Sarnasusi Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga
Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Akvitaania, Akvitaania kuningriik, Baieri hertsogkond, Burgundia, Charles II Paljaspea, Frangi keiser, Frangi riik, Hispaania mark, Ida-Frangi riik, Karl Suur, Karolingid, Kesk-Frangi riik, Ladina keel, Lothar I (Frangi keiser), Ludwig Sakslane, Paavst, Saksamaa, Septimaania, Verduni leping.
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Aachen ja Lääne-Frangi riik · Aachen ja Ludwig Vaga ·
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Akvitaania ja Lääne-Frangi riik · Akvitaania ja Ludwig Vaga ·
Akvitaania kuningriik
Akvitaania kuningriik oli kuningriik Lääne-Euroopas aastatel 781–982.
Akvitaania kuningriik ja Lääne-Frangi riik · Akvitaania kuningriik ja Ludwig Vaga ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Baieri hertsogkond ja Ludwig Vaga ·
Burgundia
Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.
Burgundia ja Lääne-Frangi riik · Burgundia ja Ludwig Vaga ·
Charles II Paljaspea
Charles II Paljaspea ehk Charles Paljaspea (saksapäraselt Karl der Kahle; 13. juuni 823 Frankfurt – 6. oktoober 877 Avrieux) oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas alates 843 (isa Ludwig Vaga süseräniteedi all valitses ta Alemanniat 829–840) ning Frangi keiser alates 875 kuni surmani.
Charles II Paljaspea ja Lääne-Frangi riik · Charles II Paljaspea ja Ludwig Vaga ·
Frangi keiser
Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.
Frangi keiser ja Lääne-Frangi riik · Frangi keiser ja Ludwig Vaga ·
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Hispaania mark ja Lääne-Frangi riik · Hispaania mark ja Ludwig Vaga ·
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Ida-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Ida-Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Karl Suur ja Lääne-Frangi riik · Karl Suur ja Ludwig Vaga ·
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Karolingid ja Lääne-Frangi riik · Karolingid ja Ludwig Vaga ·
Kesk-Frangi riik
Kesk-Frangi riik (ladina keeles Francia media) oli üürike Frangi riik, mis loodi aastal 843 Verduni lepinguga, mis jagas Karolingide impeeriumi Ludwig Vaga poegade vahel.
Kesk-Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Kesk-Frangi riik ja Ludwig Vaga ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Lääne-Frangi riik ja Ladina keel · Ladina keel ja Ludwig Vaga ·
Lothar I (Frangi keiser)
Keiser Lothar I (849–851) Lothar I (umbes 795 – 29. september 855) oli Frangi keiser 840–855 ja Kesk-Frangi kuningas 843–855.
Lääne-Frangi riik ja Lothar I (Frangi keiser) · Lothar I (Frangi keiser) ja Ludwig Vaga ·
Ludwig Sakslane
Ludwig Sakslase kujutisega pitser Ludwig Sakslane (ka Ludwig II; u 806 – 28. august 876 Frankfurt) oli Ludwig Vaga poeg ning esimene Ida-Frangi riigi kuningas 843–876, Karolingide dünastiast.
Lääne-Frangi riik ja Ludwig Sakslane · Ludwig Sakslane ja Ludwig Vaga ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Lääne-Frangi riik ja Paavst · Ludwig Vaga ja Paavst ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Lääne-Frangi riik ja Saksamaa · Ludwig Vaga ja Saksamaa ·
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Lääne-Frangi riik ja Septimaania · Ludwig Vaga ja Septimaania ·
Verduni leping
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses ja kolmeks jagatuna aastal 843 Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa Karl Suure surma (814) ja keiser Ludwig Vaga (suri aastal 840) ajal Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks.
Lääne-Frangi riik ja Verduni leping · Ludwig Vaga ja Verduni leping ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga ühist
- Millised on sarnasused Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga
Võrdlus Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga
Lääne-Frangi riik on 123 suhted, samas Ludwig Vaga 39. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 12.35% = 20 / (123 + 39).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: