Sarnasusi Maolised ja Neerud
Maolised ja Neerud on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Ajuripats, Androgeenid, Arteriool, C-vitamiin, Elund, Erütrotsüüt, Hüpotalamus, Hemipeenis, Henle ling, Hormoonid, Immuunsüsteem, Inimene, Kaksteistsõrmiksool, Kõhunääre, Kehavedelik, Kloaak, Kopsud, Kusejuha, Kusepõis, Kusesool, Kusi, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Lümfisooned, Loomad, Magu, Maks, Maolised, Metabolism, Neeru-sugusegmendid, ..., Neerupealis, Nefron, Peensool, Rinnalülid, Selgroogsed, Sperma, Tuberkuloos, Vererõhk, Veri. Laienda indeks (9 rohkem) »
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Maolised · Ajuripats ja Neerud ·
Androgeenid
Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid.
Androgeenid ja Maolised · Androgeenid ja Neerud ·
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Arteriool ja Maolised · Arteriool ja Neerud ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Maolised · C-vitamiin ja Neerud ·
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Elund ja Maolised · Elund ja Neerud ·
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Erütrotsüüt ja Maolised · Erütrotsüüt ja Neerud ·
Hüpotalamus
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa.
Hüpotalamus ja Maolised · Hüpotalamus ja Neerud ·
Hemipeenis
Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.
Hemipeenis ja Maolised · Hemipeenis ja Neerud ·
Henle ling
Henle ling (ladina ansa nephroni) on paljude selgroogsete loomade neerude nefronites paiknevate neerutorukeste U-kujuline keskosa.
Henle ling ja Maolised · Henle ling ja Neerud ·
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Hormoonid ja Maolised · Hormoonid ja Neerud ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Maolised · Immuunsüsteem ja Neerud ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Maolised · Inimene ja Neerud ·
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Kaksteistsõrmiksool ja Maolised · Kaksteistsõrmiksool ja Neerud ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Kõhunääre ja Maolised · Kõhunääre ja Neerud ·
Kehavedelik
Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik.
Kehavedelik ja Maolised · Kehavedelik ja Neerud ·
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Kloaak ja Maolised · Kloaak ja Neerud ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Maolised · Kopsud ja Neerud ·
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Kusejuha ja Maolised · Kusejuha ja Neerud ·
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Kusepõis ja Maolised · Kusepõis ja Neerud ·
Kusesool
Kusesool (ladina urodeum) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosas paikneva kloaagi keskmine osa, kuhu suubuvad kusejuhad, isastel seemnejuhad ning emastel munajuha.
Kusesool ja Maolised · Kusesool ja Neerud ·
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Kusi ja Maolised · Kusi ja Neerud ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Lümfisüsteem ja Maolised · Lümfisüsteem ja Neerud ·
Lümfisõlm
Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.
Lümfisõlm ja Maolised · Lümfisõlm ja Neerud ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Lümfisooned ja Maolised · Lümfisooned ja Neerud ·
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad ja Maolised · Loomad ja Neerud ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Magu ja Maolised · Magu ja Neerud ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Maolised · Maks ja Neerud ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Maolised · Maolised ja Neerud ·
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Maolised ja Metabolism · Metabolism ja Neerud ·
Neeru-sugusegmendid
Neeru-sugusegmentideks (inglise keeles renal sex segments) nimetatakse soomuseliste seltsi isasloomadel neerudes paiknevaid nefronite osi, mis toimivad sigimisperioodil lisa-suguelunditena.
Maolised ja Neeru-sugusegmendid · Neeru-sugusegmendid ja Neerud ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Maolised ja Neerupealis · Neerud ja Neerupealis ·
Nefron
Nefron (ladina keeles nephron; nephronum) on paljude selgroogsete loomade neerudes asuv neerukehakestest ja neerutorukestest koosnev anatoomilis-funktsionaalne üksus.
Maolised ja Nefron · Neerud ja Nefron ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Maolised ja Peensool · Neerud ja Peensool ·
Rinnalülid
Tüüpiline inimese rinnalüli külgvaates Rinnalülid (vertebrae thoracales) on selgroogsete selgroo keskosas paiknevaid lülid, mille külge kinnituvad roided.
Maolised ja Rinnalülid · Neerud ja Rinnalülid ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Maolised ja Selgroogsed · Neerud ja Selgroogsed ·
Sperma
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.
Maolised ja Sperma · Neerud ja Sperma ·
Tuberkuloos
Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.
Maolised ja Tuberkuloos · Neerud ja Tuberkuloos ·
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Maolised ja Vererõhk · Neerud ja Vererõhk ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Maolised ja Neerud ühist
- Millised on sarnasused Maolised ja Neerud
Võrdlus Maolised ja Neerud
Maolised on 661 suhted, samas Neerud 125. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 4.96% = 39 / (661 + 125).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Maolised ja Neerud. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: