Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nisu ja Riis
Nisu ja Riis on 62 ühist asja (Unioonpeedia): Alaniin, Aminohapped, Arginiin, Asparagiinhape, Üheidulehelised, Õled, B1-vitamiin, B2-vitamiin, B3-vitamiin, B5-vitamiin, B6-vitamiin, C-vitamiin, Carl von Linné, Eesti Entsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Fenüülalaniin, Fosfor, Glütsiin, Glutamiinhape, Gluteen, Heino Kiik, Hiina, India, Kaalium, Kalorsus, Kaltsium, Katteseemnetaimed, Kõrrelised, Kõrreliselaadsed, Kõrs, ..., Kiudained (toit), Kultuurtaim, Lõunalaius, Leht, Leutsiin, Lipiidid, Magneesium, Mangaan, Mineraaltoiteained, Naatrium, Põhjalaius, Perekond (bioloogia), Proliin, Raud, Sahhariidid, Seleen, Seriin, Sugukond (bioloogia), Suhkrud, Taimed, Tärklis, Teravili, Toitained, Tsink, Tuhk, Valgud, Valgus (kirjastus), Valiin, Vask, Vegetatsiooniperiood, Vesi, Vitamiinid. Laienda indeks (32 rohkem) »
Alaniin
Alaniini molekuli graafiline kujutis Alaniin (lühend Ala või A) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Alaniin ja Nisu · Alaniin ja Riis ·
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Aminohapped ja Nisu · Aminohapped ja Riis ·
Arginiin
Arginiin Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.
Arginiin ja Nisu · Arginiin ja Riis ·
Asparagiinhape
Asparagiinhape (inglise aspartic acid; lühend D-AA, Asp või D) on α-aminohape, mille keemiline valem on HOOCCH(NH2)CH2COOH.
Asparagiinhape ja Nisu · Asparagiinhape ja Riis ·
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Üheidulehelised ja Nisu · Üheidulehelised ja Riis ·
Õled
Õled pärast viljalõikust Õled on teravilja (peamiselt rukki ja nisu) kõrred, mida viljapeksul ei oldud veel sasitudEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).
B1-vitamiin
B1-vitamiin ehk tiamiin on koondnimetus B1-vitamiini laadset antiberibeeri ja antineuriitilist toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ning B-rühma hulka liigitatud väga termolabiilne (temperatuuritundlik) vesilahustuv vitamiin.
B1-vitamiin ja Nisu · B1-vitamiin ja Riis ·
B2-vitamiin
Riboflaviini struktuurvalem B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin on koondnimetus B2-vitamiini laadset antistomatiitset, antiglossiitset ja antidermatiitset toimet avaldavate, nii looduslike kui ka sünteetiliste ainete kohta ja B-rühma liigitatud vitamiin.
B2-vitamiin ja Nisu · B2-vitamiin ja Riis ·
B3-vitamiin
Niatsiini struktuurvalem B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
B3-vitamiin ja Nisu · B3-vitamiin ja Riis ·
B5-vitamiin
Pantoteenhappe struktuurvalem B5-vitamiin ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.
B5-vitamiin ja Nisu · B5-vitamiin ja Riis ·
B6-vitamiin
B6-vitamiin ehk antidermatiitne vitamiin on geneeriline nimetus erineva struktuuriga orgaaniliste biomolekulide ja asendamatute, valdavalt eksogeensete mikrotoitainete, mis evivad B6-vitamiini laadset toimet, kohta.
B6-vitamiin ja Nisu · B6-vitamiin ja Riis ·
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
C-vitamiin ja Nisu · C-vitamiin ja Riis ·
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Carl von Linné ja Nisu · Carl von Linné ja Riis ·
Eesti Entsüklopeedia
"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastail 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.
Eesti Entsüklopeedia ja Nisu · Eesti Entsüklopeedia ja Riis ·
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Nisu · Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Riis ·
Fenüülalaniin
Fenüülalaniin (lühend Phe või F) on organismi- ja toiduvalkudes sisalduv aromaatne α-aminohape struktuurivalemiga C6H5CH2CH(NH2)COOH.
Fenüülalaniin ja Nisu · Fenüülalaniin ja Riis ·
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Fosfor ja Nisu · Fosfor ja Riis ·
Glütsiin
pisi Glütsiin (lühend Gly või G, valem NH2CH2COOH) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Glütsiin ja Nisu · Glütsiin ja Riis ·
Glutamiinhape
Glutamiinhappe struktuur Glutamiinhappe kolmemõõtmeline struktuur Glutamiinhape (lühend Glu või E, brutovalem C5H9NO4) on toidu- ja organismivalkudes esinev happeline aminohape.
Glutamiinhape ja Nisu · Glutamiinhape ja Riis ·
Gluteen
Gluteen on taimne liitvalk, mis koosneb gliadiinist ja gluteniinist.
