Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid

Otseteed: Erinevusi, Sarnasusi, Jaccard sarnasus koefitsient, Viiteid.

Erinevus Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid vs. Proteiinkinaasid

Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend koondab molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid. Valgu fosforüleerimine Proteiinkinaasid ehk proteiini kinaasid ehk valgu kinaasid on kinaassed ensüümid (EC-number.

Sarnasusi Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid on 26 ühist asja (Unioonpeedia): Adenosiintrifosfaat, CK2, Domeen (struktuuribioloogia), Ensüüm, Eukarüoodid, Geen, Glütsiin, Inimese genoom, Kasvuhormoon, Lüsiin, MSK1, Proteiinkinaas A, Proteiinkinaas B, Rakk, Retseptor (biokeemia), Rho-sõltuv proteiinkinaas, Seriin, Signaaliülekanne, Substraat (biokeemia), Türosiin, Türosiinkinaas, Treoniin, Tsükliinisõltuvad kinaasid, Tsükliline adenosiinmonofosfaat, Tsütokiinid, Valgud.

Adenosiintrifosfaat

Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.

Adenosiintrifosfaat ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Adenosiintrifosfaat ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

CK2

Proteiinkinaas CK2 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui kaseiinkinaas II, on seriini/treoniini proteiinkinaas, mis on laialt levinud eukarüootsetes rakkudes ja omab palju füsioloogilisi funktsioone.

CK2 ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · CK2 ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Domeen (struktuuribioloogia)

BRCA1 valgu tugevasti konserveerunud N-terminuses olev RING domeen, mis on seondunud BARD1 valgu RING domeeniga ja moodustanud heterodimeeri Domeen on osa valgu struktuurist, mis on võimeline, sõltumata ülejäänud valgust, arenema ja funktsioneerima.

Domeen (struktuuribioloogia) ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Domeen (struktuuribioloogia) ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Ensüüm ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Ensüüm ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Eukarüoodid

Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.

Eukarüoodid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Eukarüoodid ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Geen ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Glütsiin

pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.

Glütsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Glütsiin ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Inimese genoom

Inimese karüotüüp – 46 kromosoomi Inimese genoom on inimese liigiomases haploidses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal.

Inimese genoom ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Inimese genoom ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Kasvuhormoon

Kasvuhormooni struktuur Kasvuhormoon (lühend GH tuleneb ingliskeelsest mõistest growth hormone, lühend hGH tähistab inimese kasvuhormooni human growth hormone) on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja loomadel.

Kasvuhormoon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Kasvuhormoon ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Lüsiin

Lüsiin Lüsiin ehk 2,6-diaminoheksaanhape (lühendtähis Lys, ühetähelisena K) on aminohape, üks kahekümnest peamisest aminohappest, mille jääkidest koosnevad valgud.

Lüsiin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lüsiin ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

MSK1

Proteiinkinaas MSK1 (EC 2.7.11.1), tuntud ka kui ribosomaalne valgu S6 kinaas alfa-5 "RPS6KA5", on seriin/treoniin proteiinkinaas, millel on rakusisesete signaalide vahendajana oluline roll eukarüootsete rakkude arengus (jagunemises, apoptoosis ja stressi tingimustega toimetutulekul).

MSK1 ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · MSK1 ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Proteiinkinaas A

Proteiinkinaas A (PKA) on AGC kinaasiperekonna seriin- või treoniinkinaas, mille aktiivsus rakus sõltub tsükliliset adenosiin- 3´,5´-monofosfaadist (cAMP).

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaas A · Proteiinkinaas A ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Proteiinkinaas B

Proteiinkinaas B (PKB, tuntud ka kui Akt ja proteiinkinaas B-d (PKBα/β/γ) (geenid: Akt1, Akt2, Akt3) on kinaassete ensüümide perekond, mis modifitseerivad valke fosfaatrühma lisamise teel (fosforüleerides) ja liigitatakse eukarüootsete organismide valkude superperekonna proteiinkinaaside hulka. Akt on seriin/treoniinkinaas, mis reguleerib rakus mitmeid olulisi protsesse. näiteks transkriptsiooni, glükoosi metabolismi ning rakkude apoptoosi, jagunemist ja migreerumist. Hiljuti on avastatud, et laborihiirte PKB-l on tähtis roll postnataalses aju arengus. Nimetus Akt ei ole seotud valgu funktsiooniga. Jacob Furth nimetas Ak-ks hiirteliini, kellel areneb spontaanselt tüümuse lümfoom. Nimele lisatud t tähistab tümoomi. Liinist isoleeriti transformeeruv retroviirus, millele anti nimi Akt8 ning viiruse kodeeritud onkogeeni nimeks v-Akt. Hiljem hakati inimese analoogseid geene nimetama sama süsteemi järgi.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaas B · Proteiinkinaas B ja Proteiinkinaasid · Näe rohkem »

Rakk

Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk · Proteiinkinaasid ja Rakk · Näe rohkem »

Retseptor (biokeemia)

Retseptorid on raku sees või pinnal olevad valgud või valgumolekulide kooslused, mis seovad ligande ja funktsioneerivad signaaliülekandjatena.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Retseptor (biokeemia) · Proteiinkinaasid ja Retseptor (biokeemia) · Näe rohkem »

Rho-sõltuv proteiinkinaas

ROCK-I kristallstruktuur Rho-sõltuv proteiinkinaas (ROCK, Rho-kinaas) on AGC kinaasiperekonna seriin/treoniin kinaas, mille aktiveerivad Rho-perekonna väikesed GTPaasid.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rho-sõltuv proteiinkinaas · Proteiinkinaasid ja Rho-sõltuv proteiinkinaas · Näe rohkem »

Seriin

pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Seriin · Proteiinkinaasid ja Seriin · Näe rohkem »

Signaaliülekanne

rakuväline maatriks; ''Death factors'', rakusurma käivitavad faktorid. Signaaliülekanne on bioloogiliste molekulide tasemel toimuv sündmuste jada, mis võimaldab kanda edasi infot algse impulsi saabumise kohta ja kindlustada elusorganismide rakkude reageerimist väliskeskkonna muutustele.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Signaaliülekanne · Proteiinkinaasid ja Signaaliülekanne · Näe rohkem »

Substraat (biokeemia)

Substraat on biokeemias keemiline ühend, millega toimuvat reaktsiooni ensüüm katalüüsib.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Substraat (biokeemia) · Proteiinkinaasid ja Substraat (biokeemia) · Näe rohkem »

Türosiin

Türosiini molekuli graafiline kujutis Türosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C9H11NO3; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türosiin · Proteiinkinaasid ja Türosiin · Näe rohkem »

Türosiinkinaas

Türosiinkinaas e türosiini kinaas on ensüüm (proteiinkinaas), mis katalüüsib valkudes aminohappejäägi türosiini külgahelasse kuuluva aromaatse hüdroksüülrühma fosforüülimist.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Türosiinkinaas · Proteiinkinaasid ja Türosiinkinaas · Näe rohkem »

Treoniin

Treoniin (inglise threonine; lühendatult Thr või T) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH(OH)CH3.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Treoniin · Proteiinkinaasid ja Treoniin · Näe rohkem »

Tsükliinisõltuvad kinaasid

Tsükliinisõltuvad kinaasid (Cdk – cyclin-dependent kinase) on proteiinkinaasid, mis fosforüleerides valke täidavad keskset rolli rakutsükli regulatsioonis ja mis on aktiivsed vaid kompleksis tsükliiniga.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Proteiinkinaasid ja Tsükliinisõltuvad kinaasid · Näe rohkem »

Tsükliline adenosiinmonofosfaat

Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP, tsükliline AMP või 3',5'-tsükliline adenosiinmonofosfaat) on sekundaarne virgatsaine, mis osaleb paljudes bioloogilistes protsessides.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Proteiinkinaasid ja Tsükliline adenosiinmonofosfaat · Näe rohkem »

Tsütokiinid

Tsütokiinid on loomadel erinevate tuumaga rakkude vabastatavad väikesemolekulilised lahustuvad valgud ja glükoproteiinid, mis vahendavad lühiajaliselt erinevaid immuunvastuseid ja rakkudevahelist informatsiooni.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Tsütokiinid · Proteiinkinaasid ja Tsütokiinid · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud · Proteiinkinaasid ja Valgud · Näe rohkem »

Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele

Võrdlus Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid

Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 513 suhted, samas Proteiinkinaasid 46. Kuna neil ühist 26, Jaccard indeks on 4.65% = 26 / (513 + 46).

Viiteid

See artikkel näitab suhet Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Proteiinkinaasid. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:

Hei! Oleme Facebookis nüüd! »