halduskeskus.

Vaata Keila ja Birštonas

Diskoteek

Diskoteek Diskoteek on lõbustuskoht, kus tantsitakse heliplaatidelt mängitava muusika saatel.

Vaata Keila ja Diskoteek

Edgar Kant

Edgar Kant Tartu ülikooli keemiahoone nurgakivi panekul kõnet pidamas Edgar Kant (21. veebruar 1902 Tallinn – 16. oktoober 1978 Lund, Rootsi) oli eesti geograaf ja majandusteadlane, Eesti linnageograafia alusepanijaid.

Vaata Keila ja Edgar Kant

Eduard Georg Fick

Eduard Georg Fick (7/19. august 1838 Keila kirikumõis – 30. juuni/13. juuli 1908 Moskva) oli baltisaksa arst.

Vaata Keila ja Eduard Georg Fick

Eduard Vilde

Kadriorus, kus esimesel korrusel elas riigi kulul aastail 1927–1933 diplomaadina Eduard Vilde. Majas asub 1946. aastast Eduard Vilde muuseum Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Pudivere mõis, Avanduse vald (Simuna kihelkond) – 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik ja Eesti diplomaat, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev eesti kirjanduse esindaja.

Vaata Keila ja Eduard Vilde

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (lühend EAÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik).

Vaata Keila ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Eesti Arhitektuurimuuseum

Rotermanni soolaladu Eesti Arhitektuurimuuseumi hoone – Rotermanni soolaladu.Foto: Milan Michael Horák Eesti Arhitektuurimuuseum (nimetatud ka Tallinna Arhitektuurimuuseum) on muuseum Tallinnas Rotermanni soolalaos, aadressil Ahtri tänav 2.

Vaata Keila ja Eesti Arhitektuurimuuseum

Eesti Ekspress

Eesti Ekspress on eestikeelne Eestis kolmapäeviti ilmuv nädalaleht.

Vaata Keila ja Eesti Ekspress

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Vaata Keila ja Eesti entsüklopeedia

Eesti Entsüklopeedia

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.

Vaata Keila ja Eesti Entsüklopeedia

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.

Vaata Keila ja Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti haldusjaotus

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks.

Vaata Keila ja Eesti haldusjaotus

Eesti keskaeg

Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal Kesk-Euroopa 14. sajandi esimesel kolmandikul Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Vaata Keila ja Eesti keskaeg

Eesti kohanimeraamat

Eesti kohanimeraamat on Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös 2016.

Vaata Keila ja Eesti kohanimeraamat

Eesti Loodus

Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.

Vaata Keila ja Eesti Loodus

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (lühend EMHI) oli aastatel 1991–2013 Keskkonnaministeeriumi haldusalas olnud riigiasutus, mis tegeles ilmaprognooside, veetasemeprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja aktinomeetriliste vaatluste tegemisega ning nende vaatlusandmete säilitamise ja analüüsimisega.

Vaata Keila ja Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut

Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017.

Vaata Keila ja Eesti omavalitsuste haldusreform

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.

Vaata Keila ja Eesti Päevaleht

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Vaata Keila ja Eesti Raamat

Eesti Rahvahariduse Selts

Eesti(maa) Rahvahariduse Selts (lühemalt Eesti Hariduse Selts, Eesti Haridusselts) oli 1906.

Vaata Keila ja Eesti Rahvahariduse Selts

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Rahvusringhääling (lühend ERR) on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi vastavalt Eesti Rahvusringhäälingu seadusele 1. juunil 2007 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamisel.

Vaata Keila ja Eesti Rahvusringhääling

Eesti Raudteemuuseum

Haapsalu jaamahoone imperaatoripaviljon, milles paikneb Raudteemuuseumi siseekspositsioon. Muuseumi väliekspositsioon, esiplaanil mootorvedur TEP60 DR1BJ-2717 saabumine muuseumisse 26. juulil 2023. Eesti Raudteemuuseum on Haapsalu raudteejaamas asuv väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu.

Vaata Keila ja Eesti Raudteemuuseum

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13.

Vaata Keila ja Eesti Reformierakond

Eesti soojumikas

Õied koonduvad õisikutesse Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) on korvõieliste sugukonda kuuluv õistaim, mida enamasti käsitletakse alpi soojumika alamliigina.

Vaata Keila ja Eesti soojumikas

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.

Vaata Keila ja Eesti taasiseseisvumine

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Vaata Keila ja Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus

Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus (inglise keeles Estonian Academy Publishers) on Eesti Teaduste Akadeemia kui avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus.

Vaata Keila ja Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk niinimetatud baaside leping (ja selle juurde kuuluv salajane protokoll) oli 1939.

Vaata Keila ja Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Vaata Keila ja Eestlased

Ehitismälestis

Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis (ka ehitusmälestis) kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud; üks kultuurimälestiste liike.

Vaata Keila ja Ehitismälestis

Elektrirong

Elektrirong Saksamaal Elektrirong PESA Varssavi ja Łódźi vahel Elektrirong on elektri jõul sõitev rong.

Vaata Keila ja Elektrirong

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Vaata Keila ja Emakeele Sihtasutus

Emigratsioon

Emigratsioon (ladina k. emigrāre välja rändama) ehk väljaränne teise riiki on vabatahtlik kodumaalt välismaale alaliselt elama asumine.

Vaata Keila ja Emigratsioon

EMK Keila kogudus

Eesti Metodisti Kiriku Keila koguduse hoone Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus on Keilas tegutsev Eesti Metodisti Kiriku (EMK) kogudus.

Vaata Keila ja EMK Keila kogudus

Endel Kukner

Endel Kukner (7. aprill 1924 Salutaguse, Virumaa – 20. juuni 1995 Tallinn) oli eesti õpetaja ja koolijuht.

Vaata Keila ja Endel Kukner

Endel Varep

Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.

Vaata Keila ja Endel Varep

Enno Fels

Enno Fels. Enno Fels (sündinud 6. septembril 1954 Sõrandu külas Järvamaal) on Eesti omavalitsustegelane, aastast 2012 Keila linnapea.

Vaata Keila ja Enno Fels

Erik Lillo

Erik Lillo (sündinud 29. juunil 1944 Rakveres) on eesti spordiajakirjanik.

Vaata Keila ja Erik Lillo

Erik Tohvri

Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu; 22. märts 1933 Rakvere – 12. juuni 2020) oli eesti kirjanik, hariduselt elektritehnik.

Vaata Keila ja Erik Tohvri

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Vaata Keila ja Esiaeg

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Vaata Keila ja Esimene maailmasõda

Gild

Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.

Vaata Keila ja Gild

Gruusia

Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.

Vaata Keila ja Gruusia

Halduskeskus

Halduskeskus on haldusüksuse asula, milles asuvad selle haldusüksuse haldusorganid.

Vaata Keila ja Halduskeskus

Haljala lade

Haljala lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Keila ja Haljala lade

Hall käpp

Hall käpp (Orchis militaris) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Vaata Keila ja Hall käpp

Harilik käoraamat

Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Harilik käoraamat

Harilik porss

Harilik porss (Myrica gale) on porsaliste sugukonda porsa perekonda kuuluv puittaim (põõsas).

Vaata Keila ja Harilik porss

Harilik ungrukold

Harilik ungrukold Harilik ungrukold Harilik ungrukold (Huperzia selago) on kollaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.

Vaata Keila ja Harilik ungrukold

Harju Elekter

AS Harju Elekter Group on Eesti börsiettevõte, mis toodab ja müüb elektriseadmeid ning arendab ja rendib tööstuskinnisvara.

Vaata Keila ja Harju Elekter

Harju Elu

Harju Elu on Harju maakonnaleht, ilmunud alates 1944.

Vaata Keila ja Harju Elu

Harju KEK

Harju KEK AS on Eesti ettevõte, mis alustas tegevust 1956.

Vaata Keila ja Harju KEK

Harju KEKi tehnotalituse hoone

Harju KEKi peahoone Harju KEKi tehnotalituse hoone oli tähelepanuväärne 20.

Vaata Keila ja Harju KEKi tehnotalituse hoone

Harju lavamaa

Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.

Vaata Keila ja Harju lavamaa

Harju maakond

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Vaata Keila ja Harju maakond

Harju Maakonnaraamatukogu

Harju Maakonnaraamatukogu Harju Maakonnaraamatukogu on Harju maakonnas Keila linnas aadressil Ehitajate tee 1 asuv maakonnaraamatukogu, mida haldab Keila linnavalitsus.

Vaata Keila ja Harju Maakonnaraamatukogu

Harjumaa

Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.

Vaata Keila ja Harjumaa

Harjumaa Muuseum

Muuseumihoone Harjumaa Muuseum on aastal 1988 Keila Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel asutatud muuseum, mis asub Keila mõisahoones.

Vaata Keila ja Harjumaa Muuseum

Harku vald

Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Harku vald

Haug

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Vaata Keila ja Haug

Hõbemünt

Hõbemünt on münt, mis sisaldab oma kaalust üle 500 tuhandiku (500‰ ehk 50%) puhast hõbedat.

Vaata Keila ja Hõbemünt

Heini Vaikmaa

XI noorte laulu- ja tantsupeol pärast laulu "Mägede hääl" esitust rokkansamblite ja rokikoori poolt Heini Vaikmaa (sündinud 5. juulil 1958) on eesti muusik ja helilooja.

Vaata Keila ja Heini Vaikmaa

Heino Gustavson

Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn – 27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.