Gluteen ja Nisu · Gluteen ja Riis ·
Heino Kiik
Heino Kiik (14. mai 1927 Avinurme vald – 22. veebruar 2013) oli eesti kirjanik.
Heino Kiik ja Nisu · Heino Kiik ja Riis ·
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Hiina ja Nisu · Hiina ja Riis ·
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
India ja Nisu · India ja Riis ·
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Kaalium ja Nisu · Kaalium ja Riis ·
Kalorsus
Kalorsus on toidus või toiduainetes sisalduv energia hulk.
Kalorsus ja Nisu · Kalorsus ja Riis ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Nisu · Kaltsium ja Riis ·
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Katteseemnetaimed ja Nisu · Katteseemnetaimed ja Riis ·
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Kõrrelised ja Nisu · Kõrrelised ja Riis ·
Kõrreliselaadsed
Kõrreliselaadsed (Poales) on õistaimede hõimkonda üheiduleheliste klassi kuuluv rohttaimede selts.
Kõrreliselaadsed ja Nisu · Kõrreliselaadsed ja Riis ·
Kõrs
Hariliku lehistähkbambuse (''Phyllostachys bambusoides'') kõrred Kõrs on seest õõnes taimevars, mis koosneb sõlmevahedest ja sõlmedest.
Kiudained (toit)
Valik kiudainerikkaid toiduaineid ja toite Kiudained ehk ballastained on mitteseeditavad süsivesikud ja ligniin, mida leidub vaid taimses toidus.
Kiudained (toit) ja Nisu · Kiudained (toit) ja Riis ·
Kultuurtaim
Enamik aiakujunduses kasutatavaid taimi on kultuurtaimed Kultuurtaim on kultiveerimise tarbeks aretatud taimeliik või -sort.
Kultuurtaim ja Nisu · Kultuurtaim ja Riis ·
Lõunalaius
Lõunalaius on lõunapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Lõunalaius ja Nisu · Lõunalaius ja Riis ·
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Leutsiin
Leutsiin (inglise leucine; lühend Leu või L) on α-aminohape, mille keemiline valem on HO2CCH(NH2)CH2CH(CH3)2.
Leutsiin ja Nisu · Leutsiin ja Riis ·
Lipiidid
Seebi lipiidide "saared" seebimulli 250-kordsel suurendamisel Lipiidid on väga mitmekesise struktuuriga orgaaniliste biomolekulide, enamasti estrilise ehitusega vees mittelahustuvate ühendite rühm.
Lipiidid ja Nisu · Lipiidid ja Riis ·
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Magneesium ja Nisu · Magneesium ja Riis ·
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Mangaan ja Nisu · Mangaan ja Riis ·
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Mineraaltoiteained ja Nisu · Mineraaltoiteained ja Riis ·
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Naatrium ja Nisu · Naatrium ja Riis ·
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Nisu ja Põhjalaius · Põhjalaius ja Riis ·
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Nisu ja Perekond (bioloogia) · Perekond (bioloogia) ja Riis ·
Proliin
zwitteriooni kujul. Vasakul ''L''-proliin, paremal ''D''-proliin. Proliin (süstemaatiline nimetus: pürrolidiin-2-karboksüülhape) on looduslik aminohape, mis on ainsana tsükliline ja sisaldab aminorühma asemel sekundaarset amiini.
Nisu ja Proliin · Proliin ja Riis ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Nisu ja Sahhariidid · Riis ja Sahhariidid ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Nisu ja Seleen · Riis ja Seleen ·
Seriin
pisi Seriin (C3H7NO3, lühend Ser või S) on aminohape, mis esineb enamikus valkudes.
Nisu ja Seriin · Riis ja Seriin ·
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Nisu ja Sugukond (bioloogia) · Riis ja Sugukond (bioloogia) ·
Suhkrud
Sahharoos Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass.
Nisu ja Suhkrud · Riis ja Suhkrud ·
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Nisu ja Taimed · Riis ja Taimed ·
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Nisu ja Tärklis · Riis ja Tärklis ·
Teravili
Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.
Nisu ja Teravili · Riis ja Teravili ·
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Nisu ja Toitained · Riis ja Toitained ·
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Nisu ja Tsink · Riis ja Tsink ·
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Nisu ja Valgud · Riis ja Valgud ·
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Nisu ja Valgus (kirjastus) · Riis ja Valgus (kirjastus) ·
Valiin
Valiinimolekuli struktuurivalem Valiin (lühend Val või V) on üks kahekümnest α-aminohappest.
Nisu ja Valiin · Riis ja Valiin ·
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Nisu ja Vegetatsiooniperiood · Riis ja Vegetatsiooniperiood ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nisu ja Riis ühist
- Millised on sarnasused Nisu ja Riis
Võrdlus Nisu ja Riis
Nisu on 160 suhted, samas Riis 91. Kuna neil ühist 62, Jaccard indeks on 24.70% = 62 / (160 + 91).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nisu ja Riis. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
