Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Poola ja Poola Kuningriik
Poola ja Poola Kuningriik on 40 ühist asja (Unioonpeedia): Bydgoszcz, Gdańsk, Gniezno, Grünwaldi lahing, Iseseisvus, Jagiełło ülikool, Jogaila, Kašuubid, Kazimierz III, Kraków, Krevo unioon, Lajos I, Läänemeri, Lääneslaavlased, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Lublini unioon, Mieszko I, Moskva suurvürstiriik, Odra, Põhjala ristisõjad, Personaalunioon, Piastide dünastia, Poola keel, Poola kuningas, Poola Kuningriik, Poola linnuste ja losside loend, Poola zlott, Rzeczpospolita, Saksa ordu, ..., Saksa-Rooma riik, Sileesia, Stanisław II, Toruń, Varssavi, Vürst, Vendid, Wisła, Wrocław, 13. sajand. Laienda indeks (10 rohkem) »
Bydgoszcz
Bydgoszcz (saksa keeles Bromberg) on maakonnaõigustega linn Poolas Brda suubumiskohas Wisłasse.
Bydgoszcz ja Poola · Bydgoszcz ja Poola Kuningriik ·
Gdańsk
Gdańsk (kašuubi Gduńsk, saksa Danzig, ladina Gedania, Dantiscum) on linn Poolas Gdański lahe ääres Motława jõel Wisła suudmes.
Gdańsk ja Poola · Gdańsk ja Poola Kuningriik ·
Gniezno
Gniezno (saksa Gnesen) on 70 000 (2014.) elanikuga linn Poola lääneosa keskel, 50 km Poznańist idas.
Gniezno ja Poola · Gniezno ja Poola Kuningriik ·
Grünwaldi lahing
Lahingutegevuse kaart (1410–1411) Grünwaldi lahing ehk Tannenbergi lahing ehk leedupäraselt Žalgirise lahing toimus 15. juulil 1410 Saksa ordu ja Poola-Leedu vägede vahel tänapäeva Poola aladel.
Grünwaldi lahing ja Poola · Grünwaldi lahing ja Poola Kuningriik ·
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Iseseisvus ja Poola · Iseseisvus ja Poola Kuningriik ·
Jagiełło ülikool
Collegium Novum on ülikooli peahoone (2008) Krakówi ülikool (õieti Jagiełło ülikool; poola keeles Uniwersytet Jagielloński; ladina keeles Universitas Iagellonica Cracoviensis) on ülikool Poolas Krakówis.
Jagiełło ülikool ja Poola · Jagiełło ülikool ja Poola Kuningriik ·
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434. Jogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas. Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal. Peale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepooolse osa suveräänne valitseja.
Jogaila ja Poola · Jogaila ja Poola Kuningriik ·
Kašuubid
Kašuubide lipp Rahvarõivais kašuubi neiu Pomorze pealinn- linn elanike arvuga üle 200 000- maakonnalinnad- muud linnad- külad-vallakeskusedBôłt – Läänemeri Kašuubid (endanimetus kaszëbi) on lääneslaavi rahvas (poolakate subetnos) Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas.
Kašuubid ja Poola · Kašuubid ja Poola Kuningriik ·
Kazimierz III
Kazimierz III Suur (poola keeles Kazimierz III Wielki); (30. aprill 1310 – 5. november 1370) oli Poola kuningas aastail 1333–1370, viimane Poola kuningas Piastide dünastiast.
Kazimierz III ja Poola · Kazimierz III ja Poola Kuningriik ·
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Kraków ja Poola · Kraków ja Poola Kuningriik ·
Krevo unioon
Władysław II Jagiełło. Jan Matejko maal Krevo unioon (poola keeles Unia w Krewie, leedu keeles Krėvos sutartis, valgevene keeles Крэўская унія) on leping, mille Leedu suurvürst Jogaila ja Poola kuninganna Jadwiga sõlmisid 14. augustil 1385 Kreva lossis Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendamise kohta.
Krevo unioon ja Poola · Krevo unioon ja Poola Kuningriik ·
Lajos I
kuningas Ludwik I Lajos I (hääldus; ka Lajos Suur, ungari I. Nagy Lajos; 5. märts 1326 – 10. september 1382) oli Ungari kuningas alates 1342 ning Poola kuningas (Ludwik I nime all) alates 1370 kuni oma surmani.
Lajos I ja Poola · Lajos I ja Poola Kuningriik ·
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Läänemeri ja Poola · Läänemeri ja Poola Kuningriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Poola · Lääneslaavlased ja Poola Kuningriik ·
Leedu suurvürst
Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.
Leedu suurvürst ja Poola · Leedu suurvürst ja Poola Kuningriik ·
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Leedu suurvürstiriik ja Poola · Leedu suurvürstiriik ja Poola Kuningriik ·
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Lublini unioon ja Poola · Lublini unioon ja Poola Kuningriik ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Poola · Mieszko I ja Poola Kuningriik ·
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Moskva suurvürstiriik ja Poola · Moskva suurvürstiriik ja Poola Kuningriik ·
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Odra ja Poola · Odra ja Poola Kuningriik ·
Põhjala ristisõjad
Põhjala ristisõjad ehk Läänemere ristisõjad olid 12.–15.
Põhjala ristisõjad ja Poola · Põhjala ristisõjad ja Poola Kuningriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Personaalunioon ja Poola · Personaalunioon ja Poola Kuningriik ·
Piastide dünastia
Piastide dünastia oli esimene ajalooline Poola valitsev dünastia.
Piastide dünastia ja Poola · Piastide dünastia ja Poola Kuningriik ·
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Poola ja Poola keel · Poola Kuningriik ja Poola keel ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Poola ja Poola kuningas · Poola Kuningriik ja Poola kuningas ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Poola Kuningriik ·
Poola linnuste ja losside loend
Poola linnuste ja losside loend.
Poola ja Poola linnuste ja losside loend · Poola Kuningriik ja Poola linnuste ja losside loend ·
Poola zlott
Poola zlott (poola keeles złoty, 'kuldne'; lühendina zł) on Poola rahaühik.
Poola ja Poola zlott · Poola Kuningriik ja Poola zlott ·
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Poola ja Rzeczpospolita · Poola Kuningriik ja Rzeczpospolita ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Poola ja Saksa ordu · Poola Kuningriik ja Saksa ordu ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Poola ja Saksa-Rooma riik · Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Poola ja Sileesia · Poola Kuningriik ja Sileesia ·
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Poola ja Stanisław II · Poola Kuningriik ja Stanisław II ·
Toruń
Toruńi raekoda Toruń (saksa keeles Thorn) on maakonnaõigustega linn põhja-Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas.
Poola ja Toruń · Poola Kuningriik ja Toruń ·
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Poola ja Varssavi · Poola Kuningriik ja Varssavi ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Poola ja Vürst · Poola Kuningriik ja Vürst ·
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Poola ja Vendid · Poola Kuningriik ja Vendid ·
Wisła
Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła jõgikond Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.
Poola ja Wisła · Poola Kuningriik ja Wisła ·
Wrocław
Wrocław (saksa Breslau, ladina Vratislavia, tšehhi Vratislav) on linn Poola lääneosas, Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus.
Poola ja Wrocław · Poola Kuningriik ja Wrocław ·
13. sajand
13.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Poola ja Poola Kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Poola ja Poola Kuningriik
Võrdlus Poola ja Poola Kuningriik
Poola on 201 suhted, samas Poola Kuningriik 175. Kuna neil ühist 40, Jaccard indeks on 10.64% = 40 / (201 + 175).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Poola ja Poola Kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