Vaata Keila ja Heino Gustavson

Hella Kink

Hella Kink (26. aprill 1933 Tallinn – 9. juuni 2014 Tallinn) oli eesti geoloog.

Vaata Keila ja Hella Kink

Helvi Jürisson

Helvi Jürisson (1953–1962 õieti Helvi Volkonskaja, alates 1962. aastast Helvi Soans; 5. oktoober 1928 Tallinn – 16. september 2023 Tallinn) oli eesti kirjanik, arst ja tõlkija.

Vaata Keila ja Helvi Jürisson

Hiireviu

Hiireviu (Buteo buteo) on haugaslaste sugukonda viu perekonda kuuluv lind.

Vaata Keila ja Hiireviu

Hillar Nahkmann

Hillar Nahkmann (27. juuli 1964 Tallinn – 22. detsember 2008) oli eesti ajakirjanik.

Vaata Keila ja Hillar Nahkmann

Hillar Palamets

Hillar Palamets (kuni 1936 Hillar Heisvald; 13. juuli 1927 Tallinn – 20. mai 2022 Tallinn) oli eesti ajaloolane, pedagoog, ajaloo õpetamise metoodik ja raadioesineja.

Vaata Keila ja Hillar Palamets

Huittineni linn

Huittineni kirik Huittinen on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Soomes Lääne-Soome läänis Satakunta maakonnas.

Vaata Keila ja Huittineni linn

Ida-Euroopa platvorm

Ida-Euroopa platvorm, ka Ida-Euroopa lava, ka Vene settelava, on Euraasia laama lääneosas asuva Ida-Euroopa kraatoni osa.

Vaata Keila ja Ida-Euroopa platvorm

Idee

Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.

Vaata Keila ja Idee

Ilmamaa

Ilmamaa on Tartus tegutsev kirjastus, mis alustas tegevust 1993.

Vaata Keila ja Ilmamaa

Ilmar Külvet

Ilmar Külvet (21. november 1920 Keila – 27. aprill 2002 Toronto) oli eesti luuletaja, proosa- ja näitekirjanik ning ajakirjanik.

Vaata Keila ja Ilmar Külvet

Imeline Ajalugu

Imeline Ajalugu on mitmes keeles ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates oktoobrist 2011.

Vaata Keila ja Imeline Ajalugu

Indrek Peil

Indrek Peil 2009. aastal Indrek Peil (sündinud 18. märtsil 1973 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Vaata Keila ja Indrek Peil

Indrek Sei

Indrek Sei (sündinud 26. juulil 1972 Tallinnas) on Eesti ettevõtja ja endine ujuja.

Vaata Keila ja Indrek Sei

Interliikumine

Interliikumine, ka Interrinne (ametliku nimega Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine; vene keeles Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР, lühemalt Интердвижение) oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.

Vaata Keila ja Interliikumine

Jaama tänav (Keila)

Jaama tänav on tänav Keilas.

Vaata Keila ja Jaama tänav (Keila)

Jaemüük

Tihniku Maksimarketi avamine 1994. aastal. See oli Eesti esimene hüpermarket Aja jooksul on väikepoode vähemaks jäänud ja nende rolli on üle võtnud suured kaubanduskeskused Jaemüük ehk jaekaubandus on kaupade müümine väiksemas koguses ja otse tarbijale.

Vaata Keila ja Jaemüük

Jakob Kukk

Piiskop Jakob Kukk Jakob Kuke haud Siselinna kalmistul Jakob Kukk (28. august/9. september 1870 Ilmatsalu vald, Tartu-Maarja kihelkond, Tartumaa – 25. juuli 1933 Tallinn) oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku esimene piiskop.

Vaata Keila ja Jakob Kukk

Jüri Kuuskemaa

Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Kuuskemaa Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012 Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik; sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Vaata Keila ja Jüri Kuuskemaa

Jõepark

Keila Jõepargi Orjakivi Vasallilinnuse varemed Jõepargis Jõepark ehk Keila mõisa park on looduskaitsealune park Keila linnas Keila jõe kaldal (varem oli pargi ala Keila jõest ümbritsetud).

Vaata Keila ja Jõepark

Jõesilm

Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.

Vaata Keila ja Jõesilm

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Vaata Keila ja Jõgi

Jehoova tunnistajad

Jehoova tunnistajad on 19.

Vaata Keila ja Jehoova tunnistajad

Johanna Lahesalu

Johanna Lahesalu (10. märts 1899 – 8. märts 1979 Tallinn) oli Keila elanik; sai tuntuks ajaloolise kirjutisega Keila minevikust.

Vaata Keila ja Johanna Lahesalu

Juudid

Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.

Vaata Keila ja Juudid

Kabel

Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.

Vaata Keila ja Kabel

Kadri Hunt

Kadri Hunt (sündinud 15. novembril 1964 Tallinnas) on eesti laulja (alt) ja muusikaõpetaja.

Vaata Keila ja Kadri Hunt

Kahelehine käokeel

Kahelehine käokeel ehk kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) on käpaliste sugukonna käokeele perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Vaata Keila ja Kahelehine käokeel

Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahkjaspunane-sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Kahkjaspunane sõrmkäpp

Kahula kihistu

Kahula kihistu (inglise Kahula Formation) on ordoviitsiumi ladestu Viru ladestiku kihistu.

Vaata Keila ja Kahula kihistu

Kaldasammas

Kaldasammas, Ontario Kaldasammas (inglise abutment) on silla vm ehitise kaldaäärne tugisammas.

Vaata Keila ja Kaldasammas

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Vaata Keila ja Kambrium

Kana

Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

Vaata Keila ja Kana

Kangur

Kangur on kutseline kangakuduja.

Vaata Keila ja Kangur

Karl Friedrich von Rehbinder

Krahv Karl Friedrich von Rehbinder Krahv Karl Friedrich von Rehbinder (10. november 1764 Saue mõis – 18. november 1841 Saue mõis) oli baltisaksa päritolu Saku, Saue, Rahula ja Jälgimäe mõisnik.

Vaata Keila ja Karl Friedrich von Rehbinder

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Vaata Keila ja Karl XII

Kasiino

Kasiino on asutus, kus korraldatakse hasartmänge.

Vaata Keila ja Kasiino

Katekismus

Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.

Vaata Keila ja Katekismus

Katk

Katkuks (ladina keeles pestis) nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter (Yersinia pestis).

Vaata Keila ja Katk

Katrin Mandel

Katrin Mandel (sünninimi Katrin Aare; varem esinejanimega Kate; sündinud 10. aprillil 1971 Keilas) on eesti laulja ja muusikapedagoog.

Vaata Keila ja Katrin Mandel

Kaunis kuldking

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on käpaliste sugukonda kuldkinga perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Vaata Keila ja Kaunis kuldking

Käpalised

Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.

Vaata Keila ja Käpalised

Kärbesõis

Kärbesõis (ebatäpselt kärbseõis; Ophrys insectifera L., sünonüümid Ophrys muscifera Hud., Ophrys myodes (L.) Jacq.) on sugukonda käpalised ja perekonda putukõis kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Kärbesõis

Kärt Tomingas

Kärt Tomingas (sündinud 5. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti laulja, näitleja ja teatripedagoog.

Vaata Keila ja Kärt Tomingas

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Vaata Keila ja Käsitööline

Käsitiivalised

Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.

Vaata Keila ja Käsitiivalised

Köösner

Köösner (saksa sõnast Kürschner; ka karusnahatöötleja, kasuksepp) on inimene, kes valmistab pargitud ja viimistletud karusnahast esemeid.

Vaata Keila ja Köösner

Küüditamine

Küüditatute mälestuskivi Paldiski raudteejaamahoone ees Küüditamine (ka deporteerimine, deportatsioon) on inimeste sunniviisiline ümberasustamine.

Vaata Keila ja Küüditamine

Küllo Arjakas

Küllo Arjakas Tallinna Linnamuuseumis 2014. aastal Küllo Arjakas 2021. aasta Kirjandustänava festivalil Küllo Arjakas (sündinud 10. oktoobril 1959) on Eesti ajaloolane ja poliitik.

Vaata Keila ja Küllo Arjakas

Kõrge kannike

Kõrge kannike (Viola elatior) on kannikese perekonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Kõrge kannike

Kõrgendik

Kõrgendik on ümbrusest kõrgemale kerkiv pinnavorm ehk positiivne pinnavorm.

Vaata Keila ja Kõrgendik

Kõrts

Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.

Vaata Keila ja Kõrts

Kegel (aadlisuguvõsa)

Kegelite genealoogia Kegel on Eestimaa aadlisuguvõsa.

Vaata Keila ja Kegel (aadlisuguvõsa)

Keila (täpsustus)

* Keila on linn Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Keila (täpsustus)

Keila ajalugu

Keila ala kerkis merest umbkaudu 8000 aastat tagasi ning asub Põhja-Eesti lavamaal.

Vaata Keila ja Keila ajalugu

Keila algkooli hoone

Keila algkooli hoone Keila algkooli hoone talvel Keila algkooli hoone küljelt Keila algkooli hoone asub Keilas aadressil Pargi tänav 2.

Vaata Keila ja Keila algkooli hoone

Keila baptisti kirik

Keila baptisti kirik, vaade teiselt poolt Haapsalu maanteedFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila baptisti kirik, vaade värava pooltFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila baptisti kirik on baptisti kirik Harju maakonnas Keilas aadressil Haapsalu maantee 10.

Vaata Keila ja Keila baptisti kirik

Keila Jõepargi Orjakivi

Keila Jõepargi Orjakivi (juuni 2011) Keila Jõepargi Orjakivi on rändrahn ja kultusekivi Harju maakonnas Keila Jõepargis.

Vaata Keila ja Keila Jõepargi Orjakivi

Keila jõesaar

Keila Jõesaarele viiva jalakäijate silla avamine 2012. aastal Keila jõesaar (ka Keila Jõesaar) on Keila linna juures Keila jõe kahe haru vahele jääv ala (jõesaar).

Vaata Keila ja Keila jõesaar

Keila jõgi

Droonivideo Keila jõest Keila-Joal 2022. aasta juunis Kohilast 2022. aasta juunis Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil.

Vaata Keila ja Keila jõgi

Keila JK

Vasakul mustas on Keila JK ja parema kollases Viljandi Tulevik Keila JK on 1995.

Vaata Keila ja Keila JK

Keila kalmistu

Ratasrist endisaegsel Keila kalmistul (juuni 2011) Keila (vana) kalmistu on endine kalmistu Harju maakonnas Keilas.

Vaata Keila ja Keila kalmistu

Keila küla

Keila on endine küla Harju maakonnas Keila kihelkonnas.

Vaata Keila ja Keila küla

Keila kihelkond

Keila kirik Keila kihelkond (lühend Kei, saksa keeles Kirchspiel Kegel) on ajalooline kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaal.

Vaata Keila ja Keila kihelkond

Keila kirik

Vaade Keila kirikule läänest Keila Mihkli kirik on luterlik kirik Keilas.

Vaata Keila ja Keila kirik

Keila Kool

Keila Kool (arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk) Keila Kool (varem: Keila 1. Keskkool, Keila Gümnaasium) on kool Keilas.

Vaata Keila ja Keila Kool

Keila Kultuurikeskus

Keila Kultuurikeskus (oktoober 2011) Keila Kultuurikeskus (varem Keila kultuurimaja) on Harju maakonnas Keilas asuv kultuurimaja.

Vaata Keila ja Keila Kultuurikeskus

Keila kultuuripreemia

Keila linna kultuuripreemia, ka Keila kultuuripreemia on Keila linna antav auhind kultuurivaldkonnas.

Vaata Keila ja Keila kultuuripreemia

Keila lade

Keila paemurrus Keila lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Vaata Keila ja Keila lade

Keila lahing (1918)

Keila lahing oli 23.

Vaata Keila ja Keila lahing (1918)

Keila lahing (1944)

Keila lahing oli heitlus Eesti üksuste ja Punaarmee 72.

Vaata Keila ja Keila lahing (1944)

Keila Leht

Keila Leht on ajaleht, mis ilmus 1991–1995 ja ilmub uuesti aastast 2007 Keilas.

Vaata Keila ja Keila Leht

Keila linna teenetemärk

Keila linna teenetemärk asutati Keila Linnavolikogu 12. mai 1998.a. määrusega seoses Keilale linnaõiguste andmise 60.aastapäevaga.

Vaata Keila ja Keila linna teenetemärk

Keila Linnaorkester

Keila Linnaorkester on puhkpilliorkester Keilas.

Vaata Keila ja Keila Linnaorkester

Keila linnavolinike loend

15.

Vaata Keila ja Keila linnavolinike loend

Keila lipp

Keila lipp Keila lipp on Harju maakonnas asuva Eesti linna Keila lipp.

Vaata Keila ja Keila lipp

Keila mägi

Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45 m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45 m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m Keila mägi on kõrgendik Harju maakonnas Keilas ja Valkses.

Vaata Keila ja Keila mägi

Keila mõis

Vasallilinnuse varemed Keila mõisa peahoone talvel Keila mõis (saksa keeles Kegel) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Keila ja Keila mõis

Keila Miikaeli kogudus

EELK Keila Miikaeli kogudus on luterlik kogudus Keilas.

Vaata Keila ja Keila Miikaeli kogudus

Keila Muusikakool

Keila Muusikakool.Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila Muusikakool on muusikakool Harju maakonnas Keilas aadressil Ehitajate tee 1.

Vaata Keila ja Keila Muusikakool

Keila paemurd

Keila paemurd Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas.

Vaata Keila ja Keila paemurd

Keila pastoraat

Keila pastoraadi peahoone (august 2011) Keila pastoraat oli pastoraat Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kumnas.

Vaata Keila ja Keila pastoraat

Keila Põhikool

Keila Põhikooli õppehoone, Keila Kooli Pargi tänava õppehooneFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila Põhikool oli vene õppekeelega üldhariduskool Keilas.

Vaata Keila ja Keila Põhikool

Keila põllumeeste konvent

Keila põllumeeste konvent oli põllumeeste konvent Keila linnas.

Vaata Keila ja Keila põllumeeste konvent

Keila rajoon

Keila rajoon oli haldusterritoriaalne üksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.

Vaata Keila ja Keila rajoon

Keila raudteejaam

Keila raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Keila linnas.

Vaata Keila ja Keila raudteejaam

Keila SOS Hermann Gmeineri Kool

Keila SOS Hermann Gmeineri Kool oli kool Harju maakonnas Keilas.

Vaata Keila ja Keila SOS Hermann Gmeineri Kool

Keila Spordi Ring

Keila Spordi Ring oli enne Teist maailmasõda Harjumaal Keilas tegutsenud spordiorganisatsioon; ühtlasi esimene Keila spordiorganisatsioon.

Vaata Keila ja Keila Spordi Ring

Keila staadion

Keila staadion on Harju maakonnas Keilas aadressil Ehitajate tee 13 asuv jalgpallistaadion.

Vaata Keila ja Keila staadion

Keila tammik

Liivaaugu tamm (juuli 2012) Keila tammik on tammik Harju maakonnas Keila lääneosas.

Vaata Keila ja Keila tammik

Keila tänavate loend

Siin on loetletud Keila teid ja tänavaid.

Vaata Keila ja Keila tänavate loend

Keila tervisekeskus

Keila tervisekeskus valmis 2001. aastal Ujula sisevaade Ujula sisevaade Keila tervisekeskus koosneb ujulast ja spordikompleksist ning see oli rajamisel üks Eesti esimesi tänapäevaseid ujulaid.

Vaata Keila ja Keila tervisekeskus

Keila Uusapostlik kirik

Keila Uusapostlik kirikFoto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019 Keila Uusapostlik kirik on kirik Keilas.

Vaata Keila ja Keila Uusapostlik kirik

Keila vald

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.

Vaata Keila ja Keila vald

Keila vald (Keila kihelkond)

Keila vald (saksa keeles Gemeinde Kegel) oli vald Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Keila ja Keila vald (Keila kihelkond)

Keila vapp

Keila vapp Keila vapp on Harju maakonnas asuva Eesti linna Keila vapp.

Vaata Keila ja Keila vapp

Keila vasallilinnus

Linnuse varemed 2012. aastal Linnuse plaan Keila vasallilinnus asub Harjumaal Keila linna kaguosas 22,4 hektari suuruses Jõepargis.

Vaata Keila ja Keila vasallilinnus

Keila–Ääsmäe tee

Keila–Ääsmäe tee (registrinumbriga 11370) on kõrvalmaantee Keila linnas, Lääne-Harju vallas ja Saue vallas.

Vaata Keila ja Keila–Ääsmäe tee

Keila–Haapsalu maantee

Maantee Lemmaru küla ja Vasalemma aleviku piiril Vasalemma sild Risti kihelkonna piir Keila–Haapsalu maanteel Keila–Haapsalu maantee (registrinumbriga 17) on üks Eesti tugimaanteedest.

Vaata Keila ja Keila–Haapsalu maantee

Keila–Haapsalu raudteelõik

Keila–Haapsalu raudteelõik oli laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Keilat Haapsaluga.

Vaata Keila ja Keila–Haapsalu raudteelõik

Keila–Ohtu tee

Keila–Ohtu tee (registrinumbriga 11371) on kõrvalmaantee Lääne-Harju vallas ja Keila linnas.

Vaata Keila ja Keila–Ohtu tee

Keila–Paldiski raudteelõik

Keila–Paldiski raudteelõik on 20,8 kilomeetri pikkune üheteeline laiarööpmeline raudtee Harju maakonnas Keila ja Paldiski raudteejaama vahel.

Vaata Keila ja Keila–Paldiski raudteelõik

Keila–Turba raudteelõik

Keila–Turba raudteelõik on raudtee Keila ja Turba vahel.

Vaata Keila ja Keila–Turba raudteelõik

Kerava

Kerava on linn Soomes Uusimaa maakonnas.

Vaata Keila ja Kerava

Kerttu Soans

Kerttu Soans (kodanikunimega Kerttu Soans-Tammisto; sündinud 9. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik, ajakirjanik, dokumentalist ja maalikunstnik.

Vaata Keila ja Kerttu Soans

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Vaata Keila ja Keskaeg

Keskkonnaregister

Keskkonnaregister oli Eesti loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister.

Vaata Keila ja Keskkonnaregister

Keskpark (Keila)

Keskpark on park Keila linnas Paldiski maantee, Haapsalu maantee ja Jaama tänava vahelises kolmnurgas.

Vaata Keila ja Keskpark (Keila)

Keskväljak (Keila)

Keila Keskväljaku tänav 2001. aastal Keskväljak (ka Raekoja plats) on tänav Keilas.

Vaata Keila ja Keskväljak (Keila)

Kettagolf

pisi Kettagolf (inglise keeles disc golf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi.

