Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Grobiņa foogtkond, Kandava foogtkond, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Saksa keel, Vana-Liivimaa, Vindavi komtuurkond, 13. sajand.
Grobiņa foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Grobiņa foogtkond ja Kuldīga komtuurkond · Grobiņa foogtkond ja Kuramaa piiskopkond ·
Kandava foogtkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.
Kandava foogtkond ja Kuldīga komtuurkond · Kandava foogtkond ja Kuramaa piiskopkond ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa · Kuramaa ja Kuramaa piiskopkond ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa hertsogiriik · Kuramaa hertsogiriik ja Kuramaa piiskopkond ·
Kuramaa piiskop
Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.
Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskop · Kuramaa piiskop ja Kuramaa piiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Kuldīga komtuurkond ja Liivi sõda · Kuramaa piiskopkond ja Liivi sõda ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Kuldīga komtuurkond ja Liivimaa ordu · Kuramaa piiskopkond ja Liivimaa ordu ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Kuldīga komtuurkond ja Saksa keel · Kuramaa piiskopkond ja Saksa keel ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Kuldīga komtuurkond ja Vana-Liivimaa · Kuramaa piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Vindavi komtuurkond
Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.
Kuldīga komtuurkond ja Vindavi komtuurkond · Kuramaa piiskopkond ja Vindavi komtuurkond ·
13. sajand
13.
13. sajand ja Kuldīga komtuurkond · 13. sajand ja Kuramaa piiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond
Võrdlus Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond
Kuldīga komtuurkond on 27 suhted, samas Kuramaa piiskopkond 55. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 13.41% = 11 / (27 + 55).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuldīga komtuurkond ja Kuramaa piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
