Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Neumark ja Ostsiedlung
Neumark ja Ostsiedlung on 33 ühist asja (Unioonpeedia): Alamsaksa keel, Albrecht Karu, Altmark, Askania dünastia, Ülem-Sileesia, Berliin, Brandenburgi mark, Esimene maailmasõda, Kolmekümneaastane sõda, Lääneslaavlased, Magdeburg, Nõukogude Liit, Odra, Piastide dünastia, Pommeri, Poola Piastide ajal, Poola Rahvavabariik, Potsdami konverents, Poznań, Punaarmee, Rootsi suurvõimu ajastu, Saksa Demokraatlik Vabariik, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksimaa, Sakslased, Suur rahvasterändamine, ..., Szczecin, Teine maailmasõda, Ukrainlased. Laienda indeks (3 rohkem) »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Alamsaksa keel ja Neumark · Alamsaksa keel ja Ostsiedlung ·
Albrecht Karu
Albrechti mälestusmärk Spandau tsitadellis Albrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).
Albrecht Karu ja Neumark · Albrecht Karu ja Ostsiedlung ·
Altmark
Altmark Schernikaus Altmark on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmab Saksi-Anhalti põhjapoolset kolmandikku.
Altmark ja Neumark · Altmark ja Ostsiedlung ·
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Askania dünastia ja Neumark · Askania dünastia ja Ostsiedlung ·
Ülem-Sileesia
Kaasaegne Ülem-Sileesia kaart (inglise keeles) Ülem-Sileesia vappnagu seda kujutas Hugo Ströhl (1851–1919) Ülem-Sileesia (poola keeles Górny Śląsk; sileesia keeles Gōrny Ślōnsk; tšehhi keeles Horní Slezsko; saksa keeles Oberschlesien; saksa keele sileesia murdes Oberschläsing; ladina keeles Silesia Superior) on ajaloolise ja geograafilise Sileesia piirkonna kaguosa.
Ülem-Sileesia ja Neumark · Ülem-Sileesia ja Ostsiedlung ·
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Berliin ja Neumark · Berliin ja Ostsiedlung ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Neumark · Brandenburgi mark ja Ostsiedlung ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Neumark · Esimene maailmasõda ja Ostsiedlung ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Neumark · Kolmekümneaastane sõda ja Ostsiedlung ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Neumark · Lääneslaavlased ja Ostsiedlung ·
Magdeburg
Magdeburg on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa pealinn.
Magdeburg ja Neumark · Magdeburg ja Ostsiedlung ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Neumark · Nõukogude Liit ja Ostsiedlung ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Neumark ja Odra · Odra ja Ostsiedlung ·
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Neumark ja Piastide dünastia · Ostsiedlung ja Piastide dünastia ·
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Neumark ja Pommeri · Ostsiedlung ja Pommeri ·
Poola Piastide ajal
Poola Piastide ajal oli Piastide dünastia valitsemise periood 10.
Neumark ja Poola Piastide ajal · Ostsiedlung ja Poola Piastide ajal ·
Poola Rahvavabariik
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija.
Neumark ja Poola Rahvavabariik · Ostsiedlung ja Poola Rahvavabariik ·
Potsdami konverents
NSV Liidu valitsusjuht Jossif Stalin Potsdami konverentsil Potsdami konverents toimus 1945.
Neumark ja Potsdami konverents · Ostsiedlung ja Potsdami konverents ·
Poznań
13.–16. sajand) Poznań (saksa keeles Posen) on linn Lääne-Poolas.
Neumark ja Poznań · Ostsiedlung ja Poznań ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Neumark ja Punaarmee · Ostsiedlung ja Punaarmee ·
Rootsi suurvõimu ajastu
Rootsi tänapäeval (punane) ja 1658. aastal (kollane ja punane) Rootsi suurvõimu ajastu (rootsi keeles stormaktstiden) oli Rootsi ajaloos periood, mis hõlmas aastaid 1611–1718.
Neumark ja Rootsi suurvõimu ajastu · Ostsiedlung ja Rootsi suurvõimu ajastu ·
Saksa Demokraatlik Vabariik
Saksa Demokraatlik Vabariik (lühend SDV; saksa keeles Deutsche Demokratische Republik, lühend DDR), mitteametlikult Ida-Saksamaa, oli teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Neumark ja Saksa Demokraatlik Vabariik · Ostsiedlung ja Saksa Demokraatlik Vabariik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksa keel · Ostsiedlung ja Saksa keel ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Neumark ja Saksa keisririik · Ostsiedlung ja Saksa keisririik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Neumark ja Saksa ordu · Ostsiedlung ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksa-Rooma riik · Ostsiedlung ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Neumark ja Saksamaa · Ostsiedlung ja Saksamaa ·
Saksimaa
Saksimaa on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas.
Neumark ja Saksimaa · Ostsiedlung ja Saksimaa ·
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Neumark ja Sakslased · Ostsiedlung ja Sakslased ·
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Neumark ja Suur rahvasterändamine · Ostsiedlung ja Suur rahvasterändamine ·
Szczecin
Szczecin (saksa keeles Stettin; ladina keeles Stetinum) on linn Loode-Poolas Odra jõe ääres, Lääne-Pomorze vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.
Neumark ja Szczecin · Ostsiedlung ja Szczecin ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Neumark ja Teine maailmasõda · Ostsiedlung ja Teine maailmasõda ·
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Neumark ja Ostsiedlung ühist
- Millised on sarnasused Neumark ja Ostsiedlung
Võrdlus Neumark ja Ostsiedlung
Neumark on 118 suhted, samas Ostsiedlung 272. Kuna neil ühist 33, Jaccard indeks on 8.46% = 33 / (118 + 272).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Neumark ja Ostsiedlung. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
