Sarnasusi Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop
Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop on 32 ühist asja (Unioonpeedia): Augsburg, Brandenburgi mark, Burgundia kuningriik, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Hertsog, Hertsogkond, Investituuritüli, Itaalia kuningriik (keskaegne), Karl IV, Karl V, Karolingide impeerium, Kölni kuurvürstkond, Keisririigi ringkonnad, Kirikuriik, Kuurvürst, Meißeni markkrahvkond, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Philipp (Saksa kuningas), Piiskopkond, Rooma, Rooma keisririik, Rooma kuuria, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Trieri kuurvürstkond, ..., Vürst, 1356. aasta kuldbulla. Laienda indeks (2 rohkem) »
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Augsburg ja Saksamaa kuningriik · Augsburg ja Vürstlik piiskop ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksamaa kuningriik · Brandenburgi mark ja Vürstlik piiskop ·
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Burgundia kuningriik ja Saksamaa kuningriik · Burgundia kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Vürstlik piiskop ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Hõimuhertsogkonnad ja Saksamaa kuningriik · Hõimuhertsogkonnad ja Vürstlik piiskop ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik · Heinrich I Linnupüüdja ja Vürstlik piiskop ·
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Hertsog ja Saksamaa kuningriik · Hertsog ja Vürstlik piiskop ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Hertsogkond ja Vürstlik piiskop ·
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Investituuritüli ja Saksamaa kuningriik · Investituuritüli ja Vürstlik piiskop ·
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Saksamaa kuningriik · Itaalia kuningriik (keskaegne) ja Vürstlik piiskop ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksamaa kuningriik · Karl IV ja Vürstlik piiskop ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksamaa kuningriik · Karl V ja Vürstlik piiskop ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Karolingide impeerium ja Saksamaa kuningriik · Karolingide impeerium ja Vürstlik piiskop ·
Kölni kuurvürstkond
Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.
Kölni kuurvürstkond ja Saksamaa kuningriik · Kölni kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Keisririigi ringkonnad ja Saksamaa kuningriik · Keisririigi ringkonnad ja Vürstlik piiskop ·
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Kirikuriik ja Saksamaa kuningriik · Kirikuriik ja Vürstlik piiskop ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksamaa kuningriik · Kuurvürst ja Vürstlik piiskop ·
Meißeni markkrahvkond
Meißeni markkrahvkond (saksa keeles Markgrafschaft Meißen) oli keskaegne vürstiriik Püha Rooma riigi koosseisus tänapäeva Saksimaa alal.
Meißeni markkrahvkond ja Saksamaa kuningriik · Meißeni markkrahvkond ja Vürstlik piiskop ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik · Otto I (Saksa-Rooma keiser) ja Vürstlik piiskop ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksamaa kuningriik · Paavst ja Vürstlik piiskop ·
Philipp (Saksa kuningas)
Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.
Philipp (Saksa kuningas) ja Saksamaa kuningriik · Philipp (Saksa kuningas) ja Vürstlik piiskop ·
Piiskopkond
Piiskopkond ehk diötsees (ladina keeles diœcesis, kreeka keeles dioikesis) on kiriku haldusüksus, ühe piiskopi jurisdiktsiooni all olev territoorium ja kogudused.
Piiskopkond ja Saksamaa kuningriik · Piiskopkond ja Vürstlik piiskop ·
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Rooma ja Saksamaa kuningriik · Rooma ja Vürstlik piiskop ·
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Rooma keisririik ja Saksamaa kuningriik · Rooma keisririik ja Vürstlik piiskop ·
Rooma kuuria
Rooma kuuria (Curia Romana) on paavsti kuuria ehk õukond, mis koondab paavsti tähtsamaid abilisi; ka administratiivaparaat, mis korraldab kiriku valitsemist.
Rooma kuuria ja Saksamaa kuningriik · Rooma kuuria ja Vürstlik piiskop ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Saksamaa kuningriik · Saksa-Rooma riik ja Vürstlik piiskop ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Saksamaa kuningriik ja Saksamaa kuningriik · Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksamaa kuningriik ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Vürstlik piiskop ·
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Saksamaa kuningriik ja Saksimaa hertsogiriik · Saksimaa hertsogiriik ja Vürstlik piiskop ·
Trieri kuurvürstkond
Rooma sild üle Moseli jõe Konstantinuse basiilika Trieris Peapiiskopkonnad Kesk-Euroopas, 1500 18. sajandi kaart, Frederik de Wit Trieri kuurvürstkond (Kurfürstentum Trier või Kurtrier) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstkond, mis eksisteeris 9.
Saksamaa kuningriik ja Trieri kuurvürstkond · Trieri kuurvürstkond ja Vürstlik piiskop ·
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Saksamaa kuningriik ja Vürst · Vürst ja Vürstlik piiskop ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Saksamaa kuningriik · 1356. aasta kuldbulla ja Vürstlik piiskop ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop ühist
- Millised on sarnasused Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop
Võrdlus Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop
Saksamaa kuningriik on 172 suhted, samas Vürstlik piiskop 187. Kuna neil ühist 32, Jaccard indeks on 8.91% = 32 / (172 + 187).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksamaa kuningriik ja Vürstlik piiskop. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: