Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Kuningpüüton ja Maolised
Kuningpüüton ja Maolised on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Alethinophidia, Basofiil, Eosinofiilid, Erütrotsüüt, George Albert Boulenger, Hemipeenis, Imetajad, Kael, Kägistamine (zooloogia), Keelikloomad, Kestumine, Kloaak, Lümfotsüüt, Leukotsüüt, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Loomade elu, Maolised, Monotsüüt, Ovipaaria, Püüton, Püütonlased, Pea, Roomajad, Saakloom, Saba, Selgroogsed, Silmakilbis, Soomused, ..., Soomuselised, Vaagnakannus. Laienda indeks (2 rohkem) »
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Alethinophidia ja Kuningpüüton · Alethinophidia ja Maolised ·
Basofiil
Basofiilid ehk basofiilsed granulotsüüdid (ladina keeles basophilus) on paljudel selgroogsetel peamiselt verega ringlevad mittefagotsüütilised leukotsüüdid.
Basofiil ja Kuningpüüton · Basofiil ja Maolised ·
Eosinofiilid
Eosinofiil mikroskoobi all vaadatuna (400x). Eosinofiili ümbritsevad punased verelibled (vasakul) Eosinofiilid ehk eosinofiilsed granulotsüüdid ehk atsidofiilid (ladina keeles eosinum, eosinophilus, granulocytys acidophilus) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi fagotsüütilised leukotsüüdid.
Eosinofiilid ja Kuningpüüton · Eosinofiilid ja Maolised ·
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Kuningpüüton · Erütrotsüüt ja Maolised ·
George Albert Boulenger
George Boulenger George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.
George Albert Boulenger ja Kuningpüüton · George Albert Boulenger ja Maolised ·
Hemipeenis
Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.
Hemipeenis ja Kuningpüüton · Hemipeenis ja Maolised ·
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajad ja Kuningpüüton · Imetajad ja Maolised ·
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Kael ja Kuningpüüton · Kael ja Maolised ·
Kägistamine (zooloogia)
Kägistamine on mitme maoliigi kasutatav saaklooma surmamise meetod, mille korral saaklooma ümber keerdunud madu pigistab kinni oma haardes oleva looma vereringe, põhjustades seeläbi saaklooma surma.
Kägistamine (zooloogia) ja Kuningpüüton · Kägistamine (zooloogia) ja Maolised ·
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Keelikloomad ja Kuningpüüton · Keelikloomad ja Maolised ·
Kestumine
tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.
Kestumine ja Kuningpüüton · Kestumine ja Maolised ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Kloaak ja Kuningpüüton · Kloaak ja Maolised ·
Lümfotsüüt
elektronmikroskoobis Lümfotsüüt ehk lümfirakk (ladina keeles lymphocytus) on paljude selgroogsete immuunsüsteemi agranuloosne rakk.
Kuningpüüton ja Lümfotsüüt · Lümfotsüüt ja Maolised ·
Leukotsüüt
Leukotsüüt ehk valgelible (ka immuunrakk; vere valgelible, ladina leucocytys; lüh WBC) on koondnimetus vere ja sidekoe granulotsüütide, lümfo- ja monotsüütidele ning mitmetele teistele rakkudele.
Kuningpüüton ja Leukotsüüt · Leukotsüüt ja Maolised ·
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Kuningpüüton ja Liik (bioloogia) · Liik (bioloogia) ja Maolised ·
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Kuningpüüton ja Linnud · Linnud ja Maolised ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Kuningpüüton ja Loomad · Loomad ja Maolised ·
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Kuningpüüton ja Loomade elu · Loomade elu ja Maolised ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Kuningpüüton ja Maolised · Maolised ja Maolised ·
Monotsüüt
Monotsüüdi ruumiline kujutis Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.
Kuningpüüton ja Monotsüüt · Maolised ja Monotsüüt ·
Ovipaaria
OvipaariaENE, 1976, 5:542.
Kuningpüüton ja Ovipaaria · Maolised ja Ovipaaria ·
Püüton
Püüton (Python) on maoperekond.
Kuningpüüton ja Püüton · Maolised ja Püüton ·
Püütonlased
Püütonlased (Pythonidae) on madude sugukond.
Kuningpüüton ja Püütonlased · Maolised ja Püütonlased ·
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Kuningpüüton ja Pea · Maolised ja Pea ·
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Kuningpüüton ja Roomajad · Maolised ja Roomajad ·
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Kuningpüüton ja Saakloom · Maolised ja Saakloom ·
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Kuningpüüton ja Saba · Maolised ja Saba ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Kuningpüüton ja Selgroogsed · Maolised ja Selgroogsed ·
Silmakilbis
Silmakilbis (ladina keeles scutum oculare, sün oculare, mitm scuta ocularia) on paljudel soomuselistel pead katva naha soomus.
Kuningpüüton ja Silmakilbis · Maolised ja Silmakilbis ·
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Kuningpüüton ja Soomused · Maolised ja Soomused ·
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Kuningpüüton ja Soomuselised · Maolised ja Soomuselised ·
Vaagnakannus
Vaagnakannus (inglise keeles pelvic spur) on paariline tagajäsemete jäänus mõnedel selgroogsetel loomadel.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Kuningpüüton ja Maolised ühist
- Millised on sarnasused Kuningpüüton ja Maolised
Võrdlus Kuningpüüton ja Maolised
Kuningpüüton on 71 suhted, samas Maolised 661. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 4.37% = 32 / (71 + 661).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Kuningpüüton ja Maolised. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
