Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lämmastik ja Molekul
Lämmastik ja Molekul on 13 ühist asja (Unioonpeedia): Aatom, Aatommass, Biomolekul, DNA, Gaas, Iooniline side, Kovalentne side, Rõhk, Süsinik, Soojus, Vedelik, Vesi, Vesinik.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Aatom ja Lämmastik · Aatom ja Molekul ·
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Aatommass ja Lämmastik · Aatommass ja Molekul ·
Biomolekul
Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus.
Biomolekul ja Lämmastik · Biomolekul ja Molekul ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Lämmastik · DNA ja Molekul ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Lämmastik · Gaas ja Molekul ·
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Iooniline side ja Lämmastik · Iooniline side ja Molekul ·
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side ja Lämmastik · Kovalentne side ja Molekul ·
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Lämmastik ja Rõhk · Molekul ja Rõhk ·
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Lämmastik ja Süsinik · Molekul ja Süsinik ·
Soojus
Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.
Lämmastik ja Soojus · Molekul ja Soojus ·
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Lämmastik ja Vedelik · Molekul ja Vedelik ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Lämmastik ja Vesi · Molekul ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lämmastik ja Molekul ühist
- Millised on sarnasused Lämmastik ja Molekul
Võrdlus Lämmastik ja Molekul
Lämmastik on 130 suhted, samas Molekul 67. Kuna neil ühist 13, Jaccard indeks on 6.60% = 13 / (130 + 67).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lämmastik ja Molekul. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
