Kiiremini kui brauser!Sarnasusi Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond on 18 ühist asja (Unioonpeedia): Austria, Švaabimaa hertsog, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Hõimuhertsogkonnad, Heinrich I Linnupüüdja, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Hertsogkond, Karolingide impeerium, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Maximilian I (Saksa-Rooma keiser), Otto I (Saksa-Rooma keiser), Otto II (Saksa-Rooma keiser), Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia.
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Švaabimaa hertsogkond ja Austria · Austria ja Kärnteni hertsogkond ·
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Švaabimaa hertsog ja Švaabimaa hertsogkond · Švaabimaa hertsog ja Kärnteni hertsogkond ·
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsog · Baieri hertsog ja Kärnteni hertsogkond ·
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Švaabimaa hertsogkond ja Baieri hertsogkond · Baieri hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond ·
Hõimuhertsogkonnad
tüüringite ja bajuvaaride alad Švaabimaa (oranž) ja Lotring (roosa) Hõimuhertsogkonnad (saksa Stammesherzogtümer) olid varakeskajal põhiliselt vanade saksa hõimude asualad piirkonnas, mida seostatakse Frangi riigiga, eriti idas.
Švaabimaa hertsogkond ja Hõimuhertsogkonnad · Hõimuhertsogkonnad ja Kärnteni hertsogkond ·
Heinrich I Linnupüüdja
Heinrich I Linnupüüdja (876 Memleben – 2. juuli 936 Memleben) oli Saksi dünastia esimene Saksa kuningas, Saksimaa hertsog 912–936 ja Saksa kuningas 919–936.
Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich I Linnupüüdja · Heinrich I Linnupüüdja ja Kärnteni hertsogkond ·
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Švaabimaa hertsogkond ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) · Heinrich III (Saksa-Rooma keiser) ja Kärnteni hertsogkond ·
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Švaabimaa hertsogkond ja Hertsogkond · Hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond ·
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Švaabimaa hertsogkond ja Karolingide impeerium · Kärnteni hertsogkond ja Karolingide impeerium ·
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Švaabimaa hertsogkond ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser) ·
Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)
Maximilian I Albrecht Düreri maal 1519 Maximilian I (22. märts 1459 – 12. jaanuar 1519) oli Saksa-Rooma keiser 1493–1519.
Švaabimaa hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Maximilian I (Saksa-Rooma keiser) ·
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) ·
Otto II (Saksa-Rooma keiser)
Otto II Otto II (955 – 7. detsember 983 Rooma) oli Saksa-Rooma keiser aastast 973 kuni surmani.
Švaabimaa hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) · Kärnteni hertsogkond ja Otto II (Saksa-Rooma keiser) ·
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Švaabimaa hertsogkond ja Rudolf I (Saksa kuningas) · Kärnteni hertsogkond ja Rudolf I (Saksa kuningas) ·
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma keiser ·
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Kärnteni hertsogkond ja Saksa-Rooma riik ·
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Kärnteni hertsogkond ja Saksamaa kuningriik ·
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Švaabimaa hertsogkond ja Saksi dünastia · Kärnteni hertsogkond ja Saksi dünastia ·
Ülaltoodud nimekirjas vastuseid järgmistele küsimustele
- Mis Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond ühist
- Millised on sarnasused Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Võrdlus Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond
Švaabimaa hertsogkond on 98 suhted, samas Kärnteni hertsogkond 107. Kuna neil ühist 18, Jaccard indeks on 8.78% = 18 / (98 + 107).
Viiteid
See artikkel näitab suhet Švaabimaa hertsogkond ja Kärnteni hertsogkond. Et pääseda iga artikkel, kust teave ekstraheeriti aadressil:
