Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik on 30 ühist asja (Unioonpeedia): Alam-Burgundia, Alemannia, Arnulf (Frangi keiser), Austraasia, Baieri hertsogkond, Burgundia, Burgundia hertsogkond, Charles II Paljaspea, Frangi keiser, Frangid, Itaalia kuningriik (keskaegne), Johannes VIII (paavst), Karl Paks, Karlmann (Ida-Frangi kuningas), Karolingid, Karolingide impeerium, Kesk-Frangi riik, Konrad I (Saksa kuningas), Lothar I (Frangi keiser), Lothar II (Lotring), Louis II (Lääne-Frangi kuningas), Louis III (Lääne-Frangi kuningas), Ludwig III Laps, Ludwig Noorem, Ludwig Sakslane, Ludwig Vaga, Rein, Saksa-Rooma riik, Verduni leping, Viikingid.
Alam-Burgundia
Alam-Burgundia oli kuningriik tänapäeva Kagu-Prantsusmaa aladel.
Alam-Burgundia ja Ida-Frangi riik · Alam-Burgundia ja Lääne-Frangi riik ·
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Alemannia ja Ida-Frangi riik · Alemannia ja Lääne-Frangi riik ·
Arnulf (Frangi keiser)
Arnulf romantismiajastu pildil Arnulf Kärntenist (Arnulf von Kärnten; umbes 850 – 8. detsember 899) oli viimane tugev Karolingidest valitseja.
Arnulf (Frangi keiser) ja Ida-Frangi riik · Arnulf (Frangi keiser) ja Lääne-Frangi riik ·
Austraasia
Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.
Austraasia ja Ida-Frangi riik · Austraasia ja Lääne-Frangi riik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Lääne-Frangi riik ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Ida-Frangi riik · Burgundia ja Lääne-Frangi riik ·
Burgundia hertsogkond
Burgundia hertsogkond oli vana ja maineka patrimooniumi pärija ning suur osa Teise Burgundia kuningriigi maadest. Omaette oli see üks suuremaid hertsoglikke territooriume, mis eksisteeris keskaegsest Euroopast varauusaegse Euroopa tekkimise ajal. Isegi oma kahanenud suuruses, nagu see eksisteeris varauusajal, mängis hertsogkond olulist rolli Euroopa poliitikas kaua pärast seda, kui see kaotas oma rolli, kui sõltumatu poliitiline identiteet lõppes aastal 1477 abielude ja sõdade tõttu territooriumi üle vürstide vahel, kes olid seotud endiste valitsejatega. See alandati aastal 1363 hertsogkonnaks ja anti saali tavaõiguse järgi pärimise kõrvalharule, mis jagati kahe pärija vahel kui Teise Burgundia kuningriigi territoriaalne jäänuk – muud osad läksid teistele harudele, samuti Burgundia vabakrahvkonnale. Hertsogkond kattub jämedalt tänapäeva Burgundia piirkonna piiride ja territooriumiga, kuid selle hertsogid omandasid märkimisväärseid valdusi Madalmaades, tuntud kui Burgundia Madalmaad, mis haarati 16. ja 17. sajandi Kaheksakümneaastases sõjas ja millest mõned said hiljem Hollandi mässu lõppedes Kolmekümneaastase sõja ajal vabaks territooriumiks. Aastatel 1363–1477 valitsesid hertsogkonda pärilikud hertsogid, kelle väljasuremine seoses Charles Südi (või "Tormaka") surmaga aastal 1477 viis selle neelamiseni Prantsusmaa kuninga Louis XI poolt, samas Madalmaad langesid Habsburgide kontrolli alla, minnes seoses Hispaania kuninga Carlos I (Saksa-Rooma keiser Karl V) troonist loobumisega Felipe II Hispaania koloniaalimpeeriumile. Felipe sallimatu käe all mässasid Madalmaad esimeses protestantliku reformatsiooni ususõjas.
Burgundia hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Burgundia hertsogkond ja Lääne-Frangi riik ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Ida-Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Lääne-Frangi riik ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Frangi keiser ja Ida-Frangi riik · Frangi keiser ja Lääne-Frangi riik ·
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Frangid ja Ida-Frangi riik · Frangid ja Lääne-Frangi riik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Ida-Frangi riik ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Lääne-Frangi riik ·
Johannes VIII (paavst)
Johannes VIII (ladinapäraselt Ioannes VIII) oli paavst 872–882.
Ida-Frangi riik ja Johannes VIII (paavst) · Johannes VIII (paavst) ja Lääne-Frangi riik ·
Karl Paks
Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).
Ida-Frangi riik ja Karl Paks · Karl Paks ja Lääne-Frangi riik ·
Karlmann (Ida-Frangi kuningas)
Karlmann (umbes 830–880) oli Karolingide dünastiast pärinev Baieri ja hiljem Ida-Frangi kuningas.
Ida-Frangi riik ja Karlmann (Ida-Frangi kuningas) · Karlmann (Ida-Frangi kuningas) ja Lääne-Frangi riik ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Ida-Frangi riik ja Karolingid · Karolingid ja Lääne-Frangi riik ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Ida-Frangi riik ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Lääne-Frangi riik ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Ida-Frangi riik ja Kesk-Frangi riik · Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ·
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Ida-Frangi riik ja Konrad I (Saksa kuningas) · Konrad I (Saksa kuningas) ja Lääne-Frangi riik ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Ida-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lääne-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) ·
Lothar II (Lotring)
Lothar II Lothar II (u. 835 – 8. august 869) oli Frangi keisri Lothar I poeg ja Lotharingia ehk Lotringi kuningas aastatel 855–869.
Ida-Frangi riik ja Lothar II (Lotring) · Lääne-Frangi riik ja Lothar II (Lotring) ·
Louis II (Lääne-Frangi kuningas)
Louis II (Lääne-Frangi kuningas) Louis II Kogeleja (prantsuse Louis le Bégue, germaani- ja saksapäraselt Ludwig II Stammler; 1. november 846 – 10. aprill 879) oli Lääne-Frangi kuningas 877–879.
Ida-Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) · Lääne-Frangi riik ja Louis II (Lääne-Frangi kuningas) ·
Louis III (Lääne-Frangi kuningas)
Louis III (Lääne-Frangi kuningas) Louis III (germaani- ja saksapäraselt Ludwig III; u 865 – 5. august 882) oli koos oma venna Karlmanniga Lääne-Frangi kuningas.
Ida-Frangi riik ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) · Lääne-Frangi riik ja Louis III (Lääne-Frangi kuningas) ·
Ludwig III Laps
Ludwig III Laps (19. sajandi pilt) Ludwig III Laps (mõnikord ka Ludwig IV; 893 Altötting – 911 Maini-äärne Frankfurt) oli viimane Karolingist Ida-Frangi riigi valitseja.
Ida-Frangi riik ja Ludwig III Laps · Lääne-Frangi riik ja Ludwig III Laps ·
Ludwig Noorem
Ludwig Noorem (mõnikord ka Ludwig III; umbes 835–882) oli Karolingide dünastiast Saksimaa kuningas.
Ida-Frangi riik ja Ludwig Noorem · Lääne-Frangi riik ja Ludwig Noorem ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Ida-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Lääne-Frangi riik ja Ludwig Sakslane ·
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Ida-Frangi riik ja Ludwig Vaga · Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Ida-Frangi riik ja Rein · Lääne-Frangi riik ja Rein ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Ida-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Lääne-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Ida-Frangi riik ja Verduni leping · Lääne-Frangi riik ja Verduni leping ·
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Ida-Frangi riik ja Viikingid · Lääne-Frangi riik ja Viikingid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik ühist
- Millised on sarnasused Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Võrdlus Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik
Ida-Frangi riik on 68 suhted, samas Lääne-Frangi riik 123. Kuna neil ühist 30, Jaccard indeks on 15.71% = 30 / (68 + 123).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