Vaata Keila ja Kettagolf

Kingsepp

Puidust kingaliistud on kingsepa tähtsamaid töövahendeid Kingsepp on ametimees, kes valmistab ja parandab jalanõusid.

Vaata Keila ja Kingsepp

Kino

Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.

Vaata Keila ja Kino

Kirik (pühakoda)

Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Vaata Keila ja Kirik (pühakoda)

Kirikutorn

Ulmi toomkiriku torn on maailma kõrgeim kirikutorn Kirikutorn on kirikuhoone juurde kuuluv torn.

Vaata Keila ja Kirikutorn

Klooga raudteejaam

Klooga raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Klooga alevikus.

Vaata Keila ja Klooga raudteejaam

Kohvik

"Õhtune kohvikuterrass", Vincent van Gogh, 1888 Kohvik (varem kohvimaja) on toitlustusasutus, mille toiduvalikus on kohv, pagari- ja kondiitritooted, sageli ka tee ja võileivad.

Vaata Keila ja Kohvik

Koit Pikaro

Koit Pikaro (sündinud 13. augustil 1949 Keilas) on Eesti poliitik ja endine politseiametnik.

Vaata Keila ja Koit Pikaro

Kollektiivne Töö (ajaleht)

Kollektiivne Töö oli eestikeelne ajaleht, mis ilmus Keilas 1. jaanuarist 1953 kuni 3. aprillini 1962; Eestimaa Kommunistliku Partei Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandja.

Vaata Keila ja Kollektiivne Töö (ajaleht)

Kolmanda astme linn

Kolmanda astme linn oli 1. mail 1938 jõustunud linnaseaduse alusel linn, kus oli vähem kui 10 000 elanikku.

Vaata Keila ja Kolmanda astme linn

Korallrahu

kivi- ja nahkkorallidega Punases meres lauakujuliste kivikorallidega perekonnast ''Acropora'' Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).

Vaata Keila ja Korallrahu

Krista Kodres

Krista Kodres 5. aprillil 2014 Tallinna Raamatumessil vestlemas Mart Kalmuga Eesti Humanitaarinstituudi aastapäeva puhul korraldatud konverentsil "Eesti humanitaarne tulevik" Krista Kodres (kuni 1979. aastani Krista Saar; sündinud 15. oktoobril 1957 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.

Vaata Keila ja Krista Kodres

Kristalne kivim

Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.

Vaata Keila ja Kristalne kivim

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Vaata Keila ja Kruus

Kukruse lade

Kukersiit ehk Eesti põlevkivi Kukruse lade (läti keeles Kukruzes, vene keeles Кукрузеский)Stratigraafia Komisjon: on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku vanim eristatud regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.

Vaata Keila ja Kukruse lade

Kulna

Kulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila ja Kulna

Kultuskivi

Kultuskivi Saue vallas Kiia külashttp://register.muinas.ee/?menuID.

Vaata Keila ja Kultuskivi

Kultuurimälestis

Eesti kultuurimälestise logo Tartu Jaani kiriku seinal Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele.

Vaata Keila ja Kultuurimälestis

Kultuurimälestiste riiklik register

Kultuurimälestiste riiklik register on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud asjade riiklik register Eestis.

Vaata Keila ja Kultuurimälestiste riiklik register

Kumna

Kumna on küla Harku vallas Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Kumna

Kuninga-kuuskjalg

Kuninga-kuuskjalg (ka suur kuuskjalg) (Pedicularis sceptrum-carolinum) on soomukaliste sugukonda kuuskjala perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Vaata Keila ja Kuninga-kuuskjalg

Kuningriigisaal

Kuningriigisaal Keilas (aprill 2022) Kuningriigisaal Viljandis (juuni 2022). Pildil on näha istekohad, lava, ning lava kohal aastatekst. Kuningriigisaal Põltsamaal (oktoober 2013) Kuningriigisaal Poolas (enne 2012) Kuningriigisaalid on avalikud hooned, mida kasutavad Jehoova tunnistajad.

Vaata Keila ja Kuningriigisaal

Kunst (kirjastus)

Kunst oli kirjastamisega tegelev Eesti ettevõte, mis loodi 1957.

Vaata Keila ja Kunst (kirjastus)

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga.

Vaata Keila ja Kunstiajalugu

Kunstimälestis

Kunstimälestis on kultuurimälestis, milleks võib olla kujutava või tarbekunsti teos, millel on kunstiline, kultuurilooline, sakraalne, tehnoloogiline või muu väärtus.

Vaata Keila ja Kunstimälestis

Kuradi-sõrmkäpp

Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.

Vaata Keila ja Kuradi-sõrmkäpp

Kuumaõhupall

Kuumaõhupalli esimene lend 5. juunil 1783 Kuumõhupall on õhutiheda kestaga, õhust kergem pall, mille aerostaatilise tõstejõu tekitab palli sisemust täitev ümbritsevast õhust kergem soe õhk.

Vaata Keila ja Kuumaõhupall

Lääne-Harju vald

Lääne-Harju vald on omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Lääne-Harju vald

Läte (kool)

Läte on Waldorfi kool Harju maakonnas Keilas aadressil Keskväljak 15.

Vaata Keila ja Läte (kool)

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Vaata Keila ja Läti

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Vaata Keila ja Lätlased

Lõhe

Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.

Vaata Keila ja Lõhe

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Vaata Keila ja Leedu

Leedulased

Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.

Vaata Keila ja Leedulased

Leele Välja

Leele Välja (sündinud 20. jaanuaril 1968) on eesti kunstiteadlane.

Vaata Keila ja Leele Välja

Leer

Leeriks (saksa sõnast Lehre 'õpetus'; murdekeeles ka peakool) nimetatakse mitmes kirikus (sealhulgas katoliku kirikus ja luteri kirikus) nii leeriõnnistamisele eelnevat õpetuse andmist kui ka sellele järgnevat õnnistamist ennast.

Vaata Keila ja Leer

Leino Mägi

Leino Mägi (sündinud 22. märtsil 1955 Tallinnas) on eesti poliitik ja sporditegelane, X ja XI Riigikogu liige.

Vaata Keila ja Leino Mägi

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Vaata Keila ja Liik (bioloogia)

Liivaaugu tamm

Liivaaugu tamm Liivaaugu tamm on harilik tamm, mis kasvab Keila linna piiril kahe raudteeharu vahel (Kulna küla territooriumil).

Vaata Keila ja Liivaaugu tamm

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Vaata Keila ja Liivi sõda

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Vaata Keila ja Liivimaa ordu

Liivsavi

Liivsavist pealiskate Liivsavi on pude noor mandri peal tekkinud sete, mille koostisosadeks on peenikesed alla 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 30–50%) peliidi- või saviosakesed ning üle 0,01 mm suurusega (sisaldus umbes 70–60%) argilliidi- ja liivaosakesed.

Vaata Keila ja Liivsavi

Lilian Hansar

Lilian Hansar (neiuna Lilian Virveste; sündinud 6. septembril 1949 KuressaaresEesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. Lk 98) on Eesti arhitekt, muinsuskaitsja ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.

Vaata Keila ja Lilian Hansar

Linn

Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.

Vaata Keila ja Linn

Linnakodanik

Linnakodanik (ka pürjel, bürger, saksa keeles Stadtbürger) oli feodalismiajal linnakogukonna liige, kes oli täieõiguslik ja isiklikult vaba.

Vaata Keila ja Linnakodanik

Linnaseadus

Linnaseadus on 19. aprillil 1938 riigihoidja Konstantin Pätsi poolt dekreedina antud seadus, mis jõustus 1. mail 1938.

Vaata Keila ja Linnaseadus

Linnuse tänav (Keila)

Keila Jõesaarele viiv Linnuse tänava sild 1930. aastatel. Vaade Jõesaare poolt Linnuse tänav on tänav Keilas.

Vaata Keila ja Linnuse tänav (Keila)

Loigu keerdkadakas

Loigu keerdkadakas on harilik kadakas, mis kasvab Keilas.

Vaata Keila ja Loigu keerdkadakas

Looduskaitse

Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.

Vaata Keila ja Looduskaitse

Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.

Vaata Keila ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis

Loomulik iive

Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.

Vaata Keila ja Loomulik iive

Maa-amet

Maa-amet on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis osaleb riikliku maapoliitika arendamisel ja elluviimisel ning varustab ühiskonda ajakohase informatsiooniga maa kohta.

Vaata Keila ja Maa-amet

Maakond

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Vaata Keila ja Maakond

Maantee

Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.

Vaata Keila ja Maantee

Maanteeamet

Maanteeamet oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.

Vaata Keila ja Maanteeamet

Maaparandus

Maaparandus ehk melioratsioon on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine.

Vaata Keila ja Maaparandus

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal.

Vaata Keila ja Maardu

Majandusgeograafia

Inimese majandustegevus on piiratud tema tegevusruumiga planeedil Maa Majandusgeograafia uurib piiratud inim- ja loodusressursside ruumis paiknemisega seotud protsesse ning põhimõtteid.

Vaata Keila ja Majandusgeograafia

Mart Kalm

Mart Kalm (sündinud 3. septembril 1961 Tallinnas) on eesti arhitektuuriajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia rektor (alates 2015) ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010), asepresident (alates 2014).

Vaata Keila ja Mart Kalm

Mati Mandel

Mati Mandel Läänemaa Muuseumi 2011. aasta konverentsil esinemas Mati Mandel (sündinud 11. juunil 1945 Tartus) on eesti arheoloog ja ajaloolane.

Vaata Keila ja Mati Mandel

Max Wilhelm Fick

Max Wilhelm von Fick (2. veebruar 1838 Keila – 24. november 1918 Tallinn) oli Eesti vaimulik.

Vaata Keila ja Max Wilhelm Fick

Maxima

Maxima logo Maxima kauplus Pärnus Maxima pood Tartus Narva maanteel. MAXIMA Eesti OÜ (varem T-market) on Baltimaades, Poolas ja Bulgaarias tegutsev jaekaubanduskett, mis kuulub Leedu ettevõttele Maxima Grupe UAB, mille omanik on VP Grupė.

Vaata Keila ja Maxima

Märjamaa

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.

Vaata Keila ja Märjamaa

Meeskoor

Inseneride Meeskoor Meeskoor on kooriliik, mille lauljaiks on häälemurde läbinud mehed, häälerühmadeks tavaliselt I tenor ja II tenor ning bariton ja bass (ühendkooris vastavalt I ja II bass).

Vaata Keila ja Meeskoor

Mesindus

Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.

Vaata Keila ja Mesindus

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Vaata Keila ja Mets

Muda

settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.

Vaata Keila ja Muda

Muinaskihelkond

Kihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.

Vaata Keila ja Muinaskihelkond

Must mänd

Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).

Vaata Keila ja Must mänd

Mustamäe

Mustamäe on Tallinna asum, mis moodustab põhiosa halduslikust Mustamäe linnaosast.

Vaata Keila ja Mustamäe

Nacka vald

Nacka vald on vald Rootsis Södermanlandi ja Upplandi maakonnas Stockholmi läänis Läänemere ääres.

Vaata Keila ja Nacka vald

Nadežda (raadiojaam)

Nadežda oli Interliikumise raadiojaam.

Vaata Keila ja Nadežda (raadiojaam)

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Vaata Keila ja Narva

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Vaata Keila ja Nõukogude Liit

Nõva vald

Nõva vallamaja Nõva vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.

Vaata Keila ja Nõva vald

Niit

Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.

Vaata Keila ja Niit

Niitvälja

Niitvälja on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila ja Niitvälja

Niitvälja soo

Niitvälja soo (oktoober 2015) Niitvälja soo on soo Harju maakonnas Lääne-Harju valla ja Keila linna territooriumil.

Vaata Keila ja Niitvälja soo

Nissi

Nissi on paikkond ja endine alevik Riisipere aleviku lõunaosas Harju maakonnas Saue vallas.

Vaata Keila ja Nissi

Nublu (räppar)

Nublu (kodanikunimega Markkus Pulk; (sündinud 26. juunil 1996) on Keilast pärit Eesti räppar. Tema õde on iluuisutaja ja üksiksõitja Eva-Lotta Kiibus.

Vaata Keila ja Nublu (räppar)

OG Elektra AS

OG Elektra AS on OG Elektra kontserni kuuluv jaekaubandusettevõte, mis alustas tegevust 1991.

Vaata Keila ja OG Elektra AS

Ohtu

Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila ja Ohtu

Ohtu mõis

Ohtu mõisa peahoone Ohtu mõis (saksa keeles Ocht) oli rüütlimõis Harjumaal Keila kihelkonnas.

Vaata Keila ja Ohtu mõis

Oleg Sõlg

Oleg Sõlg (Oleg Jolkin; 31. juuli 1951 – 17. märts 2006) oli eesti muusik, ansamblite Polyphon ja Consilium solist.

Vaata Keila ja Oleg Sõlg

Olev Soans

Olev Soans (29. mai 1925 Tallinn – 28. aprill 1995 Keila) oli eesti graafik ja pedagoog.

Vaata Keila ja Olev Soans

Oliver Alver

Oliver Alver (sündinud 2. märtsil 1977 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Vaata Keila ja Oliver Alver

Omavalitsusüksus

Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.

Vaata Keila ja Omavalitsusüksus

Ott Kurs

Ott Kurs 2011. aastal Ott Valdeko Kurs (sündinud 24. märtsil 1939 Tartus) on eesti geograaf, etnoloog, turkoloog ja fennougrist.

Vaata Keila ja Ott Kurs

Otto Hermann

Otto Benedikt Hermann (13. detsember 1878 Tartu – 17. oktoober 1933 Tallinn) oli eesti dirigent ja helilooja.

Vaata Keila ja Otto Hermann

Otto Reinhold von Holtz

Otto Reinhold von Holtz (21. aprill 1757 Keila – 28. aprill 1828 Keila) oli rootsi-saksa päritolu eesti vaimulik ja kirjamees.

Vaata Keila ja Otto Reinhold von Holtz

Paas-kolmissõnajalg

Paas-kolmissõnajalg Paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum) on naistesõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim.

Vaata Keila ja Paas-kolmissõnajalg

Padise vald

Padise vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Padise vald

Paekivi

Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.

Vaata Keila ja Paekivi

Pagar

Pagarid (2013) Pagar 16. sajandil Pagar on leiba-saia, pirukaid, küpsiseid ja muid selliseid küpsetisi valmistav oskustööline.

Vaata Keila ja Pagar

Pais

Induse jõel asuv ülisuurte mõõtmetega pais Pakistanis, mille tagust veehoidlat kutsutakse Tarbela järveks Karuni jõel Iraanis asuv pais Õhtune vaade Mont Blancile ja ehitusjärgus Emossoni paisule 1971. aastal Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla) ning tekitada energiat sealt läbi voolava vee kaudu.

Vaata Keila ja Pais

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila ja Paldiski

Paldiski maantee (Keila)

Paldiski maantee on tänav Keilas.

Vaata Keila ja Paldiski maantee (Keila)

Pank

Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.

Vaata Keila ja Pank

Park

Kadrioru park on park Tallinnas Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala.

Vaata Keila ja Park

Pärnu

Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.

Vaata Keila ja Pärnu

Püst-linalehik

Püst-linalehik Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) on linalehikuliste (Santalaceae) sugukonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Püst-linalehik

Põõsasmaran

Põõsasmaran Vääna maastikukaitsealal. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.

Vaata Keila ja Põõsasmaran

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Vaata Keila ja Põhja-Eesti

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (lühend: PERH) on kujunenud pärast liitmist Eesti suurimaks aktiivravi asutuseks, pakub raviteenust kõigil arstlikel erialadel, v.a sünnitusabi.

Vaata Keila ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Põhja-nahkhiir

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Vaata Keila ja Põhja-nahkhiir

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Keila ja Põhjasõda

Põhjaveekiht

Põhjaveekiht ehk põhjaveelade (ka veelade) ehk põhjaveehorisont (ka veehorisont) on enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett.

Vaata Keila ja Põhjaveekiht

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Vaata Keila ja Põhjavesi

Põlispuu

Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.

Vaata Keila ja Põlispuu

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Vaata Keila ja Põllumajandus

Põlva

Põlva on linn Lõuna-Eestis, Põlva maakonna ja Põlva valla keskus.

Vaata Keila ja Põlva

Peeter Volkonski

Peeter Volkonski 2010. aastal. Peeter Volkonski (sündinud 12. septembril 1954) on Eesti muusik (laulja), tõlkija, kirjanik, näitleja ja teatrilavastaja.

Vaata Keila ja Peeter Volkonski

Pekka Erelt

Pekka Erelt 2016. aastal Pekka Erelt (sündinud 21. aprillil 1965) on eesti ajakirjanik.

Vaata Keila ja Pekka Erelt

Perioodika (kirjastus)

Kirjastus Perioodika oli 1940–1941 ja 1944–1996 Tallinnas tegutsenud kirjastus, mis toimis aastani 2004.

Vaata Keila ja Perioodika (kirjastus)

Philipp von Scheiding

Philipp von Scheiding, 1629 Philipp von Scheiding (ka Filip või Philip Scheding) (10. august 1578 Arboga – 9. juuni 1646 Tallinn) oli Rootsi riigitegelane ja diplomaat.

Vaata Keila ja Philipp von Scheiding

Pinnakate

Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.

Vaata Keila ja Pinnakate

Pinnas

Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.

Vaata Keila ja Pinnas

Politsei- ja Piirivalveamet

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on Eesti korrakaitse keskasutus, mis loodi Siseministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 2010 Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel.

Vaata Keila ja Politsei- ja Piirivalveamet

Poolakad

Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Vaata Keila ja Poolakad

Postimaantee

Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal Postimaantee ehk postitee oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus postijaamade võrgustik ja mida mööda tagati posti liikumine.

Vaata Keila ja Postimaantee

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Vaata Keila ja Postimees

Priit Tomson

Priit Tomson (sündinud 3. novembril 1942 Tallinnas) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur, kes mängis aastatel 1963–1976 Kalevi esindusmeeskonnas ja Eesti koondises ning võitis Nõukogude Liidu korvpallikoondisega tiitlivõistlustelt seitse medalit.

Vaata Keila ja Priit Tomson

Projekt (ehitus)

Projekt on tehniliste dokumentide komplekt, mis sisaldab ehitatava, remonditava, rekonstrueeritava või restaureeritava objekti kirjelduse, joonised, põhjendavad arvestused ja vahel ka maketti.

Vaata Keila ja Projekt (ehitus)

Pruunikas pesajuur

Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Pruunikas pesajuur

Puit

Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.

Vaata Keila ja Puit

Puusepp

Christen Dalsgaard, "Puusepa töötuba" (1855) Puusepp on käsitööline või tööline, kes puitu peamiselt kirve ja saega töödeldes valmistab puidust vähema viimistlusega tarbeesemeid.

Vaata Keila ja Puusepp

Raamatukogu

Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.

Vaata Keila ja Raamatukogu

Rahvastikuregister

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Vaata Keila ja Rahvastikuregister

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus riigiti 2006. a seisuga Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Vaata Keila ja Rahvastikutihedus

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.

Vaata Keila ja Rahvusarhiiv

Rajoon (NSVL)

Rajoon (prantsuse sõnast rayon 'piirkond') oli Nõukogude Liidus haldusüksuse tüüp.

Vaata Keila ja Rajoon (NSVL)

Rannavall

Klibuvall Kassaril Rannavall (vananenud termin randvall ehk randrõõne) on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.

Vaata Keila ja Rannavall

Raudbetoon

Raudbetoon on komposiitne ehitusmaterjal, mis koosneb betoonist ja (teras-)sarrusest.

Vaata Keila ja Raudbetoon

Raudtee

Odawara raudteejaam Jaapanis Raudtee puhastamine lumest Raudtee on rööbasteega transpordisüsteem inimeste veoks (ühistransport) või kaubaveoks.

Vaata Keila ja Raudtee

Raudteejaam

Pariisi raudteejaamad Gare de l'Est ja Gare du Nord Raudteejaam on raudteetaristu rajatis, mis võimaldab rongide vastuvõtmist, ärasaatmist ja peatusteta läbilaskmist, rongide kohtumise ja möödasõidu korraldamist ning manöövritöö tegemist.

Vaata Keila ja Raudteejaam

Raudteesild

Emajõe Raudteesild on sild, mis viib raudtee üle jõe, maantee, tänava või muu takistuse.

Vaata Keila ja Raudteesild

Rauno Nurger

Rauno Nurger (sündinud 24. novembril 1993 Keilas) on eesti elukutseline korvpallur, kes mängib 2020.

Vaata Keila ja Rauno Nurger

Rauno Pehka

Rauno Pehka (sündinud 1. jaanuaril 1969 Keilas) on eesti endine korvpallur, korvpallitreener ja laulja.

Vaata Keila ja Rauno Pehka

Rätsep

Quirijn van Brekelenkam, "Rätsepa töökoda" (1661) Rätsep on riidest esemete (peamiselt rõivaste) tegija.

Vaata Keila ja Rätsep

Rõngasrist

Rõngasrist Rõngasrist ehk päikeseratas ehk päikeserist ehk ratasrist on rist, mis koosneb rõngast ja ristist rõnga sees.

Vaata Keila ja Rõngasrist

Rein Tomingas

Rein Tomingas (25. november 1944 Tallinn – 19. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Vaata Keila ja Rein Tomingas

Revala

Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Vaata Keila ja Revala

Riigi Ilmateenistus

Riigi Ilmateenistus on Keskkonnaagentuuri alluvuses tegutsev üksus, mis täidab oma eelkäija (Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut) ülesandeid.

Vaata Keila ja Riigi Ilmateenistus

Riigi Teataja

Riigi Teataja esinumbri esileht, 27. november 1918 Riigi Teataja (RT) on Eesti riigi ametlik väljaanne, mille esimene number ilmus 27.

Vaata Keila ja Riigi Teataja

Rimi Baltic

Rimi hüpermarket Vilniuses. Rimi Baltic on Eestis, Lätis ja Leedus tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega.

Vaata Keila ja Rimi Baltic

Risti

Risti on alevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.

Vaata Keila ja Risti

Rohekas käokeel

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Rohekas käokeel

Roosärg

Roosärg (Scardinius erythrophthalmus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Vaata Keila ja Roosärg

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Keila ja Rootsi

Russowi sõrmkäpp

Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) on käpaliste sugukonna sõrmkäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik.

Vaata Keila ja Russowi sõrmkäpp

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.

Vaata Keila ja Sademed

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Vaata Keila ja Saksamaa

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Vaata Keila ja Sakslased

Saluut (Keila kino)

Kinohoone enne juurdeehitust Keila kino tagune 1960. aastal Keila kino tänapäeval koos juurdeehitusega Saluut oli kino Keilas.

Vaata Keila ja Saluut (Keila kino)

Saue

Saue linn on linn Harju maakonnas Saue vallas Tallinnast 4–5 kilomeetrit edela pool.

Vaata Keila ja Saue

Saue mõis

Mõisa peahoone Peahoone tagantvaates Ait Park Valitsejamaja Saue mõis (saksa keeles Friedrichshof) oli mõis Harjumaal Keila kihelkonnas, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Saue mõis

Saue vald

Saue vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Vaata Keila ja Saue vald

Särg

Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Vaata Keila ja Särg

Sümbol

Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.

Vaata Keila ja Sümbol

Sündimus

Sündimus ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).

Vaata Keila ja Sündimus

Sõidutee

Sõidutee on ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa.

Vaata Keila ja Sõidutee

Selts

Selts on vabatahtlik organisatsioon, mis taotleb ühiskondlikke, kutsealaseid ja kultuurilis-seltskondlikke eesmärke.

Vaata Keila ja Selts

Selver

Selver AS on Eestis tegutsev kaubanduskett, kuhu kuuluvad super- ja hüpermarketid ning lähipoe kontseptsiooniga kauplused Selver ABC kaubamärgi all.

Vaata Keila ja Selver

Sepp

Sepp ääsi ääres Sepp töötamas alasil Sepp (vananenud kirjanduses raudsepp) on käsitööline, kes töötleb (sepistab) rauda.

Vaata Keila ja Sepp

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Vaata Keila ja Sigulda

Sihtasutus

Sihtasutus on mittetulundusühendus, mis on asutatud mitteärilisel otstarbel ning registreeritud sihtasutuste seaduse kohaselt.

Vaata Keila ja Sihtasutus

Siiri Sisask

Siiri Sisask (2011) Siiri Sisask (sündinud 21. septembril 1968 Raplas) on eesti laulja ja muusik.

Vaata Keila ja Siiri Sisask

Siiri Vallner

Siiri Vallner 2009. aastal Siiri Vallner (sündinud 9. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti arhitekt.

Vaata Keila ja Siiri Vallner

Sile tondipea

Sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) on huulõieliste sugukonda tondipea perekonda kuuluv looduskaitsealune rohttaimeliik.

Vaata Keila ja Sile tondipea

Sisekujundus

Raehoone sisekujundus. Kłodzko, Poola Sisekujundus (ka sisearhitektuur, ruumikujundus) on ehitise siseruumide kujundus, mis hõlmab värvide ja materjalide kasutust, mööbli valikut ja paigutust jne.

Vaata Keila ja Sisekujundus

Soo

Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Vaata Keila ja Soo

Soo-neiuvaip

Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda neiuvaiba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Vaata Keila ja Soo-neiuvaip

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Vaata Keila ja Soome

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Vaata Keila ja Soome keel

Soomlased

Soomlased rahvariietes Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus.

Vaata Keila ja Soomlased

Soostumine

Soostumine on looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.

Vaata Keila ja Soostumine

SOS Lasteküla

Kõikidel lastel on õigus õnnelikule lapsepõlvele SOS Lasteküla (inglise k SOS Children's Villages) on valitsusväline, mittepoliitiline ja mittekonfessionaalne organisatsioon, mille töö põhineb peamiselt avalikul huvil ning mille eesmärgiks on abi vajavate laste ja perede sotsiaalne ja majanduslik abistamine.

Vaata Keila ja SOS Lasteküla

Stadler FLIRT

AS Elroni Stadler FLIRT elektrirong 1401 "Kegel" Stadler FLIRT rong Šveitsis Keila jaamas Stadler FLIRT (saksa keeles flinker leichter innovativer Regional-Triebzug, inglise keeles Fast Light Innovative Regional Train 'kiire kerge uuenduslik regionaalrong') on elektri- või diiselrong, mida toodab Šveitsi ettevõte Stadler Rail AG.

Vaata Keila ja Stadler FLIRT

Stalinistlik arhitektuur

Stalinistlik arhitektuur (ka sotsialistlik klassitsism, stalinistlik uusklassitsism; vene keeles сталинский ампир 'stalinlik ampiir', сталинский неоренессанс 'stalinlik uusrenessanss') on Nõukogude Liidus viljeldud uusklassitsism, mille alguspunktiks loetakse 1933.

Vaata Keila ja Stalinistlik arhitektuur

Statistikaamet

Statistikaamet on Rahandusministeeriumi haldusalas olev Eesti riigiasutus, mis toodab riiklikku statistikat.

Vaata Keila ja Statistikaamet

Suhteline õhuniiskus

Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus näitab, kui kaugel on õhuhulk selles leiduva veeauruga küllastatusest.

Vaata Keila ja Suhteline õhuniiskus

Supelrand

Narva-Jõesuu supelrand Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli. Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.

Vaata Keila ja Supelrand

Suur käopõll

Suur käopõll (Listera ovata) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Suur käopõll

Suur nälg

Näljakangur Palmse külas Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda.

Vaata Keila ja Suur nälg

Suurvesi

Emajõgi Tartus suurvee ajal (2010) Suurvesi Soomaal (2010) Suurvesi on igal aastal kindlal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.

Vaata Keila ja Suurvesi

Suurvidevlane

Suurvidevlane (Nyctalus noctula) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Vaata Keila ja Suurvidevlane

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Vaata Keila ja Taani hindamisraamat

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Keila ja Tallinn

Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

Tallinna Eesti Põllumeeste Selts (ka Eesti Põllumeeste Selts Tallinnas) oli 1888.

