Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Liivimaa ordu ja Ostsiedlung
Liivimaa ordu ja Ostsiedlung on 19 ühist asja (Unioonpeedia): Alamsaksa keel, Berliin, Eesti, Kuramaa hertsogiriik, Läti, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Mõõgavendade ordu, Poola, Preislased, Rein, Saaremaa, Saksa keel, Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Taani, Taani valdused Eestis, Vana-Liivimaa, Vestfaal.
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Liivimaa ordu · Alamsaksa keel ja Ostsiedlung ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Liivimaa ordu · Berliin ja Ostsiedlung ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Liivimaa ordu · Eesti ja Ostsiedlung ·
Kuramaa hertsogiriik
Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.
Kuramaa hertsogiriik ja Liivimaa ordu · Kuramaa hertsogiriik ja Ostsiedlung ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Liivimaa ordu · Läti ja Ostsiedlung ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Liivimaa ordu · Leedu suurvürstiriik ja Ostsiedlung ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Ostsiedlung ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Ostsiedlung ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Liivimaa ordu ja Poola · Ostsiedlung ja Poola ·
Preislased
Preislased on väljasurnud rahvas, kes elas Läänemere kagurannal Preisimaal.
Liivimaa ordu ja Preislased · Ostsiedlung ja Preislased ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Liivimaa ordu ja Rein · Ostsiedlung ja Rein ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Liivimaa ordu ja Saaremaa · Ostsiedlung ja Saaremaa ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Liivimaa ordu ja Saksa keel · Ostsiedlung ja Saksa keel ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Liivimaa ordu ja Saksa ordu · Ostsiedlung ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser · Ostsiedlung ja Saksa-Rooma keiser ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Liivimaa ordu ja Taani · Ostsiedlung ja Taani ·
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Liivimaa ordu ja Taani valdused Eestis · Ostsiedlung ja Taani valdused Eestis ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Ostsiedlung ja Vana-Liivimaa ·
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ordu ja Ostsiedlung ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ordu ja Ostsiedlung
Võrdlus Liivimaa ordu ja Ostsiedlung
Liivimaa ordu on 283 suhted, samas Ostsiedlung 272. Kuna neil ühist 19, Jaccard indeks on 3.42% = 19 / (283 + 272).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ordu ja Ostsiedlung. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
