Sarnasusi Konklaav ja Martinus V
Konklaav ja Martinus V on 24 ühist asja (Unioonpeedia): August, Avignon, Bulla, Ekskommunikatsioon, Eugenius IV, Firenze, Innocentius III, Itaalia, Johannes Paulus II, Kardinal, Ordinatsioon, Paavst, Perugia, Pisa, Prantsusmaa, Rooma, Urbanus VI, Vaimulik, Vastupaavst, 1. september, 12. mai, 13. mai, 30. detsember, 7. aprill.
August
August ehk lõikuskuu on Gregoriuse kalendris aasta kaheksas kuu.
August ja Konklaav · August ja Martinus V ·
Avignon
Avignon on linn Prantsusmaal, Vaucluse'i departemangu keskus.
Avignon ja Konklaav · Avignon ja Martinus V ·
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Bulla ja Konklaav · Bulla ja Martinus V ·
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Ekskommunikatsioon ja Konklaav · Ekskommunikatsioon ja Martinus V ·
Eugenius IV
Eugenius IV (Gabriele Condulmer; ka Gabriello Condulmaro, Condolmer, Condulmieri, Condolmieri või Condulmerio, 1383 – 23. veebruar 1447) oli paavst 1431–1447.
Eugenius IV ja Konklaav · Eugenius IV ja Martinus V ·
Firenze
Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja Firenze suurlinnapiirkonna halduskeskus.
Firenze ja Konklaav · Firenze ja Martinus V ·
Innocentius III
Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Innocentius III ja Konklaav · Innocentius III ja Martinus V ·
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia ja Konklaav · Itaalia ja Martinus V ·
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Johannes Paulus II ja Konklaav · Johannes Paulus II ja Martinus V ·
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Kardinal ja Konklaav · Kardinal ja Martinus V ·
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Konklaav ja Ordinatsioon · Martinus V ja Ordinatsioon ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Konklaav ja Paavst · Martinus V ja Paavst ·
Perugia
Perugia on linn Itaalias, Umbria maakonna ja Perugia provintsi halduskeskus.
Konklaav ja Perugia · Martinus V ja Perugia ·
Pisa
Pisa on linn ja ühtlasi vald Itaalias Toscana maakonnas, Pisa provintsi halduskeskus.
Konklaav ja Pisa · Martinus V ja Pisa ·
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Konklaav ja Prantsusmaa · Martinus V ja Prantsusmaa ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Konklaav ja Rooma · Martinus V ja Rooma ·
Urbanus VI
Urbanus VI (Bartolomeo Prignano, 1318 – 15. oktoober 1389) oli paavst 1378–1389.
Konklaav ja Urbanus VI · Martinus V ja Urbanus VI ·
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Konklaav ja Vaimulik · Martinus V ja Vaimulik ·
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Konklaav ja Vastupaavst · Martinus V ja Vastupaavst ·
1. september
1.
1. september ja Konklaav · 1. september ja Martinus V ·
12. mai
12.
12. mai ja Konklaav · 12. mai ja Martinus V ·
13. mai
13.
13. mai ja Konklaav · 13. mai ja Martinus V ·
30. detsember
30.
30. detsember ja Konklaav · 30. detsember ja Martinus V ·
7. aprill
7.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Konklaav ja Martinus V ühist
- Millised on sarnasused Konklaav ja Martinus V
Võrdlus Konklaav ja Martinus V
Konklaav on 203 suhted, samas Martinus V 254. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 5.25% = 24 / (203 + 254).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Konklaav ja Martinus V. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: