Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mõõgavendade ordu ja Muhu lahing
Mõõgavendade ordu ja Muhu lahing on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Daugavgrīva, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Friedrich Benninghoven, Henriku Liivimaa kroonika, Latgalid, Legaat, Liivimaa, Liivimaa ristisõda, Liivimaa vanem riimkroonika, Novgorodi vabariik, Ojamaa, Ordumeister, Paavst, Pihkva vürstiriik, Richard Kleis, Riia, Riia peapiiskopkond, Semgalid, Semgallia piiskop, Sulev Vahtre, Taani Kuningriik, Tartu lahing (1224), Urmas Eelmäe, Valdemar II, Virumaa, Wilhelm Modenast, Wolquin.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Mõõgavendade ordu · Albert (Riia piiskop) ja Muhu lahing ·
Daugavgrīva
Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.
Daugavgrīva ja Mõõgavendade ordu · Daugavgrīva ja Muhu lahing ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Mõõgavendade ordu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Muhu lahing ·
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Enn Tarvel ja Mõõgavendade ordu · Enn Tarvel ja Muhu lahing ·
Friedrich Benninghoven
Friedrich Wilhelm Benninghoven (9. märtsil 1925 Berliin – 22. oktoober 2014 Berliin) oli saksa ajaloolane ja arhivaar.
Friedrich Benninghoven ja Mõõgavendade ordu · Friedrich Benninghoven ja Muhu lahing ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Mõõgavendade ordu · Henriku Liivimaa kroonika ja Muhu lahing ·
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Latgalid ja Mõõgavendade ordu · Latgalid ja Muhu lahing ·
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Legaat ja Mõõgavendade ordu · Legaat ja Muhu lahing ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ja Muhu lahing ·
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Liivimaa ristisõda ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ristisõda ja Muhu lahing ·
Liivimaa vanem riimkroonika
Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.
Liivimaa vanem riimkroonika ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa vanem riimkroonika ja Muhu lahing ·
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Mõõgavendade ordu ja Novgorodi vabariik · Muhu lahing ja Novgorodi vabariik ·
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Mõõgavendade ordu ja Ojamaa · Muhu lahing ja Ojamaa ·
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Mõõgavendade ordu ja Ordumeister · Muhu lahing ja Ordumeister ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Mõõgavendade ordu ja Paavst · Muhu lahing ja Paavst ·
Pihkva vürstiriik
Pihkva vürstiriik (vene Псковское княжество) oli väike riik Põhja-Euroopas.
Mõõgavendade ordu ja Pihkva vürstiriik · Muhu lahing ja Pihkva vürstiriik ·
Richard Kleis
Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.
Mõõgavendade ordu ja Richard Kleis · Muhu lahing ja Richard Kleis ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Mõõgavendade ordu ja Riia · Muhu lahing ja Riia ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Muhu lahing ja Riia peapiiskopkond ·
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Mõõgavendade ordu ja Semgalid · Muhu lahing ja Semgalid ·
Semgallia piiskop
Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.
Mõõgavendade ordu ja Semgallia piiskop · Muhu lahing ja Semgallia piiskop ·
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Mõõgavendade ordu ja Sulev Vahtre · Muhu lahing ja Sulev Vahtre ·
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Mõõgavendade ordu ja Taani Kuningriik · Muhu lahing ja Taani Kuningriik ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Mõõgavendade ordu ja Tartu lahing (1224) · Muhu lahing ja Tartu lahing (1224) ·
Urmas Eelmäe
Urmas Eelmäe (sündinud 26. märtsil 1964) on eesti ajaloolane.
Mõõgavendade ordu ja Urmas Eelmäe · Muhu lahing ja Urmas Eelmäe ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Mõõgavendade ordu ja Valdemar II · Muhu lahing ja Valdemar II ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Mõõgavendade ordu ja Virumaa · Muhu lahing ja Virumaa ·
Wilhelm Modenast
Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.
Mõõgavendade ordu ja Wilhelm Modenast · Muhu lahing ja Wilhelm Modenast ·
Wolquin
Mõõgavendade ordu meister Volkwin von Naumburg Wolquin (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwin; suri 22. septembril 1236) oli Mõõgavendade ordu teine ordumeister (1209–1236), kes juhtis ordut ristisõjas eestlaste ja teiste ümberkaudsete paganarahvastega.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõõgavendade ordu ja Muhu lahing ühist
- Millised on sarnasused Mõõgavendade ordu ja Muhu lahing
Võrdlus Mõõgavendade ordu ja Muhu lahing
Mõõgavendade ordu on 178 suhted, samas Muhu lahing 54. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 12.50% = 29 / (178 + 54).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõõgavendade ordu ja Muhu lahing. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
