Sarnasusi Norra ajalugu ja Svend Harkhabe
Norra ajalugu ja Svend Harkhabe on 17 ühist asja (Unioonpeedia): Šotimaa, Harald II (Taani), Harald Sinihammas, Inglismaa, Inglismaa kuningas, Knud Suur, Kristlus, Norra, Norra kuningas, Olav II Haraldsson, Olav Tryggvason, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Rootsi kuningas, Svolderi merelahing, Taani, Taani kuningas, Vendid.
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Šotimaa ja Norra ajalugu · Šotimaa ja Svend Harkhabe ·
Harald II (Taani)
Harald II (umbes 994 – 1018) oli Taani kuningas aastatel 1014–1018.
Harald II (Taani) ja Norra ajalugu · Harald II (Taani) ja Svend Harkhabe ·
Harald Sinihammas
Munk Poppo ristib Harald Sinihammast Harald Sinihammas (Taanis Harald I, taani keeles Harald Blåtand, vanapõhja keeles Haraldr blátönn; norra keeles Harald Blåtann; umbes 910 – umbes 986 Jomsborg) oli Taani kuningas alates 958 ja Norra kuningas alates 976 kuni surmani umbes 986.
Harald Sinihammas ja Norra ajalugu · Harald Sinihammas ja Svend Harkhabe ·
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Inglismaa ja Norra ajalugu · Inglismaa ja Svend Harkhabe ·
Inglismaa kuningas
Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.
Inglismaa kuningas ja Norra ajalugu · Inglismaa kuningas ja Svend Harkhabe ·
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Knud Suur ja Norra ajalugu · Knud Suur ja Svend Harkhabe ·
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus ja Norra ajalugu · Kristlus ja Svend Harkhabe ·
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Norra ja Norra ajalugu · Norra ja Svend Harkhabe ·
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Norra ajalugu ja Norra kuningas · Norra kuningas ja Svend Harkhabe ·
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Norra ajalugu ja Olav II Haraldsson · Olav II Haraldsson ja Svend Harkhabe ·
Olav Tryggvason
Olav Tryggvason Norra kuningana. Peter Nicolai Arbo maal Olav I Tryggvason (ka Olaf I Tryggvesson, eestipäraselt Olav Tryggvepoeg; umbes 963 – 9. september 1000) oli Norra kuningas aastatel 995–1000.
Norra ajalugu ja Olav Tryggvason · Olav Tryggvason ja Svend Harkhabe ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Norra ajalugu ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Svend Harkhabe ·
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Norra ajalugu ja Rootsi kuningas · Rootsi kuningas ja Svend Harkhabe ·
Svolderi merelahing
Svolderi merelahingu viimane staadium: Eiríkr Hákonarson ja tema mehed Ormen Lange pardal Svolderi merelahing toimus 1000.
Norra ajalugu ja Svolderi merelahing · Svend Harkhabe ja Svolderi merelahing ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Norra ajalugu ja Taani · Svend Harkhabe ja Taani ·
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Norra ajalugu ja Taani kuningas · Svend Harkhabe ja Taani kuningas ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Norra ajalugu ja Svend Harkhabe ühist
- Millised on sarnasused Norra ajalugu ja Svend Harkhabe
Võrdlus Norra ajalugu ja Svend Harkhabe
Norra ajalugu on 273 suhted, samas Svend Harkhabe 38. Kuna neil ühist 17, Jaccard indeks on 5.47% = 17 / (273 + 38).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Norra ajalugu ja Svend Harkhabe. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: