Sarnasusi Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond
Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Alamsaksa keel, Alempois, Ladina keel, Liivi sõda, Mõõgavendade ordu, Moskva suurvürstiriik, Novgorodi vabariik, Nurmekund, Paavst, Riia peapiiskop, Riigivürst, Sakala, Saksa-Rooma keiser, Taani valdused Eestis, Vaiga, Vana-Liivimaa, Wilhelm von Hohenzollern, 16. sajand.
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Liivimaa ordu · Alamsaksa keel ja Tartu piiskopkond ·
Alempois
Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Alempois ja Liivimaa ordu · Alempois ja Tartu piiskopkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Liivimaa ordu · Ladina keel ja Tartu piiskopkond ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Liivimaa ordu · Liivi sõda ja Tartu piiskopkond ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Liivimaa ordu ja Moskva suurvürstiriik · Moskva suurvürstiriik ja Tartu piiskopkond ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Liivimaa ordu ja Novgorodi vabariik · Novgorodi vabariik ja Tartu piiskopkond ·
Nurmekund
Nurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde)Evald Tõnisson.
Liivimaa ordu ja Nurmekund · Nurmekund ja Tartu piiskopkond ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Liivimaa ordu ja Paavst · Paavst ja Tartu piiskopkond ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Liivimaa ordu ja Riia peapiiskop · Riia peapiiskop ja Tartu piiskopkond ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Liivimaa ordu ja Riigivürst · Riigivürst ja Tartu piiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivimaa ordu ja Sakala · Sakala ja Tartu piiskopkond ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Liivimaa ordu ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Tartu piiskopkond ·
Taani valdused Eestis
Taani kuningas (1202–1241) Waldemar II Taani valdused Eestis olid Taani kuninga Valdemar II poolt Läänemere ristisõdade käigus 13.
Liivimaa ordu ja Taani valdused Eestis · Taani valdused Eestis ja Tartu piiskopkond ·
Vaiga
Vaiga (ka Vaia, Vaiamaa) oli muinasaja lõpus Eesti alal eksisteerinud territoriaalne üksus, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.
Liivimaa ordu ja Vaiga · Tartu piiskopkond ja Vaiga ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa · Tartu piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Liivimaa ordu ja Wilhelm von Hohenzollern · Tartu piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern ·
16. sajand
16.
16. sajand ja Liivimaa ordu · 16. sajand ja Tartu piiskopkond ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond
Võrdlus Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond
Liivimaa ordu on 283 suhted, samas Tartu piiskopkond 92. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 4.80% = 18 / (283 + 92).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivimaa ordu ja Tartu piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: