Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik
Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik on 63 ühist asja (Unioonpeedia): Austria ertshertsogkond, Austria hertsogkond, Austria keiser, Austria keisririik, Austria Sileesia, Austria-Ungari, Švaabimaa, Čechy, Böömimaa valitsejate loend, Brandenburgi mark, Ertshertsog, Felipe II, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Habsburgide monarhia, Hohenstaufenid, Iseseisvus, Karl IV, Karl V, Katoliku kirik, Keisririigi ringkonnad, Kesk-Euroopa, Kolmekümneaastane sõda, Kraini mark, Kuurvürst, Ladina keel, Lausitz, Lausitzi mark, ..., Lechi lahing (955), Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser), Luksemburgi dünastia, Luksemburgi krahvkond, Maria Theresia, Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Monarhia, Morava, Otto IV (Saksa-Rooma keiser), Paavst, Pfalzi kuurvürstkond, Poola Kuningriik, Praha, Protestantism, Roomlaste kuningas, Saali dünastia, Saksa keel, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksi dünastia, Saksimaa kuurvürstiriik, Sileesia, Steiermargi hertsogkond, Tšehhi krooni maad, Tüüringi, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Vasall, Viin, Wittelsbachi dünastia, 11. sajand, 1356. aasta kuldbulla. Laienda indeks (33 rohkem) »
Austria ertshertsogkond
Austria ertshertsogkond (saksa Erzherzogtum Österreich), üks kõige tähtsamaid riike Saksa-Rooma riigis, oli Habsburgide monarhia tuumik ja Austria keisririigi eelkäija.
Austria ertshertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Austria ertshertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Austria hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Austria hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Austria keiser ja Saksa-Rooma riik · Austria keiser ja Tšehhi kuningriik ·
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Austria keisririik ja Saksa-Rooma riik · Austria keisririik ja Tšehhi kuningriik ·
Austria Sileesia
Austria Sileesia (saksa Österreichisch Schlesien; tšehhi Rakouské Slezsko; poola Śląsk Austriacki), ametlikult Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond (saksa Herzogtum Ober- und Niederschlesien; tšehhi Vévodství Horní a Dolní Slezsko) oli autonoomne piirkond Böömimaa kuningriigis ja Austria keisririigis, 1867.
Austria Sileesia ja Saksa-Rooma riik · Austria Sileesia ja Tšehhi kuningriik ·
Austria-Ungari
| nimi.
Austria-Ungari ja Saksa-Rooma riik · Austria-Ungari ja Tšehhi kuningriik ·
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Švaabimaa ja Saksa-Rooma riik · Švaabimaa ja Tšehhi kuningriik ·
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Saksa-Rooma riik ja Čechy · Tšehhi kuningriik ja Čechy ·
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Böömimaa valitsejate loend ja Saksa-Rooma riik · Böömimaa valitsejate loend ja Tšehhi kuningriik ·
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Brandenburgi mark ja Saksa-Rooma riik · Brandenburgi mark ja Tšehhi kuningriik ·
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Ertshertsog ja Saksa-Rooma riik · Ertshertsog ja Tšehhi kuningriik ·
Felipe II
Felipe II Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580.
Felipe II ja Saksa-Rooma riik · Felipe II ja Tšehhi kuningriik ·
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)
Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.
Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Friedrich II (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Habsburgid ja Saksa-Rooma riik · Habsburgid ja Tšehhi kuningriik ·
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Habsburgid-Lotringid ja Saksa-Rooma riik · Habsburgid-Lotringid ja Tšehhi kuningriik ·
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Habsburgide monarhia ja Saksa-Rooma riik · Habsburgide monarhia ja Tšehhi kuningriik ·
Hohenstaufenid
Hohenstaufenite vapp Hohenstaufenid (ka Staufenid) oli Saksamaa valitsejatedünastia, kes oli võimul aastatel 1138–1254.
Hohenstaufenid ja Saksa-Rooma riik · Hohenstaufenid ja Tšehhi kuningriik ·
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Iseseisvus ja Saksa-Rooma riik · Iseseisvus ja Tšehhi kuningriik ·
Karl IV
Karli silla juures Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (tšehhipäraselt Karel I).
Karl IV ja Saksa-Rooma riik · Karl IV ja Tšehhi kuningriik ·
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Karl V ja Saksa-Rooma riik · Karl V ja Tšehhi kuningriik ·
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Katoliku kirik ja Saksa-Rooma riik · Katoliku kirik ja Tšehhi kuningriik ·
Keisririigi ringkonnad
Keisririigi ringkondade kaart aastal 1560. Ringkondadesse mittekuuluvad territooriumid on valged. Keisririigi ringkond (mitmuses Circuli imperii;, mitmuses Reichskreise) oli Saksa-Rooma riigi territooriumide regionaalsete gruppide ühend.
Keisririigi ringkonnad ja Saksa-Rooma riik · Keisririigi ringkonnad ja Tšehhi kuningriik ·
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Kesk-Euroopa ja Saksa-Rooma riik · Kesk-Euroopa ja Tšehhi kuningriik ·
Kolmekümneaastane sõda
Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 1618–1648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riikidest.
Kolmekümneaastane sõda ja Saksa-Rooma riik · Kolmekümneaastane sõda ja Tšehhi kuningriik ·
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Kraini mark ja Saksa-Rooma riik · Kraini mark ja Tšehhi kuningriik ·
Kuurvürst
Böömi kuninga kuurvürstiregaalid Kuurvürst oli Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi riigipea Saksa-Rooma keisri valimiskolleegiumi liikme tiitel.
Kuurvürst ja Saksa-Rooma riik · Kuurvürst ja Tšehhi kuningriik ·
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Ladina keel ja Saksa-Rooma riik · Ladina keel ja Tšehhi kuningriik ·
Lausitz
Lausitzi asukoht Euroopas Lausitz (ülemsorbi keeles Łužica, alamsorbi keeles Łužyca, Sorbimaa, eesti keeles on käibel ka nimi Lusaatia) on ajaloolis-geograafiline piirkond, mille põhiosa asub Saksamaal tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas vastu Poola ja Tšehhimaa piiri.
Lausitz ja Saksa-Rooma riik · Lausitz ja Tšehhi kuningriik ·
Lausitzi mark
Vapp (Alam-)Lausitzi mark umbes 1000. aastal Lausitzi mark või markkrahvkond (saksa: Mark(grafschaft) Lausitz) oli Saksa-Rooma riigi idapiirimark polaabidega asustatud maadel.
Lausitzi mark ja Saksa-Rooma riik · Lausitzi mark ja Tšehhi kuningriik ·
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Lechi lahing (955) ja Saksa-Rooma riik · Lechi lahing (955) ja Tšehhi kuningriik ·
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)
Ludwig IV Ludwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser.
Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Luksemburgi dünastia
Luksemburgi dünastia oli keskaegne Euroopa kuninglik perekond.
Luksemburgi dünastia ja Saksa-Rooma riik · Luksemburgi dünastia ja Tšehhi kuningriik ·
Luksemburgi krahvkond
Luksemburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik.
Luksemburgi krahvkond ja Saksa-Rooma riik · Luksemburgi krahvkond ja Tšehhi kuningriik ·
Maria Theresia
Schönbrunni loss Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740–1780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev Austria ja Ungari monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).
Maria Theresia ja Saksa-Rooma riik · Maria Theresia ja Tšehhi kuningriik ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Monarhia ja Saksa-Rooma riik · Monarhia ja Tšehhi kuningriik ·
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Morava ja Saksa-Rooma riik · Morava ja Tšehhi kuningriik ·
Otto IV (Saksa-Rooma keiser)
Otto IV ja paavst Innocentius III Otto IV (umbes 1175 – 19. mai 1218) oli Welfi dünastiast Saksa kuningas alates 1198.
Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik · Otto IV (Saksa-Rooma keiser) ja Tšehhi kuningriik ·
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Paavst ja Saksa-Rooma riik · Paavst ja Tšehhi kuningriik ·
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Pfalzi kuurvürstkond ja Saksa-Rooma riik · Pfalzi kuurvürstkond ja Tšehhi kuningriik ·
Poola Kuningriik
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1569) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola Kuningriik ja Saksa-Rooma riik · Poola Kuningriik ja Tšehhi kuningriik ·
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Praha ja Saksa-Rooma riik · Praha ja Tšehhi kuningriik ·
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Protestantism ja Saksa-Rooma riik · Protestantism ja Tšehhi kuningriik ·
Roomlaste kuningas
Roomlaste kuningas (ladina keeles Romanorum Rex, saksa keeles Römisch-deutscher König) oli nimetus, mida omistasid endale Saksa kuningad alates Heinrich II-st (valitses 1002–1024), viidates Saksa-Rooma riigile kui Vana-Rooma riigi taastatud lääneosale.
Roomlaste kuningas ja Saksa-Rooma riik · Roomlaste kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Saali dünastia ja Saksa-Rooma riik · Saali dünastia ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Saksa keel ja Saksa-Rooma riik · Saksa keel ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Saksa kuningas ja Saksa-Rooma riik · Saksa kuningas ja Tšehhi kuningriik ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Saksa-Rooma keiser ja Saksa-Rooma riik · Saksa-Rooma keiser ja Tšehhi kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Saksa-Rooma riik ja Saksi dünastia · Saksi dünastia ja Tšehhi kuningriik ·
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Saksa-Rooma riik ja Saksimaa kuurvürstiriik · Saksimaa kuurvürstiriik ja Tšehhi kuningriik ·
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Saksa-Rooma riik ja Sileesia · Sileesia ja Tšehhi kuningriik ·
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Saksa-Rooma riik ja Steiermargi hertsogkond · Steiermargi hertsogkond ja Tšehhi kuningriik ·
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Saksa-Rooma riik ja Tšehhi krooni maad · Tšehhi krooni maad ja Tšehhi kuningriik ·
Tüüringi
Tüüringi on Saksamaa liidumaa, mis asub riigi keskosas.
Saksa-Rooma riik ja Tüüringi · Tšehhi kuningriik ja Tüüringi ·
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningas · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningas ·
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Saksa-Rooma riik ja Ungari kuningriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari kuningriik ·
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Saksa-Rooma riik ja Ungari vürstiriik · Tšehhi kuningriik ja Ungari vürstiriik ·
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Saksa-Rooma riik ja Vasall · Tšehhi kuningriik ja Vasall ·
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Saksa-Rooma riik ja Viin · Tšehhi kuningriik ja Viin ·
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Saksa-Rooma riik ja Wittelsbachi dünastia · Tšehhi kuningriik ja Wittelsbachi dünastia ·
11. sajand
11.
11. sajand ja Saksa-Rooma riik · 11. sajand ja Tšehhi kuningriik ·
1356. aasta kuldbulla
Karli silla juures 1356.
1356. aasta kuldbulla ja Saksa-Rooma riik · 1356. aasta kuldbulla ja Tšehhi kuningriik ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik ühist
- Millised on sarnasused Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik
Võrdlus Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik
Saksa-Rooma riik on 422 suhted, samas Tšehhi kuningriik 197. Kuna neil ühist 63, Jaccard indeks on 10.18% = 63 / (422 + 197).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Saksa-Rooma riik ja Tšehhi kuningriik. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
