Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Põhjasõda Eesti alal ja Taube
Põhjasõda Eesti alal ja Taube on 28 ühist asja (Unioonpeedia): Eestimaa, Eestimaa kindralkuberneride loend, Eestimaa rüütelkond, Harjumaa, Järvamaa, Kose kihelkond, Kuramaa, Läänemaa, Lüganuse kihelkond, Liivimaa, Liivimaa aadlilipkond, Liivimaa rüütelkond, Marssal, Narva, Ooberst, Poola kuningas, Preisi kuningriik, Rakvere, Rootsi aeg, Saksimaa kuurvürst, Saksimaa kuurvürstiriik, Taani, Tartu, Tartumaa, Uusikaupunki rahu, Vabahärra, Virumaa, 7. juuli.
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Eestimaa ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa ja Taube ·
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Eestimaa kindralkuberneride loend ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa kindralkuberneride loend ja Taube ·
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Eestimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Eestimaa rüütelkond ja Taube ·
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Harjumaa ja Põhjasõda Eesti alal · Harjumaa ja Taube ·
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Järvamaa ja Põhjasõda Eesti alal · Järvamaa ja Taube ·
Kose kihelkond
Kose kirik Kose kihelkond (lühend Kos, saksa keeles Kirchspiel Kosch) on ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangu Harju kreisis ja Harjumaa kaguosas.
Kose kihelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Kose kihelkond ja Taube ·
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Kuramaa ja Põhjasõda Eesti alal · Kuramaa ja Taube ·
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Läänemaa ja Põhjasõda Eesti alal · Läänemaa ja Taube ·
Lüganuse kihelkond
Lüganuse kirik 1900. aastatel Mälestuskivi Lüganuse kiriku ees Lüganuse kihelkond (lühend Lüg) on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ning Viru/Rakvere kreisis, Eestimaa kubermangus.
Lüganuse kihelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Lüganuse kihelkond ja Taube ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa ja Taube ·
Liivimaa aadlilipkond
Liivimaa aadlilipkond (rootsi Livländska adelsfanan) oli Liivimaal ratsateenistuskohustuse alusel loodud ratsaväeosa, mis eksisteeris keskajast kuni 1710.
Liivimaa aadlilipkond ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa aadlilipkond ja Taube ·
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda Eesti alal · Liivimaa rüütelkond ja Taube ·
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Marssal ja Põhjasõda Eesti alal · Marssal ja Taube ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Põhjasõda Eesti alal · Narva ja Taube ·
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Ooberst ja Põhjasõda Eesti alal · Ooberst ja Taube ·
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Põhjasõda Eesti alal ja Poola kuningas · Poola kuningas ja Taube ·
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Põhjasõda Eesti alal ja Preisi kuningriik · Preisi kuningriik ja Taube ·
Rakvere
Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.
Põhjasõda Eesti alal ja Rakvere · Rakvere ja Taube ·
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Põhjasõda Eesti alal ja Rootsi aeg · Rootsi aeg ja Taube ·
Saksimaa kuurvürst
Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.
Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürst · Saksimaa kuurvürst ja Taube ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Põhjasõda Eesti alal ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa kuurvürstiriik ja Taube ·
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Põhjasõda Eesti alal ja Taani · Taani ja Taube ·
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartu · Tartu ja Taube ·
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Põhjasõda Eesti alal ja Tartumaa · Tartumaa ja Taube ·
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Põhjasõda Eesti alal ja Uusikaupunki rahu · Taube ja Uusikaupunki rahu ·
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Põhjasõda Eesti alal ja Vabahärra · Taube ja Vabahärra ·
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Põhjasõda Eesti alal ja Virumaa · Taube ja Virumaa ·
7. juuli
7.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Põhjasõda Eesti alal ja Taube ühist
- Millised on sarnasused Põhjasõda Eesti alal ja Taube
Võrdlus Põhjasõda Eesti alal ja Taube
Põhjasõda Eesti alal on 374 suhted, samas Taube 187. Kuna neil ühist 28, Jaccard indeks on 4.99% = 28 / (374 + 187).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Põhjasõda Eesti alal ja Taube. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
