Sarnasusi Kuld ja Vismut
Kuld ja Vismut on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatomituum, Isotoop, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Metallid, Nikkel, Plii, Poolestusaeg, Prooton, Radioaktiivsus, Raud, Sulamistemperatuur, Tihedus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Kuld · Aatom ja Vismut ·
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Aatomituum ja Kuld · Aatomituum ja Vismut ·
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Isotoop ja Kuld · Isotoop ja Vismut ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Kuld · Keemiline element ja Vismut ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Kuld · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vismut ·
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Kuld ja Metallid · Metallid ja Vismut ·
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Kuld ja Nikkel · Nikkel ja Vismut ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Kuld ja Plii · Plii ja Vismut ·
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Kuld ja Poolestusaeg · Poolestusaeg ja Vismut ·
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Kuld ja Prooton · Prooton ja Vismut ·
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Kuld ja Radioaktiivsus · Radioaktiivsus ja Vismut ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Kuld ja Raud · Raud ja Vismut ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Kuld ja Sulamistemperatuur · Sulamistemperatuur ja Vismut ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuld ja Vismut ühist
- Millised on sarnasused Kuld ja Vismut
Võrdlus Kuld ja Vismut
Kuld on 204 suhted, samas Vismut 20. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 6.25% = 14 / (204 + 20).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuld ja Vismut. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: