Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik on 39 ühist asja (Unioonpeedia): Aachen, Adelheid, Alam-Lotring, Aristokraatia, Augsburg, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Hertsog, Hertsogkond, Investituuritüli, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (keskaegne), Ivrea mark, Johannes XII, Kirikuriik, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Lääneslaavlased, Lechi lahing (955), Lombardia raudkroon, Lotringi hertsogkond, Meißeni markkrahvkond, Mieszko I, Paavst, Pavia, Piiskopkond, Rooma, Saksa kuningas, ..., Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Tšehhi kuningriik, Ungari vürstiriik, Verona mark, Welfid. Laienda indeks (9 rohkem) »
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Aachen ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Aachen ja Saksamaa kuningriik ·
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Adelheid ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Adelheid ja Saksamaa kuningriik ·
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Alam-Lotring ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Alam-Lotring ja Saksamaa kuningriik ·
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Aristokraatia ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Aristokraatia ja Saksamaa kuningriik ·
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Augsburg ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Augsburg ja Saksamaa kuningriik ·
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Baieri hertsog ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Baieri hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Baieri hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Hõimuhertsogkonnad ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Hertsog ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Hertsog ja Saksamaa kuningriik ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Investituuritüli ja Saksamaa kuningriik ·
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Itaalia kuningas ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Itaalia kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik ·
Ivrea mark
Ivrea mark oli suur piirikrahvkond keskaegse Itaalia kuningriigi loodeosas 9.
Ivrea mark ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Ivrea mark ja Saksamaa kuningriik ·
Johannes XII
Johannes XII, ladinapäraselt Ioannes XII (Ottaviano Spoletost, Octavianus või Ottaviano dei Conti di Tuscolo, 937– 964) oli paavst 955–964, seejuures 963–964 koos Leo VIII-ga.
Johannes XII ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Johannes XII ja Saksamaa kuningriik ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Kirikuriik ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kirikuriik ja Saksamaa kuningriik ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ·
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Lääneslaavlased ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Lääneslaavlased ja Saksamaa kuningriik ·
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Lechi lahing (955) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Lechi lahing (955) ja Saksamaa kuningriik ·
Lombardia raudkroon
Raudkroon Lombardia raudne kroon. Illustratsioon Cesare Cantù raamatus "Grande illustrazione del Lombardo-Veneto ossia storia delle città, dei borghi, comuni, castelli, ecc. fino ai tempi moderni" Lombardia raudkroon, ka Raudkroon, (corona ferrea või corona di ferro) on langobardide kuningakroon, mis kuulub vanimate Euroopa kuningate võimumärkide hulka.
Lombardia raudkroon ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Lombardia raudkroon ja Saksamaa kuningriik ·
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Lotringi hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Lotringi hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Meißeni markkrahvkond ja Saksamaa kuningriik ·
Mieszko I
Poola vürst Mieszko I Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960.
Mieszko I ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Mieszko I ja Saksamaa kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst · Paavst ja Saksamaa kuningriik ·
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Pavia · Pavia ja Saksamaa kuningriik ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Piiskopkond · Piiskopkond ja Saksamaa kuningriik ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma · Rooma ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser · Saksa-Rooma keiser ja Saksamaa kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksi dünastia · Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik · Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik ·
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Ungari vürstiriik · Saksamaa kuningriik ja Ungari vürstiriik ·
Verona mark
Itaalia aasta 1050 paiku; Verona mark asub kaardil üleval paremal. Verona ja Aquileia mark oli suur Itaalia kirdeosas asunud keskaegne Saksa-Rooma riigi mark (piiriala), mille keskusteks olid Verona ja Aquileia linnad.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Verona mark · Saksamaa kuningriik ja Verona mark ·
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Welfid · Saksamaa kuningriik ja Welfid ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik
Võrdlus Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik
Otto I (Saksa-Rooma keiser) on 96 suhted, samas Saksamaa kuningriik 172. Kuna neil ühist 39, Jaccard indeks on 14.55% = 39 / (96 + 172).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
