Sarnasusi Maolised ja Vaheaju
Maolised ja Vaheaju on 14 ühist asja (Unioonpeedia): Eesti Maaülikool, Enn Ernits, Esta-Laine Nahkur, Hallaine, Halo Kirjastus, Hüpotalamus, Käbikeha, Keskaju, Kesknärvisüsteem, Otsaju, Peaaju, Suurajukoor, Tartu, Valgeaine.
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Maolised · Eesti Maaülikool ja Vaheaju ·
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Enn Ernits ja Maolised · Enn Ernits ja Vaheaju ·
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Esta-Laine Nahkur ja Maolised · Esta-Laine Nahkur ja Vaheaju ·
Hallaine
Hallaineks ehk hallolluseks (ladina keeles substantia grisea) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Hallaine ja Maolised · Hallaine ja Vaheaju ·
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Halo Kirjastus ja Maolised · Halo Kirjastus ja Vaheaju ·
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Hüpotalamus ja Maolised · Hüpotalamus ja Vaheaju ·
Käbikeha
Käbikeha ehk käbinääre ehk pineaalkeha ehk epifüüs ehk pineaalnääre (ladina keeles glandula pinealis, corpus pineale, epiphysis cerebri (pinus on ladina keeles mänd)) on enamikul selgroogsetel loomadel vaheaju epitalamuses asuv sisenõrenääre.
Käbikeha ja Maolised · Käbikeha ja Vaheaju ·
Keskaju
Keskaju (ladina mesencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel ajutüve (truncus encephali) väike osa, mis paikneb vaheaju ja ajusilla vahel.
Keskaju ja Maolised · Keskaju ja Vaheaju ·
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Kesknärvisüsteem ja Maolised · Kesknärvisüsteem ja Vaheaju ·
Otsaju
Otsaju ehk telentsefalon (ladina telencephalon) on kesknärvisüsteemiga loomadel embrüonaalses arengujärgus ajuosa, mis moodustub prosentsefalonist.
Maolised ja Otsaju · Otsaju ja Vaheaju ·
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Maolised ja Peaaju · Peaaju ja Vaheaju ·
Suurajukoor
Suurajukoor ehk ajukoor (ladina keeles cortex cerebri) on neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev 1–5 mm paksune hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal.
Maolised ja Suurajukoor · Suurajukoor ja Vaheaju ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Maolised ja Tartu · Tartu ja Vaheaju ·
Valgeaine
Valgeaineks ehk valgeolluseks (ladina keeles substantia alba) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kesknärvisüsteemi närvikude.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Vaheaju ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Vaheaju
Võrdlus Maolised ja Vaheaju
Maolised on 661 suhted, samas Vaheaju 31. Kuna neil ühist 14, Jaccard indeks on 2.02% = 14 / (661 + 31).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Vaheaju. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: