Sarnasusi Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa
Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa on 29 ühist asja (Unioonpeedia): Albert (Riia piiskop), Foogt, Frederik II, Katoliiklus, Lübecki õigus, Lihula komtuurkond, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa ordu, Maaisand, Maasilinna foogtkond, Magnus, Mõõgavendade ordu, Pärnu komtuurkond, Piiskop, Piiskopkond, Riia, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riigivürst, Saare-Lääne piiskop, Saaremaa, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Stift, Uskmatu, Viljandi, Wilhelm von Hohenzollern, 15. sajand.
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Albert (Riia piiskop) ja Saare-Lääne piiskopkond · Albert (Riia piiskop) ja Vana-Liivimaa ·
Foogt
Foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik.
Foogt ja Saare-Lääne piiskopkond · Foogt ja Vana-Liivimaa ·
Frederik II
Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.
Frederik II ja Saare-Lääne piiskopkond · Frederik II ja Vana-Liivimaa ·
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Katoliiklus ja Saare-Lääne piiskopkond · Katoliiklus ja Vana-Liivimaa ·
Lübecki õigus
Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik (linnaõigus), mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.
Lübecki õigus ja Saare-Lääne piiskopkond · Lübecki õigus ja Vana-Liivimaa ·
Lihula komtuurkond
Lihula komtuurkonna alad (punane). Lihula komtuurkond oli Liivi ordu valdus (saksa keeles Gebiet) Läänemaal 13.–15. sajandil.
Lihula komtuurkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Lihula komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Saare-Lääne piiskopkond · Liivi sõda ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Liivimaa ja Saare-Lääne piiskopkond · Liivimaa ja Vana-Liivimaa ·
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Liivimaa ordu ja Saare-Lääne piiskopkond · Liivimaa ordu ja Vana-Liivimaa ·
Maaisand
Maaisand ehk maaemand on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör/süserään.
Maaisand ja Saare-Lääne piiskopkond · Maaisand ja Vana-Liivimaa ·
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Maasilinna foogtkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Maasilinna foogtkond ja Vana-Liivimaa ·
Magnus
Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.
Magnus ja Saare-Lääne piiskopkond · Magnus ja Vana-Liivimaa ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Saare-Lääne piiskopkond · Mõõgavendade ordu ja Vana-Liivimaa ·
Pärnu komtuurkond
Pärnu komtuurkonna alad (punane ja roosakas). Pärnu komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Pärnu komtuurkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Pärnu komtuurkond ja Vana-Liivimaa ·
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Piiskop ja Saare-Lääne piiskopkond · Piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Piiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Riia ja Saare-Lääne piiskopkond · Riia ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskop
Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.
Riia peapiiskop ja Saare-Lääne piiskopkond · Riia peapiiskop ja Vana-Liivimaa ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond · Riia peapiiskopkond ja Vana-Liivimaa ·
Riigivürst
Riigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.
Riigivürst ja Saare-Lääne piiskopkond · Riigivürst ja Vana-Liivimaa ·
Saare-Lääne piiskop
Saare-Lääne piiskoppide loend Kuressaare piiskopilinnuses Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.
Saare-Lääne piiskop ja Saare-Lääne piiskopkond · Saare-Lääne piiskop ja Vana-Liivimaa ·
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Saare-Lääne piiskopkond ja Saaremaa · Saaremaa ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saare-Lääne piiskopkond ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Vana-Liivimaa ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saare-Lääne piiskopkond ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Vana-Liivimaa ·
Stift
Stift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.
Saare-Lääne piiskopkond ja Stift · Stift ja Vana-Liivimaa ·
Uskmatu
Uskmatu e. ilmalik ("truudusetu") on mõnes religioonis kasutatav mõiste nende kohta, keda süüdistatakse uskmatuses oma religiooni kesksetesse tõekspidamistesse, mõne teise religiooni esindajate või uskmatute vastu.
Saare-Lääne piiskopkond ja Uskmatu · Uskmatu ja Vana-Liivimaa ·
Viljandi
Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna halduskeskus.
Saare-Lääne piiskopkond ja Viljandi · Vana-Liivimaa ja Viljandi ·
Wilhelm von Hohenzollern
Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.
Saare-Lääne piiskopkond ja Wilhelm von Hohenzollern · Vana-Liivimaa ja Wilhelm von Hohenzollern ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Saare-Lääne piiskopkond · 15. sajand ja Vana-Liivimaa ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa ühist
- Millised on sarnasused Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa
Võrdlus Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa
Saare-Lääne piiskopkond on 102 suhted, samas Vana-Liivimaa 148. Kuna neil ühist 29, Jaccard indeks on 11.60% = 29 / (102 + 148).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saare-Lääne piiskopkond ja Vana-Liivimaa. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: