Sarnasusi Neerud ja Tuberkuloos
Neerud ja Tuberkuloos on 31 ühist asja (Unioonpeedia): A-vitamiin, Ajuripats, Antibiootikumid, C-vitamiin, Etanool, Immuunsüsteem, Inimene, Kõhuõõs, Kõhukelme, Kõhunääre, Kopsud, Kuseelundid, Kusejuha, Kusi, Ladina keel, Lülisammas, Lümfisüsteem, Lümfisooned, Leepra, Magu, Maks, Maolised, Medicina, Neerupealis, Peensool, Sarkoidoos, Selgroogsed, Tuberkuloosi mükobakter, Vererõhk, Veri, ..., Vitamiinid. Laienda indeks (1 rohkem) »
A-vitamiin
A-vitamiin on retinooli taoliselt mõjuvate ainete koondnimetus, bioaktiivsete mikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin.
A-vitamiin ja Neerud · A-vitamiin ja Tuberkuloos ·
Ajuripats
pisi Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.
Ajuripats ja Neerud · Ajuripats ja Tuberkuloos ·
Antibiootikumid
Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi.
Antibiootikumid ja Neerud · Antibiootikumid ja Tuberkuloos ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Neerud · C-vitamiin ja Tuberkuloos ·
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Etanool ja Neerud · Etanool ja Tuberkuloos ·
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Immuunsüsteem ja Neerud · Immuunsüsteem ja Tuberkuloos ·
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Inimene ja Neerud · Inimene ja Tuberkuloos ·
Kõhuõõs
Kõhuõõs (ladina keeles cavum abdominis, cavitas abdominalis, cavitas abdominis) on selgroogsetel ruum, mida piiravad vahelihas, vaagnapõhi ja kõhuseinad ning mida vooderdab kõhukelme.
Kõhuõõs ja Neerud · Kõhuõõs ja Tuberkuloos ·
Kõhukelme
Kõhukelme ehk peritooneum (ladina keeles peritoneum) on õhuke kile, mis katab kõhuõõne poolt kõhuseina ja kõhuõõnes olevaid elundeid.
Kõhukelme ja Neerud · Kõhukelme ja Tuberkuloos ·
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Kõhunääre ja Neerud · Kõhunääre ja Tuberkuloos ·
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Kopsud ja Neerud · Kopsud ja Tuberkuloos ·
Kuseelundid
Kuseelundid (ladina organa urinaria) on paljude selgroogsete loomade urogenitaalsüsteemi osa.
Kuseelundid ja Neerud · Kuseelundid ja Tuberkuloos ·
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Kusejuha ja Neerud · Kusejuha ja Tuberkuloos ·
Kusi
Kusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis.
Kusi ja Neerud · Kusi ja Tuberkuloos ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Neerud · Ladina keel ja Tuberkuloos ·
Lülisammas
Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.
Lülisammas ja Neerud · Lülisammas ja Tuberkuloos ·
Lümfisüsteem
Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.
Lümfisüsteem ja Neerud · Lümfisüsteem ja Tuberkuloos ·
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Lümfisooned ja Neerud · Lümfisooned ja Tuberkuloos ·
Leepra
Leepra ehk pidalitõbi ehk Hanseni tõbi on pikka aega kestev peamiselt inimestel esinev raske nakkushaigus, mis põhjustab granulomatoosset põletikku ja mille tekitajaks on mükobakterid leepra mükobakter ja Mycobacterium lepromatosis.
Leepra ja Neerud · Leepra ja Tuberkuloos ·
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Magu ja Neerud · Magu ja Tuberkuloos ·
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Maks ja Neerud · Maks ja Tuberkuloos ·
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Maolised ja Neerud · Maolised ja Tuberkuloos ·
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Medicina ja Neerud · Medicina ja Tuberkuloos ·
Neerupealis
Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.
Neerud ja Neerupealis · Neerupealis ja Tuberkuloos ·
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Neerud ja Peensool · Peensool ja Tuberkuloos ·
Sarkoidoos
Sarkoidoos on koondnimetus inimestel (harvem teistel imetajatel) esineva teadmata etioloogiaga Th1-immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granuloome moodustava krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.
Neerud ja Sarkoidoos · Sarkoidoos ja Tuberkuloos ·
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Neerud ja Selgroogsed · Selgroogsed ja Tuberkuloos ·
Tuberkuloosi mükobakter
Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.
Neerud ja Tuberkuloosi mükobakter · Tuberkuloos ja Tuberkuloosi mükobakter ·
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Neerud ja Vererõhk · Tuberkuloos ja Vererõhk ·
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Neerud ja Veri · Tuberkuloos ja Veri ·
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neerud ja Tuberkuloos ühist
- Millised on sarnasused Neerud ja Tuberkuloos
Võrdlus Neerud ja Tuberkuloos
Neerud on 125 suhted, samas Tuberkuloos 307. Kuna neil ühist 31, Jaccard indeks on 7.18% = 31 / (125 + 307).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neerud ja Tuberkuloos. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: