Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskopkond
Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskopkond on 12 ühist asja (Unioonpeedia): Foogtkond, Harjumaa, Järvamaa, Komtuurkond, Ladina keel, Liivimaa ordu, Revala, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Valdemar II, Vana-Liivimaa, Virumaa.
Foogtkond
Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.
Foogtkond ja Mõõgavendade ordu · Foogtkond ja Tallinna piiskopkond ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Mõõgavendade ordu · Harjumaa ja Tallinna piiskopkond ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Mõõgavendade ordu · Järvamaa ja Tallinna piiskopkond ·
Komtuurkond
Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.
Komtuurkond ja Mõõgavendade ordu · Komtuurkond ja Tallinna piiskopkond ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Mõõgavendade ordu · Ladina keel ja Tallinna piiskopkond ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Mõõgavendade ordu · Liivimaa ordu ja Tallinna piiskopkond ·
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Mõõgavendade ordu ja Revala · Revala ja Tallinna piiskopkond ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Tallinna piiskopkond ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkond · Tallinna piiskopkond ja Tartu piiskopkond ·
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Mõõgavendade ordu ja Valdemar II · Tallinna piiskopkond ja Valdemar II ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa · Tallinna piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Mõõgavendade ordu ja Virumaa · Tallinna piiskopkond ja Virumaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskopkond ühist
- Millised on sarnasused Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskopkond
Võrdlus Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskopkond
Mõõgavendade ordu on 178 suhted, samas Tallinna piiskopkond 101. Kuna neil ühist 12, Jaccard indeks on 4.30% = 12 / (178 + 101).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Mõõgavendade ordu ja Tallinna piiskopkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
