Sarnasusi Kęstutis ja Saksa ordu
Kęstutis ja Saksa ordu on 11 ühist asja (Unioonpeedia): Žemaitija, Jogaila, Leedu suurvürstiriik, Masoovia, Pagan, Poola keel, Poola Kuningriik, Preisimaa, Vana-Liivimaa, Vytautas, 14. sajand.
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Kęstutis ja Žemaitija · Saksa ordu ja Žemaitija ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Kęstutis · Jogaila ja Saksa ordu ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Kęstutis ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Saksa ordu ·
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Kęstutis ja Masoovia · Masoovia ja Saksa ordu ·
Pagan
Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.
Kęstutis ja Pagan · Pagan ja Saksa ordu ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Kęstutis ja Poola keel · Poola keel ja Saksa ordu ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Kęstutis ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Saksa ordu ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Kęstutis ja Preisimaa · Preisimaa ja Saksa ordu ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Kęstutis ja Vana-Liivimaa · Saksa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Kęstutis ja Vytautas · Saksa ordu ja Vytautas ·
14. sajand
14.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kęstutis ja Saksa ordu ühist
- Millised on sarnasused Kęstutis ja Saksa ordu
Võrdlus Kęstutis ja Saksa ordu
Kęstutis on 89 suhted, samas Saksa ordu 221. Kuna neil ühist 11, Jaccard indeks on 3.55% = 11 / (89 + 221).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kęstutis ja Saksa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: