Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Klaipėda ja Preisi kuningriik
Klaipėda ja Preisi kuningriik on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Danzigi vabalinn, Esimene maailmasõda, Friedrich I (Preisimaa), Gdańsk, Hohenzollernid, Ida-Preisimaa, Kaliningrad, Klaipėda, Lääne-Saksamaa, Leedu, Nemunas, Personaalunioon, Poola, Poola jagamised, Poseni provints, Prantsuse-Preisi sõda, Preisi kuningriik, Preisimaa, Preisimaa hertsogiriik, Preisimaa kuningas, Preisimaa vabariik, Rootsi, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keiser, Saksa keisririik, Sakslased, Suurbritannia kuningriik, Taani, ..., Teine maailmasõda, Vasall, Venemaa Keisririik, Warmia, Wilhelm I. Laienda indeks (5 rohkem) »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Klaipėda · Brandenburgi mark ja Preisi kuningriik ·
Danzigi vabalinn
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Danzigi vabalinn ja Klaipėda · Danzigi vabalinn ja Preisi kuningriik ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Klaipėda · Esimene maailmasõda ja Preisi kuningriik ·
Friedrich I (Preisimaa)
Friedrich I Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III; 11. juuli 1657 Königsberg – 25. veebruar 1713 Berliin) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas 1701.
Friedrich I (Preisimaa) ja Klaipėda · Friedrich I (Preisimaa) ja Preisi kuningriik ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Klaipėda · Gdańsk ja Preisi kuningriik ·
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Hohenzollernid ja Klaipėda · Hohenzollernid ja Preisi kuningriik ·
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Ida-Preisimaa ja Klaipėda · Ida-Preisimaa ja Preisi kuningriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Kaliningrad ja Klaipėda · Kaliningrad ja Preisi kuningriik ·
Klaipėda
Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.
Klaipėda ja Klaipėda · Klaipėda ja Preisi kuningriik ·
Lääne-Saksamaa
Lääne-Saksamaa on nimi, mida kasutati Saksamaa Liitvabariigi (1983. aastani eesti keeles Saksa Föderatiivne Vabariik (lühend Saksa FV)) kohta ajal, kui ta eksisteeris kõrvuti Saksa DV ehk Ida-Saksamaaga.
Klaipėda ja Lääne-Saksamaa · Lääne-Saksamaa ja Preisi kuningriik ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Klaipėda ja Leedu · Leedu ja Preisi kuningriik ·
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Klaipėda ja Nemunas · Nemunas ja Preisi kuningriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Klaipėda ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Preisi kuningriik ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Klaipėda ja Poola · Poola ja Preisi kuningriik ·
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Klaipėda ja Poola jagamised · Poola jagamised ja Preisi kuningriik ·
Poseni provints
Poseni provints (saksa: Provinz Posen, poola: Prowincja Poznańska) oli Preisimaa provints aastast 1848 ja sellisena Saksa keisririigi osa aastatel 1871–1918.
Klaipėda ja Poseni provints · Poseni provints ja Preisi kuningriik ·
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Klaipėda ja Prantsuse-Preisi sõda · Prantsuse-Preisi sõda ja Preisi kuningriik ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Klaipėda ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Preisi kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Klaipėda ja Preisimaa · Preisi kuningriik ja Preisimaa ·
Preisimaa hertsogiriik
Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.
Klaipėda ja Preisimaa hertsogiriik · Preisi kuningriik ja Preisimaa hertsogiriik ·
Preisimaa kuningas
Preisimaa kuningas oli Preisimaa kuningriigi valitseja tiitel 1701–1918.
Klaipėda ja Preisimaa kuningas · Preisi kuningriik ja Preisimaa kuningas ·
Preisimaa vabariik
Preisimaa vabariik (saksa keeles Freistaat Preußen) oli Saksa liidumaa, mis moodustati pärast Preisi kuningriigi kaotamist esimese maailmasõja lõppedes.
Klaipėda ja Preisimaa vabariik · Preisi kuningriik ja Preisimaa vabariik ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Klaipėda ja Rootsi · Preisi kuningriik ja Rootsi ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Klaipėda ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Preisi kuningriik ja Saksa Demokraatlik Vabariik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Klaipėda ja Saksa keel · Preisi kuningriik ja Saksa keel ·
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Klaipėda ja Saksa keiser · Preisi kuningriik ja Saksa keiser ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Klaipėda ja Saksa keisririik · Preisi kuningriik ja Saksa keisririik ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Klaipėda ja Sakslased · Preisi kuningriik ja Sakslased ·
Suurbritannia kuningriik
Suurbritannia kuningriik (inglise Kingdom of Great Britain) oli kuningriik Euroopas 1707–1801.
Klaipėda ja Suurbritannia kuningriik · Preisi kuningriik ja Suurbritannia kuningriik ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Klaipėda ja Taani · Preisi kuningriik ja Taani ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Klaipėda ja Teine maailmasõda · Preisi kuningriik ja Teine maailmasõda ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Klaipėda ja Vasall · Preisi kuningriik ja Vasall ·
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Klaipėda ja Venemaa Keisririik · Preisi kuningriik ja Venemaa Keisririik ·
Warmia
Warmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast.
Klaipėda ja Warmia · Preisi kuningriik ja Warmia ·
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Klaipėda ja Preisi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Klaipėda ja Preisi kuningriik
Võrdlus Klaipėda ja Preisi kuningriik
Klaipėda on 170 suhted, samas Preisi kuningriik 186. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 9.83% = 35 / (170 + 186).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Klaipėda ja Preisi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
