Sarnasusi Liivlased ja Pihkva vürstiriik
Liivlased ja Pihkva vürstiriik on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kiievi-Vene, Kuramaa, Latgalid, Liivimaa ordu, Mõõgavendade ordu, Pihkva, Polotski vürstiriik, Riia peapiiskopkond, Sakala, Soome-ugri rahvad, Veliki Novgorod.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Liivlased · Albert (Riia piiskop) ja Pihkva vürstiriik ·
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ja Liivlased · Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni ja Pihkva vürstiriik ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Kiievi-Vene ja Liivlased · Kiievi-Vene ja Pihkva vürstiriik ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Liivlased · Kuramaa ja Pihkva vürstiriik ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Liivlased · Latgalid ja Pihkva vürstiriik ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Liivlased · Liivimaa ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Liivlased ja Mõõgavendade ordu · Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Liivlased ja Pihkva · Pihkva ja Pihkva vürstiriik ·
Polotski vürstiriik
Polotski vürstiriik oli idaslaavlaste vürstiriik peamiselt tänapäeva Valgevene põhjaosas.
Liivlased ja Polotski vürstiriik · Pihkva vürstiriik ja Polotski vürstiriik ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Liivlased ja Riia peapiiskopkond · Pihkva vürstiriik ja Riia peapiiskopkond ·
Sakala
Sakala oli muinasmaakond praeguse Edela-Eesti ja Põhja-Läti alal.
Liivlased ja Sakala · Pihkva vürstiriik ja Sakala ·
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Liivlased ja Soome-ugri rahvad · Pihkva vürstiriik ja Soome-ugri rahvad ·
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Liivlased ja Veliki Novgorod · Pihkva vürstiriik ja Veliki Novgorod ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Liivlased ja Pihkva vürstiriik ühist
- Millised on sarnasused Liivlased ja Pihkva vürstiriik
Võrdlus Liivlased ja Pihkva vürstiriik
Liivlased on 180 suhted, samas Pihkva vürstiriik 161. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 3.81% = 13 / (180 + 161).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Liivlased ja Pihkva vürstiriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: