Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik
Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik on 24 ühist asja (Unioonpeedia): Brandenburgi mark, Friedrich I (Brandenburg), Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Kaliningrad, Karl IV, Katoliku kirik, Kuurvürst, Lausitz, Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luksemburgi dünastia, Personaalunioon, Poola Kuningriik, Preisimaa, Residents, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa ordu, Saksa-Rooma riik, Sigismund (Saksa-Rooma keiser), Sileesia, Wenzel (Saksa kuningas), Wittelsbachi dünastia, 11. sajand, 1356. aasta kuldbulla.
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Brandenburgi mark · Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich I (Brandenburg)
Friedrich I Friedrich (21. september 1371 – 20. september 1440) oli viimane Nürnbergi linnusekrahv aastatel 1397–1427 (Friedrich VI), Brandenburg-Ansbachi markkrahv aastast 1398, Brandenburg-Kulmbachi markkrahv aastast 1420 ja Brandenburgi kuurvürst (Friedrich I) aastast 1415 kuni oma surmani.
Brandenburgi mark ja Friedrich I (Brandenburg) · Friedrich I (Brandenburg) ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Brandenburgi mark ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Brandenburgi mark ja Kaliningrad · Kaliningrad ja Tšehhi kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Brandenburgi mark ja Karl IV · Karl IV ja Tšehhi kuningriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Brandenburgi mark ja Katoliku kirik · Katoliku kirik ja Tšehhi kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Brandenburgi mark ja Kuurvürst · Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Brandenburgi mark ja Lausitz · Lausitz ja Tšehhi kuningriik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Brandenburgi mark ja Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Brandenburgi mark ja Luksemburgi dünastia · Luksemburgi dünastia ja Tšehhi kuningriik ·
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Brandenburgi mark ja Personaalunioon · Personaalunioon ja Tšehhi kuningriik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Brandenburgi mark ja Poola Kuningriik · Poola Kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Brandenburgi mark ja Preisimaa · Preisimaa ja Tšehhi kuningriik ·
Residents
Eesti presidendi ametlik residents asub Kadrioru administratiivhoones Residents on valitsuse, riigipea, suursaadiku või mõne muu kõrgema aukandja ametlik asukoht või elupaik.
Brandenburgi mark ja Residents · Residents ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa keel · Saksa keel ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Brandenburgi mark ja Saksa kuningas · Saksa kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Brandenburgi mark ja Saksa ordu · Saksa ordu ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ·
Sigismund (Saksa-Rooma keiser)
Sigismund (ka Siegmund; 14. või 15. veebruar 1368 – 7. detsember 1437) oli viimane Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437.
Brandenburgi mark ja Sigismund (Saksa-Rooma keiser) · Sigismund (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Brandenburgi mark ja Sileesia · Sileesia ja Tšehhi kuningriik ·
Wenzel (Saksa kuningas)
Wenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka "Joodikuks") 1378.
Brandenburgi mark ja Wenzel (Saksa kuningas) · Tšehhi kuningriik ja Wenzel (Saksa kuningas) ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Brandenburgi mark ja Wittelsbachi dünastia · Tšehhi kuningriik ja Wittelsbachi dünastia ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Brandenburgi mark · 11. sajand ja Tšehhi kuningriik ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Brandenburgi mark · 1356. aasta kuldbulla ja Tšehhi kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik
Brandenburgi mark on 152 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 24, Jaccard indeks on 6.88% = 24 / (152 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
