Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius
Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius on 38 ühist asja (Unioonpeedia): Antant, Šiauliai, Białystok, Brest-Litovski rahuleping, Daugavpils, Grodna, Ida-Euroopa, Józef Piłsudski, Jukums Vācietis, Kiiev, Leedu, Leedu-Valgevene NSV, Liepāja, Minsk, Nõukogude Liidu sissetung Poolasse, Nõukogude Liit, Novembrirevolutsioon, Panevėžys, Pihkva, Połack, Poola, Punaarmee, Riia, Rzeczpospolita, Saksa keisririik, Soome laht, Trakai, Ukraina, Valgevene, Valgevene NSV, ..., Varssavi, Veebruar, Vene SFNV, Vladimir Lenin, 12. juuli, 19. aprill, 27. veebruar, 7. juuli. Laienda indeks (8 rohkem) »
Antant
Sõjalised liidud 1914. aastal Antant (inglise keeles Triple Entente, prantsuse keeles Triple-Entente, vene keeles Антанта) oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel.
Antant ja Nõukogude-Poola sõda · Antant ja Vilnius ·
Šiauliai
Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.
Šiauliai ja Nõukogude-Poola sõda · Šiauliai ja Vilnius ·
Białystok
Branicki loss (''Palac Branickich'') Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn.
Białystok ja Nõukogude-Poola sõda · Białystok ja Vilnius ·
Brest-Litovski rahuleping
Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.
Brest-Litovski rahuleping ja Nõukogude-Poola sõda · Brest-Litovski rahuleping ja Vilnius ·
Daugavpils
Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.
Daugavpils ja Nõukogude-Poola sõda · Daugavpils ja Vilnius ·
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Grodna ja Nõukogude-Poola sõda · Grodna ja Vilnius ·
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Ida-Euroopa ja Nõukogude-Poola sõda · Ida-Euroopa ja Vilnius ·
Józef Piłsudski
Józef Klemens Piłsudski (5. detsember 1867 Zułów (praegu Zalavas), Vilno kubermang, Venemaa Keisririik – 12. mai 1935 Varssavi, Poola) oli Poola sõjaväelane (marssal) ja riigitegelane, Poola sõjaväe rajaja.
Józef Piłsudski ja Nõukogude-Poola sõda · Józef Piłsudski ja Vilnius ·
Jukums Vācietis
Venemaa Keisririigi sõjaväelane Jukums Vācietis Jukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; (11.vkj/23. november 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane. Jukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia. Ta võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks. Oktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele. 1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus. 18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики). 1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, "kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks. 1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses. Vācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957. Kategooria:Läti inimesed Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased Kategooria:Läti kütid Kategooria:2. järgu armeekomandörid Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937.
Jukums Vācietis ja Nõukogude-Poola sõda · Jukums Vācietis ja Vilnius ·
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Kiiev ja Nõukogude-Poola sõda · Kiiev ja Vilnius ·
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Leedu ja Nõukogude-Poola sõda · Leedu ja Vilnius ·
Leedu-Valgevene NSV
Leedu-Valgevene NSV (Litbel) oli veebruarist augustini 1919 eksisteerinud riik.
Leedu-Valgevene NSV ja Nõukogude-Poola sõda · Leedu-Valgevene NSV ja Vilnius ·
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Liepāja ja Nõukogude-Poola sõda · Liepāja ja Vilnius ·
Minsk
Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.
Minsk ja Nõukogude-Poola sõda · Minsk ja Vilnius ·
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.
Nõukogude Liidu sissetung Poolasse ja Nõukogude-Poola sõda · Nõukogude Liidu sissetung Poolasse ja Vilnius ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Nõukogude-Poola sõda · Nõukogude Liit ja Vilnius ·
Novembrirevolutsioon
Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.
Nõukogude-Poola sõda ja Novembrirevolutsioon · Novembrirevolutsioon ja Vilnius ·
Panevėžys
Panevėžys (on Leedu suuruselt viies linn; Panevėžysi rajooni, Velžysi valla ja Panevėžysi valla keskus. Asub Leedu põhjaosas Nevėžyse jõe kaldal, Via Baltica ääres. Panevėžys asub merepinnast 61 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Daugavpilsi vaheline raudtee, ka algab sealsest raudteejaamast Aukštaitija kitsarööpmeline raudtee. Linna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis. Panevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut (Kalnapilis), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha, piima ja lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB "Lietkabelis", radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB "ADAX" ja UAB "Panevėžio Aurida", mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Kuni 2006. aastani oli suurim ettevõte kineskoope valmistav AB "Ekranas". Vaatamisväärsusteks on 1929. aastal valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik 1803. aastast, Peeter-Pauli kirik 1835. aastast, kabel 1939. aastast, õigeusu kirik 1892. aastast, vanausuliste kirik 1926. aastast, luteri kirik 1854. aastast, draamateatri hoone 1925. aastast ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.
Nõukogude-Poola sõda ja Panevėžys · Panevėžys ja Vilnius ·
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Nõukogude-Poola sõda ja Pihkva · Pihkva ja Vilnius ·
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Nõukogude-Poola sõda ja Połack · Połack ja Vilnius ·
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Nõukogude-Poola sõda ja Poola · Poola ja Vilnius ·
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Nõukogude-Poola sõda ja Punaarmee · Punaarmee ja Vilnius ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Nõukogude-Poola sõda ja Riia · Riia ja Vilnius ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Nõukogude-Poola sõda ja Rzeczpospolita · Rzeczpospolita ja Vilnius ·
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Nõukogude-Poola sõda ja Saksa keisririik · Saksa keisririik ja Vilnius ·
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Nõukogude-Poola sõda ja Soome laht · Soome laht ja Vilnius ·
Trakai
Trakai (poola Troki või Nowe Troki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas, Trakai rajooni ja Trakai valla keskus.
Nõukogude-Poola sõda ja Trakai · Trakai ja Vilnius ·
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Nõukogude-Poola sõda ja Ukraina · Ukraina ja Vilnius ·
Valgevene
Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.
Nõukogude-Poola sõda ja Valgevene · Valgevene ja Vilnius ·
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Nõukogude-Poola sõda ja Valgevene NSV · Valgevene NSV ja Vilnius ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Nõukogude-Poola sõda ja Varssavi · Varssavi ja Vilnius ·
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Nõukogude-Poola sõda ja Veebruar · Veebruar ja Vilnius ·
Vene SFNV
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, lühend VSFNV (vene keeles Российская Социалистическая Федеративная Советская Республика, РСФСР) oli Venemaa Nõukogude Vabariigi ametlik nimi 19. juulist 1918 kuni 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1937.
Nõukogude-Poola sõda ja Vene SFNV · Vene SFNV ja Vilnius ·
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Nõukogude-Poola sõda ja Vladimir Lenin · Vilnius ja Vladimir Lenin ·
12. juuli
12.
12. juuli ja Nõukogude-Poola sõda · 12. juuli ja Vilnius ·
19. aprill
19.
19. aprill ja Nõukogude-Poola sõda · 19. aprill ja Vilnius ·
27. veebruar
27.
27. veebruar ja Nõukogude-Poola sõda · 27. veebruar ja Vilnius ·
7. juuli
7.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius ühist
- Millised on sarnasused Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius
Võrdlus Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius
Nõukogude-Poola sõda on 161 suhted, samas Vilnius 269. Kuna neil ühist 38, Jaccard indeks on 8.84% = 38 / (161 + 269).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Nõukogude-Poola sõda ja Vilnius. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