Vaata Keila ja Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

Tallinna komtuurkond

Tallinna komtuurkonna asend Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud Mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16.

Vaata Keila ja Tallinna komtuurkond

Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus

Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus (lühendatult TTÜ kirjastus, inglise keeles Tallinn University of Technology Press) on Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu struktuuriüksus, mis tegeleb Tallinna Tehnikaülikooli väljaannete kirjastamise ja trükkimise korraldamisega.

Vaata Keila ja Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.

Vaata Keila ja Tallinna toomkirik

Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel.

Vaata Keila ja Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Keila raudteelõik

Tallinna–Keila raudteelõik on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel.

Vaata Keila ja Tallinna–Keila raudteelõik

Tallinna–Paldiski maantee

Maantee Valkse külas Tallinna–Paldiski maantee (põhimaantee nr 8) on üks Eesti põhimaanteid.

Vaata Keila ja Tallinna–Paldiski maantee

Tallinna–Paldiski rongiliin

AS Elroni reisirong Stadler FLIRT väljumas Klooga jaamast Paldiski suunal Tallinna–Paldiski rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin lõpp-peatustega vastavalt Tallinnas Balti jaamas ja Harju maakonnas Paldiskis.

Vaata Keila ja Tallinna–Paldiski rongiliin

Tank

M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.

Vaata Keila ja Tank

Tarmo Leinatamm

Tarmo Leinatamm 2011. aastal Tarmo Leinatamm 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis Tarmo Leinatamm (2. september 1957 Keila – 13. oktoober 2014) oli eesti dirigent, koomik ja poliitik.

Vaata Keila ja Tarmo Leinatamm

Tartu Ülikooli Kirjastus

Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.

Vaata Keila ja Tartu Ülikooli Kirjastus

Tatarlased

Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.

Vaata Keila ja Tatarlased

Tšiathura

Tšiathura (varsem eestikeelne nimi Tšiatura) on linn Gruusias Imerethi piirkonnas.

Vaata Keila ja Tšiathura

Tänapäev

Tänapäev on kirjastus Tallinnas, mis alustas tegevust 1.

Vaata Keila ja Tänapäev

Tööandja

Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.

Vaata Keila ja Tööandja

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Vaata Keila ja Tööstus

Tütarettevõte

Tütarettevõte on ettevõte, mille tegevust kontrollib teine ettevõte, mida nimetatakse emaettevõtteks.

Vaata Keila ja Tütarettevõte

Tõmmiku

Tõmmiku on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila ja Tõmmiku

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Vaata Keila ja Teine maailmasõda

Tekstiilitööstus

Tekstiilitööstuse ettevõtete müügitulu ja ekspordi muutus perioodil 2010-2020 Lapsed jooksevad Bangladeshis kuivama asetatud värvitud tekstiili vahel (2021) Tekstiilitööstus (ka tekstiilitootmine) on kergetööstuse haru, mis hõlmab nii taimsete, loomsete kui ka tehiskiudainete lõngaks ja riideks töötlemist ja nendest mitmesuguste esemete valmistamist.

Vaata Keila ja Tekstiilitööstus

Telegraafside

Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.

Vaata Keila ja Telegraafside

Teras

Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.

Vaata Keila ja Teras

Tiina Laanem

Tiina Laanem Imbi Viiroki raamatu "Teadlik tutvumine. Uus lähenemine õige kaaslase leidmisele" esitlusel Viru keskuse Rahva Raamatus 9. jaanuaril 2014 Tiina Laanem-Murde (sündinud 10. septembril 1974) on eesti kirjanik ja kirjastaja.

Vaata Keila ja Tiina Laanem

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Vaata Keila ja Tulumaks

Turb

Turb (Leuciscus cephalus L.) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Vaata Keila ja Turb

Tuula

Tuula on küla Harju maakonnas Saue vallas, Keilast 4 km kagus.

Vaata Keila ja Tuula

Ujula

Siseujula Ujula on spordirajatis, kus saab tegeleda ujumise ja muude veespordialadega.

Vaata Keila ja Ujula

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Vaata Keila ja Ukrainlased

Urmas Viilma

Urmas Viilma (sündinud 13. augustil 1973 Tallinnas) on eesti vaimulik, EELK peapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu president.

Vaata Keila ja Urmas Viilma

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht.

Vaata Keila ja Uus Eesti

Uusapostlik kirik

Uusapostlik kirik (saksa keeles Neuapostolische Kirche, lühend NAK; inglise keeles New Apostolic Church (NAC) ja prantsuse keeles Église néo-apostolique (ENA)) on kiliastiline usuline liikumine, mis tekkis 19.

Vaata Keila ja Uusapostlik kirik

Vabadussõda

Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.

Vaata Keila ja Vabadussõda

Valdeko Vende

Valdeko Vende (12. oktoober 1920 – 2. aprill 2009) oli eesti insener ja kodu-uurija.

Vaata Keila ja Valdeko Vende

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Vaata Keila ja Valgevenelased

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965.

Vaata Keila ja Valgus (kirjastus)

Valingu

Valingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.

Vaata Keila ja Valingu

Valkse

Valkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Vaata Keila ja Valkse

Vasalemma raudteejaam

Vasalemma raudteejaam on raudteejaam Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus.

Vaata Keila ja Vasalemma raudteejaam

Vasalemma vald

Vasalemma vald oli aastatel 1992–2017 omavalitsusüksus Eestis Harju maakonnas, Tallinnast umbes 40 km edelas.

Vaata Keila ja Vasalemma vald

Vääna mõis

Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.

Vaata Keila ja Vääna mõis

Vöörmünder

Vöörmünder oli kõige laiemas tähenduses vananenud nimetus eestkostja kohta.

Vaata Keila ja Vöörmünder

Vööthuul-sõrmkäpp

Vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) on käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv taimeliik.

Vaata Keila ja Vööthuul-sõrmkäpp

Võõpsu

Võõpsu (ka Võõpso) on alevik Põlva maakonnas Räpina vallas.

Vaata Keila ja Võõpsu

Võlv

Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.

Vaata Keila ja Võlv

Veekogu

Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.

Vaata Keila ja Veekogu

Veelendlane

Veelendlane Talvituv veelendlane Veelendlase hääl salvestatud lennul üle Taw jõe Põhja-Devonis, Suurbritannias Veelendlane (Myotis daubentonii) on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline.

Vaata Keila ja Veelendlane

Veis

Veised Hiiumaal Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Vaata Keila ja Veis

Vello Vensel

Vello Vensel (28. detsember 1941 Tuula – 22. detsember 2004 Tallinn) oli eesti majandusteadlane.

Vaata Keila ja Vello Vensel

Vendium

Vendium ehk Vend ehk Vendi kompleks on vananenud kronostratigraafilise üksuse nimetus, mille asemel kasutatakse mõistet Ediacara.

Vaata Keila ja Vendium

Venelased

Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Vaata Keila ja Venelased

Vesiveski

Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.

Vaata Keila ja Vesiveski

Video

ülijuhi omadusi tutvustav Maxim Bilovitskiy video (2015) Video (ladina k video ’ma näen’) on videokaamera, digikaamera või veebikaameraga tehtud salvestis, nt koduvideo, muusikavideo, õppevideo, arvutivideo.

Vaata Keila ja Video

Vihmavesi

Vihmavesi on sademevee eriliik, mis jõuab maapinnale vihmana.

Vaata Keila ja Vihmavesi

Vill

Lambavill enne ja pärast puhastamist Vill on looduslik loomne tekstiilkiudaine.

Vaata Keila ja Vill

Vimb

Vimb (Vimba vimba) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.

Vaata Keila ja Vimb

Vomentaga

Vomentaga (ka Vomentagana) oli muinaskihelkond Revalas.

Vaata Keila ja Vomentaga

Voor

Rannikuvoor Iirimaal Clew Bays Voored mudelil Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik eeskätt moreenist koosnev küngas.

Vaata Keila ja Voor

Voor (transport)

Esimese maailmasõja ajal (1914) Voor on ridamisi liikuvad koormaveokid.

Vaata Keila ja Voor (transport)

Waldorfi kool

Waldorfi kool Aucklandis Uus-Meremaal Waldorfi kool ehk Steineri kool (ka waldorfkool, steinerkool) on kool, kus järgitakse Rudolf Steineri loodud Waldorfi pedagoogika põhimõtteid.

Vaata Keila ja Waldorfi kool

10. sajand

10.

Vaata Keila ja 10. sajand

13. mai

13.

Vaata Keila ja 13. mai

13. sajand

13.

Vaata Keila ja 13. sajand

14. sajand

14.

Vaata Keila ja 14. sajand

15. sajand

15.

Vaata Keila ja 15. sajand

16. sajand

16.

Vaata Keila ja 16. sajand

19. aprill

19.

Vaata Keila ja 19. aprill

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.

Vaata Keila ja 19. sajand

2. aastatuhat

2.

Vaata Keila ja 2. aastatuhat

2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

2017.

Vaata Keila ja 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised

3. aastatuhat eKr

3.

Vaata Keila ja 3. aastatuhat eKr

9. sajand

9.

