Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Lätlased ja Liivimaa
Lätlased ja Liivimaa on 15 ühist asja (Unioonpeedia): Altmargi vaherahu, Eesti, Latgale, Läti, Läti keel, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivlased, Poola keel, Riia peapiiskopkond, Rootsi, Rzeczpospolita, Saksa keel, Vene keel, Vidzeme.
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Altmargi vaherahu ja Lätlased · Altmargi vaherahu ja Liivimaa ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Lätlased · Eesti ja Liivimaa ·
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Lätlased ja Latgale · Latgale ja Liivimaa ·
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti ja Lätlased · Läti ja Liivimaa ·
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Läti keel ja Lätlased · Läti keel ja Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Lätlased ja Liivi sõda · Liivi sõda ja Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Lätlased ja Liivimaa ordu · Liivimaa ja Liivimaa ordu ·
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Lätlased ja Liivlased · Liivimaa ja Liivlased ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Lätlased ja Poola keel · Liivimaa ja Poola keel ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Lätlased ja Riia peapiiskopkond · Liivimaa ja Riia peapiiskopkond ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Lätlased ja Rootsi · Liivimaa ja Rootsi ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Lätlased ja Rzeczpospolita · Liivimaa ja Rzeczpospolita ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Lätlased ja Saksa keel · Liivimaa ja Saksa keel ·
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Lätlased ja Vene keel · Liivimaa ja Vene keel ·
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lätlased ja Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Lätlased ja Liivimaa
Võrdlus Lätlased ja Liivimaa
Lätlased on 46 suhted, samas Liivimaa 68. Kuna neil ühist 15, Jaccard indeks on 13.16% = 15 / (46 + 68).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lätlased ja Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
