Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond
Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond on 9 ühist asja (Unioonpeedia): Hansa Liit, Kuldīga komtuur, Kuldīga komtuurkonna ametnike loend, Kuldīga ordulinnus, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Saksa keel.
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Hansa Liit ja Kuldīga · Hansa Liit ja Kuldīga komtuurkond ·
Kuldīga komtuur
Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.
Kuldīga ja Kuldīga komtuur · Kuldīga komtuur ja Kuldīga komtuurkond ·
Kuldīga komtuurkonna ametnike loend
Kuldīga komtuurkonna ametnike loend loetleb teadaolevad komtuurkonna ametikohad ja tähestiku järjekorras ka nende täitjad, välja arvatud komtuurid.
Kuldīga ja Kuldīga komtuurkonna ametnike loend · Kuldīga komtuurkond ja Kuldīga komtuurkonna ametnike loend ·
Kuldīga ordulinnus
Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.
Kuldīga ja Kuldīga ordulinnus · Kuldīga komtuurkond ja Kuldīga ordulinnus ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuldīga ja Kuramaa · Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuldīga ja Kuramaa hertsogiriik · Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa hertsogiriik ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Kuldīga ja Liivimaa ordu · Kuldīga komtuurkond ja Liivimaa ordu ·
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Kuldīga ja Liivimaa ordu maameister · Kuldīga komtuurkond ja Liivimaa ordu maameister ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond ühist
- Millised on sarnasused Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond
Võrdlus Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond
Kuldīga on 30 suhted, samas Kuldīga komtuurkond 27. Kuna neil ühist 9, Jaccard indeks on 15.79% = 9 / (30 + 27).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuldīga ja Kuldīga komtuurkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
