Sarnasusi Lämmastik ja Magneesium
Lämmastik ja Magneesium on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Ensüüm, Hapnik, Iooniline side, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemistemperatuur, Klaas, Kovalentne side, Lihtaine, Liitium, Maakoor, Massiarv, Molekul, Neoon, Normaaltingimused, Oksüdatsiooniaste, Süsinik, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Taimed, Teras, Titaan, Valgud, Väetis, Veri.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Lämmastik · Aatom ja Magneesium ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Lämmastik · Aatommass ja Magneesium ·
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Lämmastik · Aatomnumber ja Magneesium ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Lämmastik · Ensüüm ja Magneesium ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Lämmastik · Hapnik ja Magneesium ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Lämmastik · Iooniline side ja Magneesium ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Lämmastik · Keemiline ühend ja Magneesium ·
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Keemiline element ja Lämmastik · Keemiline element ja Magneesium ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Lämmastik · Keemistemperatuur ja Magneesium ·
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Klaas ja Lämmastik · Klaas ja Magneesium ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Lämmastik · Kovalentne side ja Magneesium ·
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Lämmastik ja Lihtaine · Lihtaine ja Magneesium ·
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Lämmastik ja Liitium · Liitium ja Magneesium ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Lämmastik ja Maakoor · Maakoor ja Magneesium ·
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Lämmastik ja Massiarv · Magneesium ja Massiarv ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Lämmastik ja Molekul · Magneesium ja Molekul ·
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Lämmastik ja Neoon · Magneesium ja Neoon ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Lämmastik ja Normaaltingimused · Magneesium ja Normaaltingimused ·
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Lämmastik ja Oksüdatsiooniaste · Magneesium ja Oksüdatsiooniaste ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastik ja Süsinik · Magneesium ja Süsinik ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Lämmastik ja Stabiilne isotoop · Magneesium ja Stabiilne isotoop ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Lämmastik ja Sulamistemperatuur · Magneesium ja Sulamistemperatuur ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Lämmastik ja Taimed · Magneesium ja Taimed ·
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Lämmastik ja Teras · Magneesium ja Teras ·
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Lämmastik ja Titaan · Magneesium ja Titaan ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Lämmastik ja Valgud · Magneesium ja Valgud ·
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Lämmastik ja Väetis · Magneesium ja Väetis ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Magneesium ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Magneesium
Võrdlus Lämmastik ja Magneesium
Lämmastik on 130 suhted, samas Magneesium 205. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 8.36% = 28 / (130 + 205).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Magneesium. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: