Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees on 35 ühist asja (Unioonpeedia): Adeniin, Adenosiintrifosfaat, Aminoatsüül-tRNA süntetaas, Aminohapped, Antibiootikumid, Antikoodon, DNA, Ekson, Ensüüm, Eukarüoodid, Geen, Geeniekspressioon, Geneetiline kood, Helikaasid, Informatsiooni-RNA, Intron, Koodon, Lämmastikalused, Lipiidid, Metioniin, N-terminaalne ots, Polüpeptiidid, Rakk, Rakumembraan, Rakutuum, Ribosoom, RNA, RNA polümeraas, Splaissimine, Splaissosoom, ..., Transkriptsioon (geneetika), Translatsioon, Transpordi-RNA, Valgud, Valgusüntees prokarüootides. Laienda indeks (5 rohkem) »
Adeniin
Adeniini valem Adeniini molekuli skeem Adeniin ehk 6-aminopuriin on lämmastikalus (puriinalus), üks neljast tähtsamast nukleiinalusest nii DNA kui ka RNA koosseisus.
Adeniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Adeniin ja Valgusüntees ·
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Adenosiintrifosfaat ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Adenosiintrifosfaat ja Valgusüntees ·
Aminoatsüül-tRNA süntetaas
Tsüsteinüül-tRNA süntetaas (CysRS), mis on kompleksis tRNACys-molekuliga Aminoatsüül-tRNA süntetaas (aaRS) on ensüüm, mille ülesandeks on katalüüsida estersideme moodustumist aminohappe ja sellele vastava tRNA vahel.
Aminoatsüül-tRNA süntetaas ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Aminoatsüül-tRNA süntetaas ja Valgusüntees ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Aminohapped ja Valgusüntees ·
Antibiootikumid
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Antibiootikumid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Antibiootikumid ja Valgusüntees ·
Antikoodon
Antikoodon (inglise anticodon) on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.
Antikoodon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Antikoodon ja Valgusüntees ·
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
DNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · DNA ja Valgusüntees ·
Ekson
Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.
Ekson ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Ekson ja Valgusüntees ·
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Ensüüm ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Ensüüm ja Valgusüntees ·
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Eukarüoodid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Eukarüoodid ja Valgusüntees ·
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Geen ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Geen ja Valgusüntees ·
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Geeniekspressioon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Geeniekspressioon ja Valgusüntees ·
Geneetiline kood
"Koodipäike" Geneetiline kood on kindel vastavus nukleiinhapete (RNA) koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel.
Geneetiline kood ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Geneetiline kood ja Valgusüntees ·
Helikaasid
''E. coli'' helikaasi RuvA struktuur Helikaasid on kõigile elusorganismidele iseloomulikud elutähtsad ensüümid.
Helikaasid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Helikaasid ja Valgusüntees ·
Informatsiooni-RNA
Informatsiooni-RNA (inglise keeles messenger RNA, lühend mRNA) on RNA, mille molekulilt toimub translatsioon: informatsiooni-RNA nukleotiidijärjestuse põhjal sünteesitakse polüpeptiid.
Informatsiooni-RNA ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Informatsiooni-RNA ja Valgusüntees ·
Intron
Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.
Intron ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Intron ja Valgusüntees ·
Koodon
Koodon (inglise codon) on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik (triplett) geneetilises koodis.
Koodon ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Koodon ja Valgusüntees ·
Lämmastikalused
Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.
Lämmastikalused ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lämmastikalused ja Valgusüntees ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Lipiidid ja Valgusüntees ·
Metioniin
pisi Metioniin (lühend Met või M, valem HO2CCH(NH2)CH2CH2SCH3) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Metioniin ja Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid · Metioniin ja Valgusüntees ·
N-terminaalne ots
N-terminaalne ots ehk N-ots ehk amino-terminaalne ots on polüpeptiidahela ots, kus paikneb vaba -NH2-rühm.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja N-terminaalne ots · N-terminaalne ots ja Valgusüntees ·
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Polüpeptiidid · Polüpeptiidid ja Valgusüntees ·
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakk · Rakk ja Valgusüntees ·
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakumembraan · Rakumembraan ja Valgusüntees ·
Rakutuum
Rakutuum on kahekihilise membraaniga ümbritsetud rakuorganell, mis esineb tsütoplasmas vaid eukarüootidel.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Rakutuum · Rakutuum ja Valgusüntees ·
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Ribosoom · Ribosoom ja Valgusüntees ·
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA · RNA ja Valgusüntees ·
RNA polümeraas
RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja RNA polümeraas · RNA polümeraas ja Valgusüntees ·
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Splaissimine · Splaissimine ja Valgusüntees ·
Splaissosoom
Splaissosoom on suur ja keerukas RNA/valk-kompleks, mis lõikab eukarüootide tuumageenide primaarsetest transkriptidest välja intronid (seda protsessi nimetatakse splaissimiseks).
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Splaissosoom · Splaissosoom ja Valgusüntees ·
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transkriptsioon (geneetika) · Transkriptsioon (geneetika) ja Valgusüntees ·
Translatsioon
tRNA-de (tumesiniste ühikute) lülitumist mRNA külge. Kummagi kahe kõrvutiasetseva tRNA teises otsas liituvad aminohapped. Aminohapete progresseeruval liitumisel tekib polüpeptiidahel, mis kasvab ribosoomi teisest otsast välja. Animatsiooni lõpus on näidatud ka seda, kuidas tekkiv polüpeptiidahel läbib valgulise kanali vahendusel rakusisest membraani. Translatsioon on rakkudes toimuv molekulaarne protsess, mille käigus ribosoomid sünteesivad mRNA põhjal aminohapetest koosneva polüpeptiidahela.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Translatsioon · Translatsioon ja Valgusüntees ·
Transpordi-RNA
tRNA molekuli ruumiline struktuur Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Transpordi-RNA · Transpordi-RNA ja Valgusüntees ·
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgud · Valgud ja Valgusüntees ·
Valgusüntees prokarüootides
Valgusüntees ribosoomides. ''Small subunit'' – väike alaühik; ''large subunit'' – suur alaühik; ''amino acids'' – aminohapped; ''P-site'' – P-sait; ''A-site'' – A-sait; ''newly born protein'' – sünteesitud valk. Valgusüntees ehk translatsioon prokarüootides on protsess, mille käigus sünteesitakse eeltuumsetes organismides aminohapetest koosnevaid peptiidahelaid ehk valke.
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees prokarüootides · Valgusüntees ja Valgusüntees prokarüootides ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees ühist
- Millised on sarnasused Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees
Võrdlus Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees
Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid on 513 suhted, samas Valgusüntees 71. Kuna neil ühist 35, Jaccard indeks on 5.99% = 35 / (513 + 71).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid ja Valgusüntees. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