Vaata Keila ja 9. sajand

Vaata ka

Eesti linnad

• Abja-Paluoja
• Antsla
• Eesti linnad
• Elva
• Haapsalu
• Jõgeva
• Jõhvi
• Kärdla
• Kallaste
• Karksi-Nuia
• Kehra
• Keila
• Kilingi-Nõmme
• Kiviõli
• Kohtla-Järve
• Kunda
• Kuressaare
• Lihula
• Loksa
• Mõisaküla
• Maardu
• Mustvee
• Narva
• Narva-Jõesuu
• Otepää
• Pärnu
• Põltsamaa
• Põlva
• Püssi
• Paide
• Paldiski
• Räpina
• Rakvere
• Rapla
• Saue
• Sillamäe
• Sindi
• Suure-Jaani
• Tõrva
• Türi
• Tallinn
• Tamsalu
• Tapa
• Tartu
• Võhma
• Võru
• Valga
• Viljandi

Tuntud ka kui Kegel, Keila linn, Keila linnapea.

, Bioherm, Birštonas, Diskoteek, Edgar Kant, Eduard Georg Fick, Eduard Vilde, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Ekspress, Eesti entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti haldusjaotus, Eesti keskaeg, Eesti kohanimeraamat, Eesti Loodus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti omavalitsuste haldusreform, Eesti Päevaleht, Eesti Raamat, Eesti Rahvahariduse Selts, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Raudteemuuseum, Eesti Reformierakond, Eesti soojumikas, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt, Eestlased, Ehitismälestis, Elektrirong, Emakeele Sihtasutus, Emigratsioon, EMK Keila kogudus, Endel Kukner, Endel Varep, Enno Fels, Erik Lillo, Erik Tohvri, Esiaeg, Esimene maailmasõda, Gild, Gruusia, Halduskeskus, Haljala lade, Hall käpp, Harilik käoraamat, Harilik porss, Harilik ungrukold, Harju Elekter, Harju Elu, Harju KEK, Harju KEKi tehnotalituse hoone, Harju lavamaa, Harju maakond, Harju Maakonnaraamatukogu, Harjumaa, Harjumaa Muuseum, Harku vald, Haug, Hõbemünt, Heini Vaikmaa, Heino Gustavson, Hella Kink, Helvi Jürisson, Hiireviu, Hillar Nahkmann, Hillar Palamets, Huittineni linn, Ida-Euroopa platvorm, Idee, Ilmamaa, Ilmar Külvet, Imeline Ajalugu, Indrek Peil, Indrek Sei, Interliikumine, Jaama tänav (Keila), Jaemüük, Jakob Kukk, Jüri Kuuskemaa, Jõepark, Jõesilm, Jõgi, Jehoova tunnistajad, Johanna Lahesalu, Juudid, Kabel, Kadri Hunt, Kahelehine käokeel, Kahkjaspunane sõrmkäpp, Kahula kihistu, Kaldasammas, Kambrium, Kana, Kangur, Karl Friedrich von Rehbinder, Karl XII, Kasiino, Katekismus, Katk, Katrin Mandel, Kaunis kuldking, Käpalised, Kärbesõis, Kärt Tomingas, Käsitööline, Käsitiivalised, Köösner, Küüditamine, Küllo Arjakas, Kõrge kannike, Kõrgendik, Kõrts, Kegel (aadlisuguvõsa), Keila (täpsustus), Keila ajalugu, Keila algkooli hoone, Keila baptisti kirik, Keila Jõepargi Orjakivi, Keila jõesaar, Keila jõgi, Keila JK, Keila kalmistu, Keila küla, Keila kihelkond, Keila kirik, Keila Kool, Keila Kultuurikeskus, Keila kultuuripreemia, Keila lade, Keila lahing (1918), Keila lahing (1944), Keila Leht, Keila linna teenetemärk, Keila Linnaorkester, Keila linnavolinike loend, Keila lipp, Keila mägi, Keila mõis, Keila Miikaeli kogudus, Keila Muusikakool, Keila paemurd, Keila pastoraat, Keila Põhikool, Keila põllumeeste konvent, Keila rajoon, Keila raudteejaam, Keila SOS Hermann Gmeineri Kool, Keila Spordi Ring, Keila staadion, Keila tammik, Keila tänavate loend, Keila tervisekeskus, Keila Uusapostlik kirik, Keila vald, Keila vald (Keila kihelkond), Keila vapp, Keila vasallilinnus, Keila–Ääsmäe tee, Keila–Haapsalu maantee, Keila–Haapsalu raudteelõik, Keila–Ohtu tee, Keila–Paldiski raudteelõik, Keila–Turba raudteelõik, Kerava, Kerttu Soans, Keskaeg, Keskkonnaregister, Keskpark (Keila), Keskväljak (Keila), Kettagolf, Kingsepp, Kino, Kirik (pühakoda), Kirikutorn, Klooga raudteejaam, Kohvik, Koit Pikaro, Kollektiivne Töö (ajaleht), Kolmanda astme linn, Korallrahu, Krista Kodres, Kristalne kivim, Kruus, Kukruse lade, Kulna, Kultuskivi, Kultuurimälestis, Kultuurimälestiste riiklik register, Kumna, Kuninga-kuuskjalg, Kuningriigisaal, Kunst (kirjastus), Kunstiajalugu, Kunstimälestis, Kuradi-sõrmkäpp, Kuumaõhupall, Lääne-Harju vald, Läte (kool), Läti, Lätlased, Lõhe, Leedu, Leedulased, Leele Välja, Leer, Leino Mägi, Liik (bioloogia), Liivaaugu tamm, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivsavi, Lilian Hansar, Linn, Linnakodanik, Linnaseadus, Linnuse tänav (Keila), Loigu keerdkadakas, Looduskaitse, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomulik iive, Maa-amet, Maakond, Maantee, Maanteeamet, Maaparandus, Maardu, Majandusgeograafia, Mart Kalm, Mati Mandel, Max Wilhelm Fick, Maxima, Märjamaa, Meeskoor, Mesindus, Mets, Muda, Muinaskihelkond, Must mänd, Mustamäe, Nacka vald, Nadežda (raadiojaam), Narva, Nõukogude Liit, Nõva vald, Niit, Niitvälja, Niitvälja soo, Nissi, Nublu (räppar), OG Elektra AS, Ohtu, Ohtu mõis, Oleg Sõlg, Olev Soans, Oliver Alver, Omavalitsusüksus, Ott Kurs, Otto Hermann, Otto Reinhold von Holtz, Paas-kolmissõnajalg, Padise vald, Paekivi, Pagar, Pais, Paldiski, Paldiski maantee (Keila), Pank, Park, Pärnu, Püst-linalehik, Põõsasmaran, Põhja-Eesti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Põhja-nahkhiir, Põhjasõda, Põhjaveekiht, Põhjavesi, Põlispuu, Põllumajandus, Põlva, Peeter Volkonski, Pekka Erelt, Perioodika (kirjastus), Philipp von Scheiding, Pinnakate, Pinnas, Politsei- ja Piirivalveamet, Poolakad, Postimaantee, Postimees, Priit Tomson, Projekt (ehitus), Pruunikas pesajuur, Puit, Puusepp, Raamatukogu, Rahvastikuregister, Rahvastikutihedus, Rahvusarhiiv, Rajoon (NSVL), Rannavall, Raudbetoon, Raudtee, Raudteejaam, Raudteesild, Rauno Nurger, Rauno Pehka, Rätsep, Rõngasrist, Rein Tomingas, Revala, Riigi Ilmateenistus, Riigi Teataja, Rimi Baltic, Risti, Rohekas käokeel, Roosärg, Rootsi, Russowi sõrmkäpp, Sademed, Saksamaa, Sakslased, Saluut (Keila kino), Saue, Saue mõis, Saue vald, Särg, Sümbol, Sündimus, Sõidutee, Selts, Selver, Sepp, Sigulda, Sihtasutus, Siiri Sisask, Siiri Vallner, Sile tondipea, Sisekujundus, Soo, Soo-neiuvaip, Soome, Soome keel, Soomlased, Soostumine, SOS Lasteküla, Stadler FLIRT, Stalinistlik arhitektuur, Statistikaamet, Suhteline õhuniiskus, Supelrand, Suur käopõll, Suur nälg, Suurvesi, Suurvidevlane, Taani hindamisraamat, Tallinn, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts, Tallinna komtuurkond, Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus, Tallinna toomkirik, Tallinna–Haapsalu postimaantee, Tallinna–Keila raudteelõik, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Paldiski rongiliin, Tank, Tarmo Leinatamm, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tatarlased, Tšiathura, Tänapäev, Tööandja, Tööstus, Tütarettevõte, Tõmmiku, Teine maailmasõda, Tekstiilitööstus, Telegraafside, Teras, Tiina Laanem, Tulumaks, Turb, Tuula, Ujula, Ukrainlased, Urmas Viilma, Uus Eesti, Uusapostlik kirik, Vabadussõda, Valdeko Vende, Valgevenelased, Valgus (kirjastus), Valingu, Valkse, Vasalemma raudteejaam, Vasalemma vald, Vääna mõis, Vöörmünder, Vööthuul-sõrmkäpp, Võõpsu, Võlv, Veekogu, Veelendlane, Veis, Vello Vensel, Vendium, Venelased, Vesiveski, Video, Vihmavesi, Vill, Vimb, Vomentaga, Voor, Voor (transport), Waldorfi kool, 10. sajand, 13. mai, 13. sajand, 14. sajand, 15. sajand, 16. sajand, 19. aprill, 19. sajand, 2. aastatuhat, 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, 3. aastatuhat eKr, 9. sajand.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika