Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 31 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, Alaniin, Arginiin, Asendamatud aminohapped, Asparagiinhape, Biokeemia, Eukarüoodid, Geneetiline kood, Glütsiin, Glutamiinhape, Glutatioon, Informatsiooni-RNA, Koodon, Lüsiin, Leutsiin, Lipiidid, Metioniin, Neurotransmitter, Polüpeptiidid, Proliin, Rakk, Ribosoom, Seriin, Türosiin, Translatsioon, Transpordi-RNA, Trüptofaan, Treoniin, Tsüsteiin, Valgud, ..., Valiin. Laienda indeks (1 rohkem) »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Aminohapped · Adenosiintrifosfaat ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Aminohapped · Alaniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Aminohapped ja Arginiin · Arginiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Asendamatud aminohapped
Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
Aminohapped ja Asendamatud aminohapped · Asendamatud aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Aminohapped ja Asparagiinhape · Asparagiinhape ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Biokeemia
Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.
Aminohapped ja Biokeemia · Biokeemia ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Aminohapped ja Eukarüoodid · Eukarüoodid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Geneetiline kood
"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.
Aminohapped ja Geneetiline kood · Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Glütsiin · Glütsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Aminohapped ja Glutamiinhape · Glutamiinhape ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Glutatioon
Glutatioon Glutatioon (GSH) on oluline antioksüdant taimedes, loomades, seentes, bakterites ja arhedes.
Aminohapped ja Glutatioon · Glutatioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Aminohapped ja Informatsiooni-RNA · Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Aminohapped ja Koodon · Koodon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lüsiin
Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.
Aminohapped ja Lüsiin · Lüsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Aminohapped ja Leutsiin · Leutsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Aminohapped ja Lipiidid · Lipiidid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Metioniin · Metioniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ·
Neurotransmitter
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine ehk ülekandeaine (ka aju kemikaal, ladina keeles neurotransmittor) on looduslikult kehasisene bioloogiliselt aktiivne keemiline aine, mis sünteesitakse neuronis vastavate ensüümide poolt ja mis vabastatuna vahendab närvirakkude vahelist keemilist neurotransmissiooni närvisüsteemis.
Aminohapped ja Neurotransmitter · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Neurotransmitter ·
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Aminohapped ja Polüpeptiidid · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Polüpeptiidid ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Aminohapped ja Proliin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proliin ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Aminohapped ja Rakk · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Aminohapped ja Ribosoom · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Aminohapped ja Seriin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seriin ·
Türosiin
Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.
Aminohapped ja Türosiin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türosiin ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Aminohapped ja Translatsioon · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Translatsioon ·
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Aminohapped ja Transpordi-RNA · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transpordi-RNA ·
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Aminohapped ja Trüptofaan · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Trüptofaan ·
Treoniin
Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.
Aminohapped ja Treoniin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Treoniin ·
Tsüsteiin
Tsüsteiini zwitterioon (kaksikioon) füsioloogilise pH juures. Tsüsteiin (süstemaatiline nimetus: 2-amino-3-sulfhüdrüülpropaanhape) on looduslik aminohape, mis sisaldab külgahelas tioolrühma.
Aminohapped ja Tsüsteiin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsüsteiin ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Aminohapped ja Valgud · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Aminohapped ja Valiin · Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valiin ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ühist
- Millised on sarnasused Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Võrdlus Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid
Aminohapped on 77 suhted, samas Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid 513. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 5.25% = 31 / (77 + 513).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
