Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu

Albrecht von Hohenzollern vs. Liivimaa ordu

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all. Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Sarnasusi Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Gotthard Kettler, Grobiņa foogtkond, Kaliningrad, Köln, Ladina keel, Leedu, Liivi sõda, Liivimaa ordu maameister, Masoovia, Moskva suurvürstiriik, Paavst, Poola, Poola kuningas, Preisimaa hertsog, Preisimaa hertsogiriik, Riia peapiiskop, Riigivürst, Saksa meister, Saksa ordu, Saksa ordu kõrgmeister, Saksa-Rooma keiser, Taani, Wilhelm von Hohenzollern, Wolter von Plettenberg, Zygmunt I, Zygmunt II August, 1520. aastad, 1550. aastad.

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Albrecht von Hohenzollern ja Gotthard Kettler · Gotthard Kettler ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Albrecht von Hohenzollern ja Grobiņa foogtkond · Grobiņa foogtkond ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.

Albrecht von Hohenzollern ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Köln

Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.

Albrecht von Hohenzollern ja Köln · Köln ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Albrecht von Hohenzollern ja Ladina keel · Ladina keel ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Albrecht von Hohenzollern ja Leedu · Leedu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Albrecht von Hohenzollern ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu maameister · Liivimaa ordu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Masoovia

Masoovia Masoovia (poola keeles Mazowsze, ladina keeles Mazovia) on ajalooline piirkond Kesk-Poola kirdekaares.

Albrecht von Hohenzollern ja Masoovia · Liivimaa ordu ja Masoovia · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Albrecht von Hohenzollern ja Moskva suurvürstiriik · Liivimaa ordu ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Albrecht von Hohenzollern ja Paavst · Liivimaa ordu ja Paavst · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Albrecht von Hohenzollern ja Poola · Liivimaa ordu ja Poola · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Albrecht von Hohenzollern ja Poola kuningas · Liivimaa ordu ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsog · Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Preisimaa hertsogiriik

Preisimaa hertsogiriik oli hertsogiriik Ida-Preisimaal aastatel 1525–1701.

Albrecht von Hohenzollern ja Preisimaa hertsogiriik · Liivimaa ordu ja Preisimaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Albrecht von Hohenzollern ja Riia peapiiskop · Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riigivürst

Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.

Albrecht von Hohenzollern ja Riigivürst · Liivimaa ordu ja Riigivürst · Näe rohkem »

Saksa meister

Saksa meister (ladina Magister Germaniae, saksa Deutschmeister) oli Saksa ordu kõrge võimukandja tiitel.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa meister · Liivimaa ordu ja Saksa meister · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu · Liivimaa ordu ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa ordu kõrgmeister

Saksa ordu kõrgmeistri vapp Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa ordu kõrgmeister · Liivimaa ordu ja Saksa ordu kõrgmeister · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Albrecht von Hohenzollern ja Saksa-Rooma keiser · Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Albrecht von Hohenzollern ja Taani · Liivimaa ordu ja Taani · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Albrecht von Hohenzollern ja Wilhelm von Hohenzollern · Liivimaa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wolter von Plettenberg

Wolter von Plettenbergi portree (u 1700) Wolter von Plettenbergi büst Cēsise Jaani kirikus (Skulptor: F. Miller, 1852) Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnus (praeguse Welveri valla alal), Vestfaali hertsogkond – 28. veebruar 1535 Võnnu, Vana-Liivimaa) oli Saksa ordu Liivimaa haru maameister 1494–1535.

Albrecht von Hohenzollern ja Wolter von Plettenberg · Liivimaa ordu ja Wolter von Plettenberg · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt I · Liivimaa ordu ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Albrecht von Hohenzollern ja Zygmunt II August · Liivimaa ordu ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1520. aastad

1520.

1520. aastad ja Albrecht von Hohenzollern · 1520. aastad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

1550. aastad

1550.

1550. aastad ja Albrecht von Hohenzollern · 1550. aastad ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu

Albrecht von Hohenzollern on 183 suhted, samas Liivimaa ordu 283. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 6.01% = 28 / (183 + 283).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Albrecht von Hohenzollern ja Liivimaa ordu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »