Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Karl Suur ja Lääne-Frangi riik

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Karl Suur ja Lääne-Frangi riik

Karl Suur vs. Lääne-Frangi riik

Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800. Lääne-Frangi riik (ladina keeles Francia Occidentalis) oli lühiealine kuningriik, mis hõlmas Karolingide impeeriumi lääneosa maad, mis läksid 843.

Sarnasusi Karl Suur ja Lääne-Frangi riik

Karl Suur ja Lääne-Frangi riik on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Akvitaania, Akvitaania hertsogkond, Austraasia, Bretagne, Bretoonid, Burgundia, Frangi keiser, Frangi riik, Hispaania mark, Karl Paks, Karolingid, Karolingide impeerium, Karolingide renessanss, Ladina keel, Ludwig Vaga, Madalmaad, Neustria, Paavst, Provence, Rein, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Sakslased.

Aachen

pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.

Aachen ja Karl Suur · Aachen ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Akvitaania

Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.

Akvitaania ja Karl Suur · Akvitaania ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Akvitaania hertsogkond

Akvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem).

Akvitaania hertsogkond ja Karl Suur · Akvitaania hertsogkond ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Austraasia

Austraasia (511–751) moodustas Merovingide Frangi kuningriigi kirdeosa, hõlmates osi tänapäeva Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Luksemburgi ja Hollandi territooriumist.

Austraasia ja Karl Suur · Austraasia ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Bretagne

Bretagne on Prantsusmaa piirkond (1. järgu haldusüksus) riigi loodeosas Bretagne'i poolsaarel.

Bretagne ja Karl Suur · Bretagne ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Bretoonid

Bretoonid rahvarõivastes Bretoonid on Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel elav rahvas, kes põlvnevad 5.–6.

Bretoonid ja Karl Suur · Bretoonid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Burgundia

Burgundia piirkonna kaart Burgundia (prantsuse keeles Bourgogne) oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa keskosas.

Burgundia ja Karl Suur · Burgundia ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Frangi keiser

Frangi keiser on Frangi riigi valitsejate tinglik nimetus.

Frangi keiser ja Karl Suur · Frangi keiser ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Frangi riik

Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.

Frangi riik ja Karl Suur · Frangi riik ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Hispaania mark

Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.

Hispaania mark ja Karl Suur · Hispaania mark ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Karl Paks

Karl Paks prantsuse käsikirja pildil Karl III Paks (umbes 830 – 13. jaanuar 888) oli 876–887 Alemannia ja Reetia kuningas, 882–887 Ida-Frangi kuningas (Karl der Dicke), Frangi keiser 879–887 (Karl III) ja Lääne-Frangi kuningas 884–887 (Charles le Gros).

Karl Paks ja Karl Suur · Karl Paks ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Karl Suur ja Karolingid · Karolingid ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Karolingide impeerium

Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.

Karl Suur ja Karolingide impeerium · Karolingide impeerium ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Karolingide renessanss

Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.

Karl Suur ja Karolingide renessanss · Karolingide renessanss ja Lääne-Frangi riik · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Karl Suur ja Ladina keel · Lääne-Frangi riik ja Ladina keel · Näe rohkem »

Ludwig Vaga

Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.

Karl Suur ja Ludwig Vaga · Lääne-Frangi riik ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »

Madalmaad

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Karl Suur ja Madalmaad · Lääne-Frangi riik ja Madalmaad · Näe rohkem »

Neustria

* Loode-Itaalia kohta varakeskajal vaata Neustria (langobardide) Neustria (Syagriuse kuningriik, piiratud oranži joonega), frankide kontekstis Neustria või Neustraasia (tähendades 'uut, läänepoolset maad', vastandina Austraasiale) oli frankide kuningriigi lääneosa, mis loodi aastal 511 seoses frankide kuninga (481–511) Chlodowech I Merovingide kuningriigi jagunemisega tema nelja poja vahel pärast tema surma.

Karl Suur ja Neustria · Lääne-Frangi riik ja Neustria · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Karl Suur ja Paavst · Lääne-Frangi riik ja Paavst · Näe rohkem »

Provence

Tänapäevane piirkond Provence-Alpes-Côte d'Azur Kagu-Prantsusmaal Moustiers-Sainte-Marie Ülem-Provence'is Tüüpiline Provence'i kõrvaltee, ääristatud plaatanidega Provence (provansi: Provença klassikalise normi järgi või Prouvènço Mistrali normi järgi) on piirkond Kagu-Prantsusmaal Vahemere ääres, mis külgneb Itaaliaga.

Karl Suur ja Provence · Lääne-Frangi riik ja Provence · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Karl Suur ja Rein · Lääne-Frangi riik ja Rein · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Karl Suur ja Saksa-Rooma riik · Lääne-Frangi riik ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Karl Suur ja Saksamaa · Lääne-Frangi riik ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Karl Suur ja Sakslased · Lääne-Frangi riik ja Sakslased · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Karl Suur ja Lääne-Frangi riik

Karl Suur on 121 suhted, samas Lääne-Frangi riik 123. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 9.84% = 24 / (121 + 123).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Karl Suur ja Lääne-Frangi riik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »