Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Hormoonid ja Linnud

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Hormoonid ja Linnud

Hormoonid vs. Linnud

Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.

Sarnasusi Hormoonid ja Linnud

Hormoonid ja Linnud on 16 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Imetajad, Käbikeha, Kõrvalkilpnääre, Kilpnääre, Kude, Magu, Munasari, Näärmed, Närvisüsteem, Neerud, Neerupealis, Peensool, Rakk, Süda, Sugunääre.

Ajuripats

pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.

Ajuripats ja Hormoonid · Ajuripats ja Linnud · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Hormoonid ja Imetajad · Imetajad ja Linnud · Näe rohkem »

Käbikeha

Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.

Hormoonid ja Käbikeha · Käbikeha ja Linnud · Näe rohkem »

Kõrvalkilpnääre

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise keeles parathyroid glands või glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.

Hormoonid ja Kõrvalkilpnääre · Kõrvalkilpnääre ja Linnud · Näe rohkem »

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Hormoonid ja Kilpnääre · Kilpnääre ja Linnud · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Hormoonid ja Kude · Kude ja Linnud · Näe rohkem »

Magu

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Hormoonid ja Magu · Linnud ja Magu · Näe rohkem »

Munasari

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.

Hormoonid ja Munasari · Linnud ja Munasari · Näe rohkem »

Näärmed

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).

Hormoonid ja Näärmed · Linnud ja Näärmed · Näe rohkem »

Närvisüsteem

access-date.

Hormoonid ja Närvisüsteem · Linnud ja Närvisüsteem · Näe rohkem »

Neerud

Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.

Hormoonid ja Neerud · Linnud ja Neerud · Näe rohkem »

Neerupealis

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.

Hormoonid ja Neerupealis · Linnud ja Neerupealis · Näe rohkem »

Peensool

Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.

Hormoonid ja Peensool · Linnud ja Peensool · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Hormoonid ja Rakk · Linnud ja Rakk · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Hormoonid ja Süda · Linnud ja Süda · Näe rohkem »

Sugunääre

Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.

Hormoonid ja Sugunääre · Linnud ja Sugunääre · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Hormoonid ja Linnud

Hormoonid on 68 suhted, samas Linnud 212. Kuna neil ühist 16, Jaccard indeks on 5.71% = 16 / (68 + 212).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Hormoonid ja Linnud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »