Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Tartu ja Tartu ajalugu
Tartu ja Tartu ajalugu on 87 ühist asja (Unioonpeedia): A. Le Coq, Aleksander I, Andres Tvauri, Arnold Matteus, Ülejõe (Tartu), Barokk, Bengt Gottfried Forselius, Dominiiklased, Eesti, Eesti lipp, Eesti Maaülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Emajõgi, Esimene maailmasõda, Forseliuse seminar, Haridus- ja Teadusministeerium, Heino Elleri Muusikakool, Henriku Liivimaa kroonika, I üldlaulupidu, Jaroslav Tark, Johann Wilhelm Krause, Katariina II, Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940), Kiievi suurvürst, Kiievi-Vene, Kivisild (Tartu), Klassitsism, Klooster, Lõuna-Eesti, ..., Leetopiss, Liivi sõda, Louis Höflinger, Mõõgavendade ordu, Meltsi tiik, Moskva tsaaririik, Narva, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Noorlätlased, Põhjasõda, Raadi sõjaväelennuväli, Raekoja plats (Tartu), Rahvaste mälestussammas, Riia peapiiskopkond, Riia tänav, Riigikohus, Rootsi, Ropka mõis, Sossolid, Tallinn, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli peahoone, Tartu Jaani kirik, Tartu Kaubamaja, Tartu lahing (1224), Tartu linnus, Tartu piiskopilinnus, Tartu piiskopkond, Tartu raad, Tartu raekoda, Tartu rahu, Tartu raudteejaam, Tartu tähetorn, Tartu toomkirik, Tartu vana Maarja kirik, Tartu vanalinn, Tarvas, Tasku Keskus, Tšuudid, Tähtvere, Teine maailmasõda, Tellis, Toomemägi, Uus-Ihaste asulakoht, Vabadussõda, Vabadussild, Vallikraavi tänav, Valter Lang, Vana-Liivimaa, Vanemuise tänav, 14. sajand, 15. sajand, 1775. aasta Tartu tulekahju, 19. sajand, 2. veebruar. Laienda indeks (57 rohkem) »
A. Le Coq
A. Le Coqi tehas Tehase vaade Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim tänapäevani tegutsev õlletootja ja laia tooteportfelliga joogitööstus.
A. Le Coq ja Tartu · A. Le Coq ja Tartu ajalugu ·
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Aleksander I ja Tartu · Aleksander I ja Tartu ajalugu ·
Andres Tvauri
Andres Tvauri (sündinud 15. oktoobril 1970) on eesti arheoloog, alates 2001.
Andres Tvauri ja Tartu · Andres Tvauri ja Tartu ajalugu ·
Arnold Matteus
J. Kuperjanovi 16, mis ehitati 1938–1939, on hea näide Matteuse funktsionalistlikust loomingust. Ta oli ka ise Ugala vilistlane Arnold Alvil Matteus (1./13. detsember 1897 Kärgula vald – 2. november 1986 Tartu) oli eesti arhitekt.
Arnold Matteus ja Tartu · Arnold Matteus ja Tartu ajalugu ·
Ülejõe (Tartu)
Ülejõe linnaosa nähtuna Emajõe Ärikeskusest Ülejõe uus ja vana hoonestus 2021. aasta detsembris Ülejõe linnaosa asub Tartus, Emajõe vasakul kaldal.
Ülejõe (Tartu) ja Tartu · Ülejõe (Tartu) ja Tartu ajalugu ·
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Barokk ja Tartu · Barokk ja Tartu ajalugu ·
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Bengt Gottfried Forselius ja Tartu · Bengt Gottfried Forselius ja Tartu ajalugu ·
Dominiiklased
Dominiiklaste klooster Austrias Dominiiklased ehk dominikaanid (ametlik nimi Jutlustajate Vendade Ordu, ladina keeles Ordo Fratrum Praedicatorum, lühend OP) on religioosne ordu katoliku kirikus, mille meesharu asutas 1215 Hispaania aadlik Dominicus.
Dominiiklased ja Tartu · Dominiiklased ja Tartu ajalugu ·
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Eesti ja Tartu · Eesti ja Tartu ajalugu ·
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Eesti lipp ja Tartu · Eesti lipp ja Tartu ajalugu ·
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Eesti Maaülikool ja Tartu · Eesti Maaülikool ja Tartu ajalugu ·
Eesti Rahva Muuseum
2016. aastal avatud Eesti Rahva Muuseumi peahoone aadressil Muuseumi tee 2 Eesti Rahva Muuseum (lühend ERM) on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri kultuuride muuseum Tartus.
Eesti Rahva Muuseum ja Tartu · Eesti Rahva Muuseum ja Tartu ajalugu ·
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu · Eestlaste muistne vabadusvõitlus ja Tartu ajalugu ·
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Emajõgi ja Tartu · Emajõgi ja Tartu ajalugu ·
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Esimene maailmasõda ja Tartu · Esimene maailmasõda ja Tartu ajalugu ·
Forseliuse seminar
Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt 1684.
Forseliuse seminar ja Tartu · Forseliuse seminar ja Tartu ajalugu ·
Haridus- ja Teadusministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.
Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu · Haridus- ja Teadusministeerium ja Tartu ajalugu ·
Heino Elleri Muusikakool
Lossi tn 15) Tubina saal Heino Elleri Muusikakoolis Heino Elleri Muusikakool on riiklik kutseõppeasutus Tartus aadressil Lossi tänav 15.
Heino Elleri Muusikakool ja Tartu · Heino Elleri Muusikakool ja Tartu ajalugu ·
Henriku Liivimaa kroonika
Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
Henriku Liivimaa kroonika ja Tartu · Henriku Liivimaa kroonika ja Tartu ajalugu ·
I üldlaulupidu
I üldlaulupidu toimus 30. juunil–2. juulil (vkj 18.–20. juunil) 1869.
I üldlaulupidu ja Tartu · I üldlaulupidu ja Tartu ajalugu ·
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Jaroslav Tark ja Tartu · Jaroslav Tark ja Tartu ajalugu ·
Johann Wilhelm Krause
Johann Wilhelm Krause Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt ja Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor.
Johann Wilhelm Krause ja Tartu · Johann Wilhelm Krause ja Tartu ajalugu ·
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Katariina II ja Tartu · Katariina II ja Tartu ajalugu ·
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)
Kunstiühingu Pallas kunstikool, 1924.
Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940) ja Tartu · Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940) ja Tartu ajalugu ·
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Kiievi suurvürst ja Tartu · Kiievi suurvürst ja Tartu ajalugu ·
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Kiievi-Vene ja Tartu · Kiievi-Vene ja Tartu ajalugu ·
Kivisild (Tartu)
1934. aasta foto Kivisillast Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild.
Kivisild (Tartu) ja Tartu · Kivisild (Tartu) ja Tartu ajalugu ·
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsism ja Tartu · Klassitsism ja Tartu ajalugu ·
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Klooster ja Tartu · Klooster ja Tartu ajalugu ·
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Lõuna-Eesti ja Tartu · Lõuna-Eesti ja Tartu ajalugu ·
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Leetopiss ja Tartu · Leetopiss ja Tartu ajalugu ·
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Liivi sõda ja Tartu · Liivi sõda ja Tartu ajalugu ·
Louis Höflinger
Louis Höflingeri litograafia reproduktsioon von Bocki maja välisseinal Tartus Georg Ludwig Friedrich Höflinger oli kunstnik ja fotograaf.
Louis Höflinger ja Tartu · Louis Höflinger ja Tartu ajalugu ·
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Mõõgavendade ordu ja Tartu · Mõõgavendade ordu ja Tartu ajalugu ·
Meltsi tiik
Meltsi tiik 19. sajandil Meltsi tiik ehk Meltsiveski tiik oli veekogu Tartus Ülejõel.
Meltsi tiik ja Tartu · Meltsi tiik ja Tartu ajalugu ·
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Moskva tsaaririik ja Tartu · Moskva tsaaririik ja Tartu ajalugu ·
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Narva ja Tartu · Narva ja Tartu ajalugu ·
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Nõukogude Liit ja Tartu · Nõukogude Liit ja Tartu ajalugu ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tartu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tartu ajalugu ·
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu · Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) ja Tartu ajalugu ·
Noorlätlased
Noorlätlased (läti keeles jaunlatvieši) oli Läti liberaalse rahvusliku liikumise liikmed.
Noorlätlased ja Tartu · Noorlätlased ja Tartu ajalugu ·
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Põhjasõda ja Tartu · Põhjasõda ja Tartu ajalugu ·
Raadi sõjaväelennuväli
Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud sõjaväelennuväli.
Raadi sõjaväelennuväli ja Tartu · Raadi sõjaväelennuväli ja Tartu ajalugu ·
Raekoja plats (Tartu)
Raekoja plats jõuluehtes (2012) Jõulutuled Raekoja platsil (2007) Raekoja plats on väljak Tartu kesklinnas, platsi ääres asub Tartu raekoda.
Raekoja plats (Tartu) ja Tartu · Raekoja plats (Tartu) ja Tartu ajalugu ·
Rahvaste mälestussammas
Rahvaste mälestussammas Tartukeelne tekst mälestussambal Rahvaste mälestussammas ehk Rahvaste monument on mälestusmärk Tartus Toomeorus Vallikraavi tänaval.
Rahvaste mälestussammas ja Tartu · Rahvaste mälestussammas ja Tartu ajalugu ·
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Riia peapiiskopkond ja Tartu · Riia peapiiskopkond ja Tartu ajalugu ·
Riia tänav
Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.
Riia tänav ja Tartu · Riia tänav ja Tartu ajalugu ·
Riigikohus
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Riigikohus ja Tartu · Riigikohus ja Tartu ajalugu ·
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Rootsi ja Tartu · Rootsi ja Tartu ajalugu ·
Ropka mõis
Ropka mõisa peahoone Ropka mõis, varem Karlevere mõis (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.
Ropka mõis ja Tartu · Ropka mõis ja Tartu ajalugu ·
Sossolid
Sossolid (ka sossoolid, allikates сосолы, ссолы) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm, kellega Kiievi-Venel oli sõjaline konflikt.
Sossolid ja Tartu · Sossolid ja Tartu ajalugu ·
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Tallinn ja Tartu · Tallinn ja Tartu ajalugu ·
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Tartu ja Tartu Ülikool · Tartu Ülikool ja Tartu ajalugu ·
Tartu Ülikooli peahoone
Tartu Ülikooli peahoone Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas aadressil Ülikooli tänav 18.
Tartu ja Tartu Ülikooli peahoone · Tartu Ülikooli peahoone ja Tartu ajalugu ·
Tartu Jaani kirik
Tartu Jaani kirik ja selle naabruses asuv kortermaja (enne renoveerimist). Tartu Jaani kirik on keskaegne tellisgootika stiilis kirik Tartus, mis on tuntud oma terrakotafiguuride poolest.
Tartu ja Tartu Jaani kirik · Tartu Jaani kirik ja Tartu ajalugu ·
Tartu Kaubamaja
Tartu Kaubamaja Tartu Kaubamaja õhtul Tartu Kaubamaja on kaubanduskeskus Tartus aadressil Riia tänav 1.
Tartu ja Tartu Kaubamaja · Tartu Kaubamaja ja Tartu ajalugu ·
Tartu lahing (1224)
Tartu lahing (ka Tartu piiramine, Tarbatu lahing või piiramine, Tharbata lahing või piiramine) toimus 1224.
Tartu ja Tartu lahing (1224) · Tartu ajalugu ja Tartu lahing (1224) ·
Tartu linnus
Linnus asus tähetorni kohal ja ümbruses. Püssirohukeldri kohal oli muinasajal looduslik vagumushttp://entsyklopeedia.ee/artikkel/tartu_linnus Tartu linnus, Eesti entsüklopeedia 12, 2003 Tartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal.
Tartu ja Tartu linnus · Tartu ajalugu ja Tartu linnus ·
Tartu piiskopilinnus
Tartu piiskopilinnus oli Tartu piiskopi keskaegne residents, mis asus praeguse Tartu tähetorni kohal.
Tartu ja Tartu piiskopilinnus · Tartu ajalugu ja Tartu piiskopilinnus ·
Tartu piiskopkond
Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.
Tartu ja Tartu piiskopkond · Tartu ajalugu ja Tartu piiskopkond ·
Tartu raad
Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.
Tartu ja Tartu raad · Tartu ajalugu ja Tartu raad ·
Tartu raekoda
Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782 Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.
Tartu ja Tartu raekoda · Tartu ajalugu ja Tartu raekoda ·
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Tartu ja Tartu rahu · Tartu ajalugu ja Tartu rahu ·
Tartu raudteejaam
Tartu raudteejaam (saksa keeles Bahnhof Dorpat) on raudteejaam Tartumaal Tartus.
Tartu ja Tartu raudteejaam · Tartu ajalugu ja Tartu raudteejaam ·
Tartu tähetorn
Tartu tähetorn (2022) Tartu tähetorn on Tartus Toomemäel (Uppsala 8, 2018. aastani Lossi 40) asuv Tartu Ülikooli ajalooline observatoorium, mille esimesel korrusel on välja pandud ka astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist.
Tartu ja Tartu tähetorn · Tartu ajalugu ja Tartu tähetorn ·
Tartu toomkirik
Tartu toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis.
Tartu ja Tartu toomkirik · Tartu ajalugu ja Tartu toomkirik ·
Tartu vana Maarja kirik
Tartu vana Maarja kiriku fassaadid ja lõiked. Reinhold Guleke, Alt-Livland, 1896 Tartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19.
Tartu ja Tartu vana Maarja kirik · Tartu ajalugu ja Tartu vana Maarja kirik ·
Tartu vanalinn
Jaani kirik Louis Höflingeri litograafial "Die Universitätsgebäude", 1860 Tartu Jaani kirik Tartu vanalinn on Tartu linnasüda, Tartu vanim linnaosa.
Tartu ja Tartu vanalinn · Tartu ajalugu ja Tartu vanalinn ·
Tarvas
Tarvas ehk ürgveis (Bos primigenius) on veislaste sugukonda veise perekonda kuulunud väljasurnud imetaja, tänapäeva koduveise eelkäija.
Tartu ja Tarvas · Tartu ajalugu ja Tarvas ·
Tasku Keskus
pisi Tasku keskus ehk Tasku on kaubanduskeskus Tartu kesklinnas, Turu tänava, Soola tänava, Emajõe ja Võidu silla vahelises kvartalis Turu tänava ja Võidu silla poolses nurgas, aadressil Turu tänav 2 Tartu.
Tartu ja Tasku Keskus · Tartu ajalugu ja Tasku Keskus ·
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Tšuudid ja Tartu · Tšuudid ja Tartu ajalugu ·
Tähtvere
Taara puiestee Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.
Tähtvere ja Tartu · Tähtvere ja Tartu ajalugu ·
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Tartu ja Teine maailmasõda · Tartu ajalugu ja Teine maailmasõda ·
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Tartu ja Tellis · Tartu ajalugu ja Tellis ·
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Tartu ja Toomemägi · Tartu ajalugu ja Toomemägi ·
Uus-Ihaste asulakoht
Uus-Ihaste asulakoht on asulakoht Tartus Uus-Ihastes.
Tartu ja Uus-Ihaste asulakoht · Tartu ajalugu ja Uus-Ihaste asulakoht ·
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Tartu ja Vabadussõda · Tartu ajalugu ja Vabadussõda ·
Vabadussild
Vabadussild. Vaade Kroonuaia sillalt Droonivideo Emajõest, kus näha ka Vabadussild Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas.
Tartu ja Vabadussild · Tartu ajalugu ja Vabadussild ·
Vallikraavi tänav
Vaade tänavale Senffi treppide juurest Vallikraavi tänav 1890. aastal Vallikraavi tänav on tänav Tartus.
Tartu ja Vallikraavi tänav · Tartu ajalugu ja Vallikraavi tänav ·
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Tartu ja Valter Lang · Tartu ajalugu ja Valter Lang ·
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Tartu ja Vana-Liivimaa · Tartu ajalugu ja Vana-Liivimaa ·
Vanemuise tänav
Paremal Vanemuise suur maja (Vanemuise tänav 6), taustal Tartu Kaubamaja (Riia tänav 1) Vaade Vanemuise tänava ristmikult Wilhelm Struve tänavale ja Riia tänava poole Vanemuise tänava lõpp Vanemuise tänav on tänav Tartu kesklinnas.
Tartu ja Vanemuise tänav · Tartu ajalugu ja Vanemuise tänav ·
14. sajand
14.
14. sajand ja Tartu · 14. sajand ja Tartu ajalugu ·
15. sajand
15.
15. sajand ja Tartu · 15. sajand ja Tartu ajalugu ·
1775. aasta Tartu tulekahju
1775.
1775. aasta Tartu tulekahju ja Tartu · 1775. aasta Tartu tulekahju ja Tartu ajalugu ·
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
19. sajand ja Tartu · 19. sajand ja Tartu ajalugu ·
2. veebruar
2.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Tartu ja Tartu ajalugu ühist
- Millised on sarnasused Tartu ja Tartu ajalugu
Võrdlus Tartu ja Tartu ajalugu
Tartu on 619 suhted, samas Tartu ajalugu 364. Kuna neil ühist 87, Jaccard indeks on 8.85% = 87 / (619 + 364).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Tartu ja Tartu ajalugu. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
