Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Väärisgaasid ja Vesi
Väärisgaasid ja Vesi on 20 ühist asja (Unioonpeedia): Elektronegatiivsus, Elektronkiht, Fluor, Gaas, Hapnik, Kaltsium, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Kloor, Lämmastik, Maa, Molekul, Normaaltingimused, Päikesesüsteem, Plutoonium, Räni, Sulamistemperatuur, Tihedus, Universum, Vesinik.
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Elektronegatiivsus ja Väärisgaasid · Elektronegatiivsus ja Vesi ·
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Elektronkiht ja Väärisgaasid · Elektronkiht ja Vesi ·
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Fluor ja Väärisgaasid · Fluor ja Vesi ·
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Gaas ja Väärisgaasid · Gaas ja Vesi ·
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Hapnik ja Väärisgaasid · Hapnik ja Vesi ·
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Kaltsium ja Väärisgaasid · Kaltsium ja Vesi ·
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Väärisgaasid · Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ja Vesi ·
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Keemistemperatuur ja Väärisgaasid · Keemistemperatuur ja Vesi ·
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Kloor ja Väärisgaasid · Kloor ja Vesi ·
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Lämmastik ja Väärisgaasid · Lämmastik ja Vesi ·
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Maa ja Väärisgaasid · Maa ja Vesi ·
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Molekul ja Väärisgaasid · Molekul ja Vesi ·
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Normaaltingimused ja Väärisgaasid · Normaaltingimused ja Vesi ·
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Päikesesüsteem ja Väärisgaasid · Päikesesüsteem ja Vesi ·
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Plutoonium ja Väärisgaasid · Plutoonium ja Vesi ·
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Räni ja Väärisgaasid · Räni ja Vesi ·
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Sulamistemperatuur ja Väärisgaasid · Sulamistemperatuur ja Vesi ·
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Tihedus ja Väärisgaasid · Tihedus ja Vesi ·
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Universum ja Väärisgaasid · Universum ja Vesi ·
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Väärisgaasid ja Vesi ühist
- Millised on sarnasused Väärisgaasid ja Vesi
Võrdlus Väärisgaasid ja Vesi
Väärisgaasid on 134 suhted, samas Vesi 182. Kuna neil ühist 20, Jaccard indeks on 6.33% = 20 / (134 + 182).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Väärisgaasid ja Vesi. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
