Sarnasusi Keemiline element ja Väävel
Keemiline element ja Väävel on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Aatomnumber, Allotroopia, Alumiinium, Elavhõbe, Elektrilaeng, Hõbe, Jood, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Kuld, Maakoor, Oksiidid, Plaatina, Plii, Raud, Seleen, Stabiilne isotoop, Vesi.
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Aatomnumber ja Keemiline element · Aatomnumber ja Väävel ·
Allotroopia
Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena.
Allotroopia ja Keemiline element · Allotroopia ja Väävel ·
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Alumiinium ja Keemiline element · Alumiinium ja Väävel ·
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Elavhõbe ja Keemiline element · Elavhõbe ja Väävel ·
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Elektrilaeng ja Keemiline element · Elektrilaeng ja Väävel ·
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Hõbe ja Keemiline element · Hõbe ja Väävel ·
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Jood ja Keemiline element · Jood ja Väävel ·
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Keemiline ühend ja Keemiline element · Keemiline ühend ja Väävel ·
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Keemiline element ja Keemiline reaktsioon · Keemiline reaktsioon ja Väävel ·
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Keemiline element ja Kuld · Kuld ja Väävel ·
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Keemiline element ja Maakoor · Maakoor ja Väävel ·
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Keemiline element ja Oksiidid · Oksiidid ja Väävel ·
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Keemiline element ja Plaatina · Plaatina ja Väävel ·
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Keemiline element ja Plii · Plii ja Väävel ·
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Keemiline element ja Raud · Raud ja Väävel ·
Seleen
Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.
Keemiline element ja Seleen · Seleen ja Väävel ·
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Keemiline element ja Stabiilne isotoop · Stabiilne isotoop ja Väävel ·
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Keemiline element ja Väävel ühist
- Millised on sarnasused Keemiline element ja Väävel
Võrdlus Keemiline element ja Väävel
Keemiline element on 113 suhted, samas Väävel 120. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 7.73% = 18 / (113 + 120).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Keemiline element ja Väävel. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil: