Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda

Laiuse ordulinnus vs. Liivi sõda

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Droonivideo Laiuse ordulinnuse varemetest 2021. aasta 11. aprillil Laiuse ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Lais või lihtsalt Burg Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil. Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Sarnasusi Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda

Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda on 22 ühist asja (Unioonpeedia): Gotthard Kettler, Jam-Zapolski vaherahu, Johann Renner, Kuramaa, Liivimaa, Liivimaa ordu, Moskva tsaaririik, Narva, Paide, Põltsamaa, Põltsamaa ordulinnus, Pihkva, Pjotr Šuiski, Rakvere, Rzeczpospolita, Saksa keel, Salomon Henning, Tallinn, Tartu, Tartu piiskopkond, Wilhelm von Fürstenberg, 15. sajand.

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Gotthard Kettler ja Laiuse ordulinnus · Gotthard Kettler ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Jam-Zapolski vaherahu ja Laiuse ordulinnus · Jam-Zapolski vaherahu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Johann Renner ja Laiuse ordulinnus · Johann Renner ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Kuramaa ja Laiuse ordulinnus · Kuramaa ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Laiuse ordulinnus ja Liivimaa · Liivi sõda ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Laiuse ordulinnus ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Laiuse ordulinnus ja Moskva tsaaririik · Liivi sõda ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Laiuse ordulinnus ja Narva · Liivi sõda ja Narva · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Laiuse ordulinnus ja Paide · Liivi sõda ja Paide · Näe rohkem »

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Laiuse ordulinnus ja Põltsamaa · Liivi sõda ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Põltsamaa ordulinnus

Põltsamaa linnus, loss ja Põltsamaa uus Niguliste kirik Põltsmaa linnus ja loss (aprill 2023) Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta sügisel Linnus ja loss üle vallikraavi Linnuse ja lossi läänevaade Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen, vene keeles Верпель või Верполь) rajati arvatavasti 1272.

Laiuse ordulinnus ja Põltsamaa ordulinnus · Liivi sõda ja Põltsamaa ordulinnus · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Laiuse ordulinnus ja Pihkva · Liivi sõda ja Pihkva · Näe rohkem »

Pjotr Šuiski

Pjotr Šuiski kujutamine kroonikas Vürst Pjotr Ivanovitš Šuiski (vene Пётр Иванович Шуйский; surnud 26. jaanuar 1564) oli Ivan IV aegse Vene tsaaririigi vojevood, sõjaväelane, riigitegelane ja bojaar (1550. aastast).

Laiuse ordulinnus ja Pjotr Šuiski · Liivi sõda ja Pjotr Šuiski · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Laiuse ordulinnus ja Rakvere · Liivi sõda ja Rakvere · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Laiuse ordulinnus ja Rzeczpospolita · Liivi sõda ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Laiuse ordulinnus ja Saksa keel · Liivi sõda ja Saksa keel · Näe rohkem »

Salomon Henning

Salomon Henning (läti keeles Zalomons Hennings; 1528 Weimar – ukj 29. november 1589 Kuramaa) oli Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi ametnik ning kroonik.

Laiuse ordulinnus ja Salomon Henning · Liivi sõda ja Salomon Henning · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Laiuse ordulinnus ja Tallinn · Liivi sõda ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Laiuse ordulinnus ja Tartu · Liivi sõda ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Laiuse ordulinnus ja Tartu piiskopkond · Liivi sõda ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Wilhelm von Fürstenberg

Wilhelm von Fürstenberg (ka Wilhelm Fürstenberg; umbes 1498 Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Saksa ordu Liivimaa haru maameister aastatel 1557–1559.

Laiuse ordulinnus ja Wilhelm von Fürstenberg · Liivi sõda ja Wilhelm von Fürstenberg · Näe rohkem »

15. sajand

15.

15. sajand ja Laiuse ordulinnus · 15. sajand ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda

Laiuse ordulinnus on 122 suhted, samas Liivi sõda 239. Kuna neil ühist 22, Jaccard indeks on 6.09% = 22 / (122 + 239).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Laiuse ordulinnus ja Liivi sõda. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »