Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kęstutis ja Vytautas
Kęstutis ja Vytautas on 21 ühist asja (Unioonpeedia): Algirdas, Žemaitija, Žygimantas Kęstutaitis, Jogaila, Kreva, Kreva loss, Kuldhord, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Masoovia, Moskva suurvürstiriik, Must-Vene, Navahrudak, Poola keel, Saksa ordu, Trakai, Tveri vürstiriik, Valgevene keel, Vilnius, Vytautas, 15. august.
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Algirdas ja Kęstutis · Algirdas ja Vytautas ·
Žemaitija
Etnograafilise Žemaitija ala Žemaitija (žemaidi keeles Žemaitėjė; nimetatud ka Žemaitia) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Leedu lääneosas Žemaitija kõrgustikul.
Kęstutis ja Žemaitija · Vytautas ja Žemaitija ·
Žygimantas Kęstutaitis
Žygimantas Kęstutaitis (~1350 Trakai – 1440) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1432–1440.
Kęstutis ja Žygimantas Kęstutaitis · Vytautas ja Žygimantas Kęstutaitis ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Kęstutis · Jogaila ja Vytautas ·
Kreva
Kreva (valgevene keeles Крэва) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis, Kreva külanõukogu halduskeskus.
Kreva ja Kęstutis · Kreva ja Vytautas ·
Kreva loss
Kreva loss aastal 1899 Kreva loss (valgevene keeles Крэўскі замак) on keskaegne kastell Valgevenes Hrodna oblastis Smarhońi rajoonis Krevas.
Kreva loss ja Kęstutis · Kreva loss ja Vytautas ·
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Kuldhord ja Kęstutis · Kuldhord ja Vytautas ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Kęstutis ja Leedu suurvürst · Leedu suurvürst ja Vytautas ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Kęstutis ja Leedu suurvürstiriik · Leedu suurvürstiriik ja Vytautas ·
Masoovia
Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.
Kęstutis ja Masoovia · Masoovia ja Vytautas ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Kęstutis ja Moskva suurvürstiriik · Moskva suurvürstiriik ja Vytautas ·
Must-Vene
Nemunas Valgevene riik 21. sajandil Must-Vene (ka Must-Ruteenia; valgevene keeles Чорная Русь Tšornaja Rus) on nimetus ajaloolisele piirkonnale praeguse Valgevene territooriumil Niomani (Nemunase) ülemjooksul keskusega Navahrudakis (vanem nimekuju Novaharodak).
Kęstutis ja Must-Vene · Must-Vene ja Vytautas ·
Navahrudak
Navahrudak või Navahradak (varem Novogorodok, transkribeerituna Navagrudak), leedu keeles Naugardukas, poola keeles Nowogródek, jidiši keeles נאַוואַרעדאָק, on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Navahrudaki rajooni halduskeskus.
Kęstutis ja Navahrudak · Navahrudak ja Vytautas ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Kęstutis ja Poola keel · Poola keel ja Vytautas ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Kęstutis ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Vytautas ·
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Kęstutis ja Trakai · Trakai ja Vytautas ·
Tveri vürstiriik
Tveri vürstiriik (ka Tveri suurvürstiriik; vene keeles Тверское княжество, Великое княжество Тверское) oli vürstkond tänapäeva Venemaa territooriumil Kirde-Venemaal Volga ülemjooksul aastatel 1247–1485.
Kęstutis ja Tveri vürstiriik · Tveri vürstiriik ja Vytautas ·
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Kęstutis ja Valgevene keel · Valgevene keel ja Vytautas ·
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Kęstutis ja Vilnius · Vilnius ja Vytautas ·
Vytautas
Vytautas Suur (leedu Vytautas Didysis, valgevene Вітаўт, poola Witold Wielki, ristitud Aleksandriks; u 1352 – 27. oktoober 1430) oli Leedu suurvürst 1392–1430, Kęstutise poeg.
Kęstutis ja Vytautas · Vytautas ja Vytautas ·
15. august
15.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kęstutis ja Vytautas ühist
- Millised on sarnasused Kęstutis ja Vytautas
Võrdlus Kęstutis ja Vytautas
Kęstutis on 89 suhted, samas Vytautas 101. Kuna neil ühist 21, Jaccard indeks on 11.05% = 21 / (89 + 101).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kęstutis ja Vytautas. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
